SÁNAG nášunála bargojoavku

Našunála bargojoavku fállá veahki olbmuide geat háliidit terapevtta mas lea sámi kultuvrra ja servvodatbeliid birra gelbbolašvuohta. Joavkku váldoulbmil lea fállat veahki sápmelaččaide geat ásset olggobeale Finnmárkku.

Loga eanet SÁNAG nášunála bargojoavku

SÁNAG nášunála bargojoavku

Našunála bargojoavku galgá fállat ovttadássásaš ja kulturheivehuvvon dikšofálaldaga buot sápmelaččaide. Bargojoavku lea oassi SÁNAG poliklinihkalaš doaimmas. Dasa lassin leat bargojoavkkus gelbbolašvuođaleavvan barggut.  Nugo gaskkusteapmi, oahpahus ja bagadallat fágaolbmuid ja earáid, erenoamážit kulturáddejumi fáttas. Našunála bargojoavku bargá fágaidgaskasaččat ja jođaša viidát barggu oktavuođas.

Našunála bargojoavkkus lea čuovvovaš guhtta kánturbáikkit: Áhkánjárggas, Divttasvuonas, Bådåddjos, Snåases, Plassjes ja Oslos.

Mii fállat:

Klinihkalaš bálvalusaid

Mii fállat guorahallamiid ja divššu spesialistadearvvašvuođabálvalus dásis. Dábálaččat doallat mii pasieanttadeaivvademiid iežamet kánturbáikkiin. Muhtomin mii mátkkoštat maid gielddaide. Sáhtát maiddái oažžut divššu Skype bokte (govva/jietna). Guorahallan/dikšo čujuhus sáddejuvvo dábálaččat fástadoaktára bokte, muhto sáhtát maiddái minguin váldit oktavuođa jus dárbbašat ráđiid. Geahča oktavuođadieđuid vuollelis dán siiddus.

Bagadallan ja oahpahus:

Mii fállat oahpahusaid vuosttažettiin dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid várás guhte deaivvadit sámi geavaheddjiiguin. Bagadallan sáhttá leat oppalaš dásis dahje eaŋkilolbmuid birra, muhto dan ferte soabadit guoskevaš olbmuin vuos.
Mii fállat oahpahusa vuođđo- ja joatkkaoahppodásis. Fállat maid kurssaid ja semináraid fágaolbmuide geaiguin lea beroštupmi mo kultuvrralaš bealit váikkuhit olbmuid dearvvašvuhtii, láhttemii ja gulahallamii. Ovdamearkka dihte fállat mii oahpahusa dan birra maid divššodeaddji berrešii diehtit go deaivvada sámi pasieanttaiguin. Mii oaidnit dávjá ahte dát gelbbolašvuohta lea ávkkálaš maiddái dalle go deaivvada olbmuiguin geaiguin lea eará kultuvrralaš duogáš go sámi. Mii ovttasbargat iešguđetge ásahusaiguin sihke gieldda ja stáhta instánssaiguin, sihkkarastin dihte ahte sámi oaidninbealli váldo vuhtii.


Váldde oktavuođa Našunála bargojoavkkuin

Jus leat gažaldagat juogo divššu, čujuhusa dahje oahpahusa hárrái de sáhtát váldit oktavuođa Našunála bargojoavkku koordináhtoriin:


  Muohtogovva Vanja Skogvoll:s
OKtavuođaolmmoš ja koordináhtor  

Vanja Skogvoll
M 915 18 742 | Vanja.Nina.Benedikte.Skogvoll@finnmarkssykehuset.no

Kánturbáiki: Divttasvuotna. Pasieantačuovvoleapmi Romssas ja Nordlánddas.
Bargá Našunála bargojoavkku koordináhtorin ja maiddái terapevtan.
Oahppan buohccidivššár mas lea joatkkaoahppu psyhkalaš dearvvasvuođabarggus. Váldá klinihkalaš buohccidivššár lassioahpu psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledivššus mánáid ja nuoraidsuorggis. Dás čiekŋuda iežas KAT, kognitiivvalaš láhttenterapiijas ja áigu geavahit metodaid divššodeamis.

