Veajuiduhttinbálvalus rávisolbmuide Finnmárkkus (HAVO)

Veajuiduhttin lea ovttastuvvon fágasuorgi mii guoskkaha eará fágasurggiid spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Veajuiduhttin lea fágaidgaskasaš árjabidjan buoridan dihte doaibmanávcca, dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta, man olaha čielggademiid, diagnostihka, divššu ja eará doaimmaid bokte. Ossodat addá fálaldaga rávisolbmuide geain riegádeamis dahje juo mánnán leat doaimmashehttejumit.

Loga eanet Veajuiduhttinbálvalus rávisolbmuide Finnmárkkus (HAVO)

Veajuiduhttinbálvalus rávisolbmuide Finnmárkkus (HAVO)

HAVO lea fágaidrasttildeaddji ja das lea suodjalandivššár, pedagoga, fysioterapevta, ergoterapevta, mánáidsuodjaluspedagoga, sexologa, sámi ráđđeaddi, doavttir ja nevropsykologa.

Ulbmiljoavkkut

Olbmot geain lea váddu riegádeami rájes dahje man árrat leat ožžon ja mat addet máŋggabealat hástalusaid dahje doaibmaváttisvuođaid ja dárbbašit spesialiserejuvvon návccaiduhttima.  Olbmuin sáhttá leat kognitiivvalaš hedjonan doaibmanákca (doaimmashehttejupmi) ja/ dahje vuđolaš ovdánanárut, autisma dahje eará syndromat.  Muhtun olbmuin ulbmiljoavkkus eai leat kognitiivvalaš headjuvuođat, muhto eará máŋggadáfot dilálašvuođat mat dagahit duođalaš ja ovttastuvvon váttuid.

Bargat ovttaskasáššiiguin sáhttá mielddisbuktit

Čielggadeami, diagnostiserema, plánema ja spesialiserejuvvon veajuiduhttima álggaheami.

Čielggadeapmi sáhttá earret eará mielddisbuktit nevropsykologalaš iskkademiid, rumašiskkademiid, kártet praktihkalaš gálggaid ja jearahallat iežas dan olbmo, oapmahaččaid ja lagasolbmuid.   Min bargu čađahuvvo dábálaččat dan olbmo ruovttusuohkanis, muhto dikšu sáhttá maid čađahuvvot poliklinihkas.

Árvvoštallan/veahkkin dahkko dearvvašvuođa- ja fuolahusblvaluslága 9. kap. Olis ja dat leage stuora oassi min barggus.

Bagadallan/čuovvoleapmi 

Čielggadeami bohtosat muitaluvvojit (šiehtadusa mielde) njálmmálaččat guoskevaš olbmui ja gullevaš ovttasbargoguimmiide/lagasolbmuide ja oapmahaččaide.  Čálalaš ruovttoluottadieđut addojuvvojit álohii sutnje gii lea čujuhan.  Ráđđeaddin ja bagadallan heivehuvvo čielggadeami bohtosiid mielde.   Dat sáhttá mielddisbuktit ahte fállojuvvo buoret dikšu/doaibmabidju sihke olbmui alcces,heiveheapmái ja birasbargui.  Dárbbuid ja áigeguovdilis áššečuolmmaid ektui, sáhttit mii addit bagadusa lagasolbmuide, doarjjaságastallamiid olbmui alcces, oassálastima ovddasvástádusjoavkkus, oassálastima ráhkadit individuálaplána, ráđiid eará guoskevaš ásahusaide, oahpahussii ja nu ain.

Veajuiduhttinbálvalus fállá suohkaniidda kurssa nannen dihte gelbbolašvuođa veajuiduhttinbarggus. 

