HAVO lea fágaidrasttildeaddji ja das lea suodjalandivššár, pedagoga, fysioterapevta, ergoterapevta, mánáidsuodjaluspedagoga, sexologa, sámi ráđđeaddi, doavttir ja nevropsykologa.
Ulbmiljoavkkut
Olbmot geain lea váddu riegádeami rájes dahje man árrat leat ožžon ja mat addet máŋggabealat hástalusaid dahje doaibmaváttisvuođaid ja dárbbašit spesialiserejuvvon návccaiduhttima. Olbmuin sáhttá leat kognitiivvalaš hedjonan doaibmanákca (doaimmashehttejupmi) ja/ dahje vuđolaš ovdánanárut, autisma dahje eará syndromat. Muhtun olbmuin ulbmiljoavkkus eai leat kognitiivvalaš headjuvuođat, muhto eará máŋggadáfot dilálašvuođat mat dagahit duođalaš ja ovttastuvvon váttuid.
Bargat ovttaskasáššiiguin sáhttá mielddisbuktit
Čielggadeami, diagnostiserema, plánema ja spesialiserejuvvon veajuiduhttima álggaheami.
Čielggadeapmi sáhttá earret eará mielddisbuktit nevropsykologalaš iskkademiid, rumašiskkademiid, kártet praktihkalaš gálggaid ja jearahallat iežas dan olbmo, oapmahaččaid ja lagasolbmuid. Min bargu čađahuvvo dábálaččat dan olbmo ruovttusuohkanis, muhto dikšu sáhttá maid čađahuvvot poliklinihkas.
Árvvoštallan/veahkkin dahkko
dearvvašvuođa- ja fuolahusblvaluslága 9. kap. Olis ja dat leage stuora oassi min barggus.
Bagadallan/čuovvoleapmi
Čielggadeami bohtosat muitaluvvojit (šiehtadusa mielde) njálmmálaččat guoskevaš olbmui ja gullevaš ovttasbargoguimmiide/lagasolbmuide ja oapmahaččaide. Čálalaš ruovttoluottadieđut addojuvvojit álohii sutnje gii lea čujuhan. Ráđđeaddin ja bagadallan heivehuvvo čielggadeami bohtosiid mielde. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte fállojuvvo buoret dikšu/doaibmabidju sihke olbmui alcces,heiveheapmái ja birasbargui. Dárbbuid ja áigeguovdilis áššečuolmmaid ektui, sáhttit mii addit bagadusa lagasolbmuide, doarjjaságastallamiid olbmui alcces, oassálastima ovddasvástádusjoavkkus, oassálastima ráhkadit individuálaplána, ráđiid eará guoskevaš ásahusaide, oahpahussii ja nu ain.
Veajuiduhttinbálvalus fállá suohkaniidda kurssa nannen dihte gelbbolašvuođa veajuiduhttinbarggus.
HAVO čujuhusrutiidna (dárogillii)
Ávkkálaš dieđut
Našuvnnalaš gelbbolašvuođabiras doaimmashehttejumi birra (dárogillii) Fierpmádat: doaimmashehttejuvvon seksualitehta ovttaseallin (dárogillii)