Jus lea dárbu, de sáhtát maid váldit njuolga oktavuođa eará bargiiguin guoskevačča bargojovkui:

https://finnmarkssykehuset.no/PublishingImages/Portretter/Weisner,-Truls.jpg?RenditionID=7

Truls Weisner
M 913 14 230 | Truls.Weisner@finnmarkssykehuset.no

Kánturbáiki: Áhkkánjárga. Johttá barggustis Romssas gitta Mátta-Trøndeláhkii.
Bargá terapevtan ja fágasuorgi lea kriisat, traumat, gárrendilli ja oppalaš psykiatriija. 
Lea oahppan buohccidivššár mas joatkkaoahppu psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemis ja gárrendilledivššus. Lea lassioahppu maiddái kriisa- ja traumadivššus.

Per Martin Westerfjell
M 902 01 065 | Per.Westerfjell@finnmarkssykehuset.no

Kánturbáiki: Snoasa.
Bargá terapevtan klinihkalaččat rávisolbmuiguin ja dađistaga maiddái gelbbolašvuođabálvalusbargguiguin lullisámi guovllus. Lea beroštupmi ovttastuvvon hástalusaide ja bargá maid máhttinorienteremin ja eksponerenterapiijan.
Vuođđooahppu fysioterapiijas. Joatkkaoahpu bákčasiid, palliasjon ja guhkesáigge badjel bákčasiid suorggis: Fágaidgaskasaš guorahallan, dikšu ja čuovvoleapmi.  Álgá psyhkalaš dearvvašvuođabarggu joatkkaohppui ođđajagimánu 2018.

Elisabeth Gerhardsen
M 984 56 924 | Elisabeth.Gerhardsen@finnmarkssykehuset.no

Kánturbáiki: Oslo.
Bargá terapevtan mas guorahallá ja dikšu mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid. Oahpaha dearvvašvuođabargiid ja fágaolbmuid oppalaš fágaidguoskevaš fáttáiguin ja kultuvrralaš beliid birra mat sáhttet váikkuhit gulahallamii ja dikšui.
Oahppan psykologaspesialista klinihkalaš mánáid ja nuoraidpsykologiijas.

https://finnmarkssykehuset.no/PublishingImages/Portretter/Silviken,%20Anne.jpg?RenditionID=7

Anne Silviken
M 414 83 043 |Anne.Cathrine.Silviken@finnmarkssykehuset.no

Kánturbáiki: Divttasvuonas juohke nuppi vahko. 
Bargá terapevtan mas dikšu nuoraid ja rávisolbmuid. Oahpaha iešsorbmenhástalusaid birra sápmelaččaid gaskka ja oapmahaččaid čuovvoleami birra maŋŋil iešsorbmen dáhpáhusaid. Oahppan psykologaspesialista ja dutki.

Snefrid Møllersen
M 958 90 231 | Snefrid.Mollersen@finnmarkssykehuset.no

Kánturbáiki: Johttá barggustis Nordlánddas gitta Davvi-Trøndeláhkii, lullisámiguovllus. Bargá terapevtan mas guorahallá ja dikšu rávisolbmuid. Bargá dutkin, prošeaktabargguiguin, logaldallá/oahpaha kulturperspektiiva birra klinihkas ja oahpaha dutkama guoskevaš fáttáid birra. Oahppan klinihkalaš spesialista psykologiijas, dr. psychol.

https://finnmarkssykehuset.no/PublishingImages/SANKS/Janaki%20Hyldahl.jpg?RenditionID=7

Janaki Hyldahl
M 941 79 915 | Janaki.Hyldahl@finnmarkssykehuset.no

Kánturbáiki: Johttá dárbbu mielde iešguđetge SÁNAG kánturbáikkiide. Bargá terapevtan mas guorahallá ja dikšu pasieanttaid geat leat čujuhuvvon psyhkalašdearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledivššu spesialistadearvvašvuođabálvalussii. 
Oahppan doavttir, spesialista rávisolbmuidpsykiatriijas.