HAVO čujuhusrutiidna (dárogillii)

Ávkkálaš dieđut

Našuvnnalaš gelbbolašvuođabiras doaimmashehttejumi birra (dárogillii) Fierpmádat: doaimmashehttejuvvon seksualitehta ovttaseallin (dárogillii)

Váldde oktavuođa

deaivvadanbáiki
Návccaiduhttinbálvalus rávisolbmuide lea bráhkas lullinuorttabeale buohcciviesu.
Telefovdna
Čálli 78 97 31 50
Telefáksa 78 97 31 69
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Kirkenes sykehus
Voksenhabiliteringen
Postboks 410
9915 Kirkenes
Girkonjárgga buohcciviessu
Galledanadreassa
Skytterhusveien 2(Kart)
9900 Girkonjárga / Kirkenes
Galledanáiggit
vuossárga - sotnabeaivi 08.00 - 20.00
Fáhkkabuhcciid vuostáiváldin lea rabas birra jándora
Telefovdna
78 97 50 00

Biilaguođáhat

​Pasieanttaide ja gussiide lea nuvttá guođđit biilla guođáhahkii njuolga olggobealde buohcciviesu váldouvssa.

Busseáiggit Girkonjárga gávpotguovddáš

Busseáiggit Girkonjárgga buohcciviessu

Mátkkoštanvejolašvuođat ovdan ruoktut Girkonjárgga buohccivissui

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

​Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Mátta-Várjjaga báhpabálvalusas lea váktaortnet gos bargit Girkonjárgga buohcciviesus sáhttet riŋget báhppii, jos muhtin pasieanttas dahje oapmahaččas lea dárbu.

Báhpabálvalus sáhttá fállat:

  • Siellodivššu ja ságastallama
  •  Eahkedismállása
  • Gásta

Ja vel sierra liturgiijaid/ rohkosiid jápmima oktavuođas.

Telefovnna bokte dáhkko šiehtadus báhpain gosa ja goas guoskevaš galgá boahtit. Dábálaččat háliidat mii boahtit buohccevissui. Mii vuoruhat fálaldagaid maid ii sáhte maŋidit.

Telefovdnanummar maid sáhttá geavahit: 78 97 75 70 (searvegoddekantuvra sáhttá geavahit bargoáiggis- dii. 09.00-15.00) 413 74 234 (njuolgga báhppii) "


Apotehka

Leat guokte apotehka Girkonjárggas, okta gávpotguovddážis, ja okta Kirkenes Handelspark gávpeguovddážis.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kioska / kaféa / vuordinlatnja

Lea kantiidna gurutbeale váldouvssa. Doppe fidnet oastit juoga borran láhkai ja dábálaš kioskagálvvuid. Doppe lea kaféabeavdi ja stuolut gosa sáhtát čohkkedit boradit, jugistit káfe dahje lohkat aviissaid. Doppe lea maid automáhta mas sáhttá oasttit borramuša ja juhkamuša go kantiidna ii leat rabas.

Rahpanáiggit

10:30 – 15:30   vuossárggas bearjadahkii

Lobiheapme borgguhit

Gurut guvlui buohcciviesu váldouvssas lea borgguhanvisttáš.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Neutrála eallinoaidnu seremoniijalatnja

Vuosttaš gearddis, bargiuskkádaga luhtte gávnnat buohcceviesu neutrála eallinoaidnu seremoniijalanja. Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit beroškeahttá makkár eallinoaidnu dahje osku sis lea. Deike leat álo bures boahttin, beasat gávdnat ráfi. Buohkat sáhttet geavahit lanja.



 






Oppalaš kárta

 


Resepšuvdna

Resepšuvdna lea olgešguvlui áiddo siskkobealde váldouvssa.

Resepšuvnna rahpanáiggit

Vuossárggas duorastahkii
08:00 – 17:00

Bearjadaga:

07:30 – 15:30.  


Vuordinlatnja

Buohcciviesus leat máŋga vuogas vuordinlanja. Jeara bargiin gos lagamus vuordinlatnja lea. 

Habilitering - Autismespekterforstyrrelser hos voksnehttps://finnmarkssykehuset.no/sa/behandlinger/habilitering-autismespekterforstyrrelser-hos-voksneHabilitering - Autismespekterforstyrrelser hos voksneHAutismespekterlidelserAutismespekterlidelserAutismespekterlidelserAutismespekterlidelser

Gávdnet go dan maid ohcet?

​Eat vástit ruovttoluottadieđuide. Ále sádde persovnnalaš dieđuid, omd. e-boasta, telefovdnanummira dahje persovdnanummira.