Álttá jándorovttadagas leat 10 seaŋgasaji.
Jándorovttadat lea oanehis- ja heahtedilleseaŋgalanjat. Dáppe addit mii differensierejuvvon dikšofálaldagaid mas čuovvovaš áššit leat erenoamážit guovddážis:
- Heahtedilleintervenšuvdna
- áican ja čielggadus
- čuovvoleapmi maŋŋá intox/suicidal dagu
Álttá Jándorovttadat sáhttá addit heahteveahki 24 diimmu siste. Jándorovttadat lea rabas ja sisačálihemiid vuođus ferte leat eaktodáhtolašvuohta.
Jándorovttadagas lea latnja gos lea láhččojuvvon nu ahte suddjejuvvo erenoamážit birrasis muđui.
Sáhttá leat sisačálihuvvon 1-2 jándora áicojuvvot/heahtedili hálddašit dahje nu guhká go 12 vahkku oažžun dihte čielggadeami/divššu.
Sisačáliheamit dáhpáhuvvet álgovuolggalaččat beaivet čujuhusa vuođul. Muhttin eavttuid duohken sáhttá jándorovttadat váldit vuostá pasieanttaid heahtedilis eahkedis/ihkku. Dat mii ráddje heahtedillesisačáliheami lea leago sadji ja ahte ii galgga sisačálihuvvot bákkus.
Jándorovttadat lea Álttá gávpotguovddážis. Lea lahka almmolaš kantuvrraide/bálvalusaide, sáhttui, vuoiŋŋastanvejolašvuođaide, dearvvašvuođafálaldagaide ja aktivitehtadoaimmaide mat leat erenoamážit heivehuvvot eksponerenhárjehallamii.
Dikšofálaldat
Jándorossodat lea viiddis dábálašpsykiátralaš fálaldat mii sisttisdoallá earret eará čuovvovaš váttuid:
- Dilit baluin
- Miellalági-váttut
- Psykosaváttut
- Dilit jorbbodemiin
- Bággováttut
- Pasieanttat geain leat iešguđetge psykalaš váttut ja seammás gárrendilleváttisvuođat
Dasto addo čuovvovaš dikšofálaldat:
- Čielggadus, diagnosa ja dikšu
- Birra jándora áicca guhkit áiggi badjel dahkko earret eará sihkkarastit medisiinnalaš divššu kvaliteahta ovttas psyikateriin, ja maiddá gozihit eará dehálaš dilálašvuođaid maid gielddat eai govčča.
- Vejolašvuohta váldit oktavuođa jándorossodaga birasbargiiguin maŋŋá go lea čálihuvvon olggos:
- Pasieanttain lea fálaldat riŋget jándorossodahkii.
- Ovttasbargu ja ovttasdoaibman buot sisaváldingielddain ja UNN:in, dása gullá maiddá individuála plána vuolggaheapmi ja hábmen
- Plánejuvvon johtti doaibma masa gullet ovddasvástádusjoavkočoahkkimat, ovttasbargočoahkkimat báikkálaš veahkkeapparáhtain, oahpahallan ja bagadallan gielddaid diŋgojumi mielde ja galledit pasieanttaid ruovttuin ja čuovvulahttit sin poliklinihkalaččat.
Jándorossodat lea aktiiva ovttasbargoguoibmi guhkesáiggi prošeavttain mat leat dan birra mo lea go pasieanttat čálihuvvojit ruovttugielddaide - sihke UNN:s, gárrendilleásahusain muhto maiddá iežas jándorossodagas.
- Birasterapiija mas lea psykodynamálaš vuolggasadji ja mas kognitiiva teknihkat adnojuvvojit. Dehálaš elemeanttat dáppe leat gaskavuođaid huksen, doarjjaságastallamat, eksponerenterapiija, rumašlaš doaimmat, DÁ-hárjehallan (doaimmat árgabeaivvis) ja sosiála hárjehallan.
- Joavkoterapiija
- Fysioterapiija / ergoterapiija / sosionomabálvalus
- Fierpmádatdoaibma / oapmahašdoaibma
- Ovdadikšu, eastadeapmi ja joatkkadikšu
Ráddjejumit otná dikšufálaldagas:
- Dihto tiippat persovnnalašvuođaheađuštusat
- Olbmot geat geavahit gárrenmirkkuid mat dagahit ahte eai leat dan dilis ahte sáhttet váldit vuostá divššu
- Mášohis/suhttan vuorasolbmot geain lea senil demeansa, lossamiella ja dilit jorbbodemiin.
- "Olbmot geain lea menodahkes ja veahkaválddálaš láhtten ja dárbbašit leat giddejuvvon ossodagas
- Olbmot geain leat váttut mat leat nu hárvenaččat ahte čielggadus ja dikšu ferte guovdduštuvvot seailluhan dihte doarvái hárjáneami addin dihte dohkálaš fálaldaga (ovdamearkka dihte psykohtalaš bealjehemiid, olbmuid geain leat viiddis somáhtalaš váttut mat dagahit ahte ii livčče leat dohkálaš addit jándordivššu GPG:s." (Sitáhta GPG-bagadalli s. 32.)
Erenoamáš dilit čujuhusaid oktavuođas
Pasieanttat sáhttet čujuhuvvot elektronalaččat dahje reive bokte.