 Čujuhusdieđut

Čujuhusat min dikšofálaldagaide galget fástadoaktára bokte sáddejuvvot juogo elektrovnnalaččat dahje boastta mielde.

Čujuheaddji instánsa olggobeale Davvi Dearvvašvuođa sáhttet sáddejuvvot SÁNAG:ii NHN adreassaregistera bokte. Adreassaregisteris lea SÁNAG čállojuvvon DPS Midt-Finnmark/SANK namain.


Čujuhusat mánát ja nuorat:

Geavat čujuhanbáikki: Finnmarkssykehuset,- ja dasto man ovttadahkii čujuhat.

  • Psykisk helsevern for barn og unge (BUP).
  • Psykisk helsevern for barn og unge (PUT/TSB)

Čujuhus gieđahallojuvvo dasto oktasaš mánáid ja nuoraid vuostáiváldinjoavkkus SÁNAG:s. Ja čujuhus juhkkojuvvo de rivttes ovttadahkii daid dieđuid vuođul mat čujuhusas bohtet ovdán. Dikšoovttdagaid birra mas dás lea sáhka lea: MNP, SNJ/FSD ja Našunála bargojoavku. Čális áinnas jus háliidat divššu Našunála bargojoavkku bokte.
Čujuheaddji instánsa sáhttá máid ohcat diagnosa vuođul. Registtar ohcá ja evttoha heivvolaš dikšobáikkiid.


Čujuhusat boastta mielde:

SÁNAG Kárášjohka

v/čális ovttadaga gosa čujuhat (MNP, SNJ/FSD)
 Boastaboksa 4 
9735 Kárášjohka


Čujuhusat rávisolbmot:

Čujuhusaid sáhttá sáddet elektrovnnalaččat SÁNAG:ii NHN čujuhusregistara bokte: Geavat čujuhanbáikki: Finnmarkssykehuset,- ja vuostáiváldiin bijat Distriktspsykiatrisk senter – Finnmarkssykehuset. Čális dasto man ovttadahkii čujuhat:

  • Psykisk helsevern for voksne (VPP).
  • Psykisk helsevern for voksne (Døgnenheten)
  • Tverrfaglig spesialisert rusbehandling (TSB)

Čujuhus gieđahallojuvvo dasto oktasaš čujuhus vuostáiváldinjoavkkus gullevaš Finnmárkku buohccivissui – klinihkka psyhkalaš dearvvašvuohta ja gárrendilledikšu. Vuostáiváldinjoavku juohká čujuhusaid rivttes sadjái čujuhusa dieđuid ektui. Dikšoovttadagaid birra mas dás lea sáhka lea: Rávisolbmuid poliklinihkka, Jándorovttadat, Fágaidrasttildeaddji spesialiserejuvvon gárrendilledikšu, ja Našunála bargojoavku. Čális áinnas jus háliidat divššu Našunála bargojoavkku bokte.
Čujuheaddji instánsa sáhttá máid ohcat diagnosa vuođul. Registtar ohcá ja evttoha heivvolaš dikšobáikkiid.


Boastta mielde:

SÁNAG Leavdnja

v/čális ovttadaga gosa čujuhat (RPP ja Jándorovttadat)
 Helsetunveien 2
9700 Leavdnja


Mii ja manne lea mis Našunála bargojoavku?

SÁNAG:a servvodatovddasvástádus lea váikkuhit ovdánahttit ovttadássásaš dearvvašvuođabálvalusaid sápmelaččaide Norggas. Dan sivas oinnii SÁNAG dárbbu buoridit klinihkalaš fálaldaga sápmelaččaide mat ásset olggobeale Finnmárkku. 2008 álggahuvvui bargu guorahallat vejolašvuođaid viiddidit ja buoridit daid klinihkalaš bargguid riikaviidosaččat. 2009 ásahuvvui našunála bargojoavku geahččalanprošeaktan golmma jagi badjel. Kantuvrra sajit ledje Oslos, Snoasas, Divttasvuonas ja Bådådjos. Maŋŋil prošeaktaloahpaheami 2012, de mearridedje ásahit bistevaš našunála bargojoavkku SÁNAG:ii mii doaibmagođii 2013.

Našunála bargojoavku bargá fágaidgaskasaččat ja sin bargui gullá jođašeapmi gaskkal daid iešguđetge guovlluid sámis. SÁNAG:a Bådåddjo ja Divttasvuona kantuvrrat leat julevsámiguovllus ja váldomihttu lea fállat divššodeami mii lea heivehuvvon julevsápmelaččaide. Oslo ja Snoasas lea váldomihttu fállát veahki lullisápmelaččaide ja sápmelaččaide geat ásset Mátta-Norggas. Áhkánjárggas ges lea mihtu fállat veahki márkosápmelaččaide geat ásset Mátta-Romssas ja Davvi-Nordlanddas.

2015 ásahii SÁNAG ovttasbargošiehtadusa Härjedalen ja Jämtlándda leanain Ruoŧas. Šiehtadusa mielde sáhttá SÁNAG fállat divššodeami sámi pasieanttaide, bagadit ja oahpahallat dearvvašvuođa ja fuolahusbargiid gullevačča dien guvlui. Našunála bargojoavku lea oassin dán barggus. SÁNAG oaidná stuorra dárbbu Ruoŧas háhkat eanet gelbbolašvuođa vai nagodivčče heivehit dearvvašvuođadeaivvadeami sápmelaččaide sihke gielalaččat ja kultuvrralaččat. SÁNAG lea ilus go sáhttet juohkkit gelbbolašvuođaset mii fas sáhttá váikkuhit buoridit dearvvašvuođabálvalusaid sápmelaččaide Ruoŧas.

 
 

Norgga sápmelaččaid birra

Váldde oktavuođa

deaivvadanbáiki
Našunála bargojoavkkus lea kántursajit: Divttasvuonas, Båddådjos, Áhkánjárggas, Snåases, Plassjes ja Oslos.
Telefovdna
91518742
Váldde oktavuođa koordináhtorin, Vanja Skogvollain jus háliidat oktavuođa bargojoavkkuin.
E-boastačujuhus
SÁNAG Divttasvuotna
Galledanadreassa
Servicebygget(Google maps)
8270 Ájluokta / Drag
Telefovdna
91815742
E-boastačujuhus

Psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Áhkánjárggashttps://finnmarkssykehuset.no/sa/avdelinger/klinikk-psykisk-helsevern-og-rus/dps-midt-finnmark-sanks/nasjonalt-team/samisk-psyk-narvikPsyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Áhkánjárggas
Psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Bådåddjoshttps://finnmarkssykehuset.no/sa/avdelinger/klinikk-psykisk-helsevern-og-rus/dps-midt-finnmark-sanks/nasjonalt-team/samisk-psyk-bodoPsyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Bådåddjos
Psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Divttasvuonashttps://finnmarkssykehuset.no/sa/avdelinger/klinikk-psykisk-helsevern-og-rus/dps-midt-finnmark-sanks/nasjonalt-team/samisk-psyk-tysfjordPsyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Divttasvuonas
Psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Osloshttps://finnmarkssykehuset.no/sa/avdelinger/klinikk-psykisk-helsevern-og-rus/dps-midt-finnmark-sanks/nasjonalt-team/samisk-psyk-osloPsyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Oslos
Psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Plassjeshttps://finnmarkssykehuset.no/sa/avdelinger/klinikk-psykisk-helsevern-og-rus/dps-midt-finnmark-sanks/nasjonalt-team/samisk-psyk-rorosPsyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Plassjes
Psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Snåaseshttps://finnmarkssykehuset.no/sa/avdelinger/klinikk-psykisk-helsevern-og-rus/dps-midt-finnmark-sanks/nasjonalt-team/samisk-psyk-snasaPsyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu – Snåases

Gávdnet go dan maid ohcet?

​Eat vástit ruovttoluottadieđuide. Ále sádde persovnnalaš dieđuid, omd. e-boasta, telefovdnanummira dahje persovdnanummira.