
Mo oaččut veahki
Sus geas lea dárbu veahkkái min luhtte ferte oažžut čujuhusa. Čujuhusa oažžu doaktáris, psykologas dahje divššodeaddji bokte. Jándorovttadagas oažžu fálaldaga go lea dárbu lagabuidda čuovvolit váttuid. Orrunáiggiid guhkkodat molsašuvvá dan ektui man garrasit olbmot buhcet. Sisačáliheapmi plánejuvvo ovttas pasieanttain.
Mo dáhpáhuvvo dikšu min luhtte
Ovttadagas barget iešguđet fágajoavkkut geaiguin lea erenoamáš máhttu psyhkalaš dearvvašvuođas ja gárrendilis.
Birasterapevttalaš jurddašeapmi lea vuolggasadji go fállat divššu. Ovttasdoaibman bargiid ja divššohasaid gaskkas lea guovddážis veahkehan dihte hálddašit beaivválaš doaimmaid. Dikšu lea: birasterapiija, oktagaslaš doarjjaságastallamat, oapmahašságastallan gos mánná lea guovddážis, sosionomačuovvoleapmi, dálkkaslaš dikšu, fysalaš doaimmat ja iešguđet lágan oktasašdoaimmat.
Juohkehaš ráhkada fárrolaga divššodeaddjin iežas mihtuid dikšui ja oktasašdoaimmaid oasálastimii.
Buohkat ožžot sierra lanja váldovisttis gos lea riššu ja hivsset.
Dikšusaji válljen
Go orut Norggas de lea dus riekti válljet dikšusaji, dát mearkkaša ahte don sáhtát válljet gos háliidat divššu.
SÁNAG lea spesialistadearvvašvuođabálvalus ja dat mearkkaša ahte mii fállat veahki buohkaide geat dan háliidit. SÁNAG lea lassin vel našunála ovddasvástádus fállat veahki dahje divššu sápmelaččaide. Dát mearkkaša ahte SÁNAG mihttu lea fállat giella- ja kulturheivehuvvon dikšofálaldaga sápmelaččaide. SÁNAG lea organiserejuvvon Sámi klinihkka, Finnmárkku buohcciviesu vuollái.
Čujuhusat
Psyhkalaš dearvvašvuohta:
SÁNAG Kárášjohka čále gosa čujuhus galgá (RPP ja jándorovttadat)
Ávjovárgeaidnu 182
9730 Kárášjohka
Sorjjasvuohta:
Vurderingsteamet Rus, Finnmarkssykehuset HF
čále gosa čujuhus galgá.
Postboks 1294
9505 Alta
Elektrovnnalaš čujuhusat olggobeale Davvi Dearvvašvuođa
Čujuhusat sáhttet sáddejuvvot elektrovnnalaččat SÁNAG:i NHN Adreasseregistera bokte. Geavat čujuhusbáikki: Finnmarkssykehuset. – Vuostáiváldi: Distriktspsykiatrisk senter – Finnmarkssykehuset. Čále gosa čujuhus galgá:
Jándorovttadat.
Jándorovttadaga organiseren
Jándorovttadat gullá SÁNAG, Sámi klinihka vuollai ja lea oassin Finnmárkku buohcceviesus. Jándorovttadat lea juhkkon guovtti saddjái, okta oassi lea psyhkalaš dearvvašvuođa ja nubbi ges sorjjasvuohta, guktuin lea seamma jođiheaddji. Lea 6 orrunsaji goabbátge ovttadagas. Jándorovttadagas barget máŋga váldodoaktárat (gárrendilli- ja sorjjasvuođadálkkodeami spesialisttat), LIS (doaktárat spesialiseremis), psykologat, fysioterapevta, sosionomat ja psykiátralaš buohccedivššárat ja hárjánan birasbargit. Bargiin lea sihke sámi ja dáru giella- ja kulturgelbbolašvuohta. Jándorovttadat váldá vuostá guosseohppiid ja studeanttaid.
Jándorovttadagas lea ovttasbargu ruovttugielddain ja spesialistadearvvašvuođain jos pasieanta oažžu veahki dáiguin. Jándorovttadagas lea leamaš árbevirolaččat psykodynámalaš dikšunfilosofiija. Dál bargojuvvo maid eanet eklektalaččat go bargit leat ovdánahttán gealbbuset dáin surggiin: movttiidahttin jearahallan, traumadikšu, kognitiiva (biras)terapiijas ja iešveahki/ birgenperspektiivvas.

Ellen Ingrid Eira
Ovttadatjođiheaddji jándorovttadagas
T 78 96 97 82 | M 902 78 942| Ellen.Ingrid.Eira@finnmarkssykehuset.no
Jándorovttadaga višuvdna
Jándorovttadagas lea višuvdna addit spesialistadearvvašvuođafálaldaga mas lea buorre kvalitehta, ja mii lea ollislaš, oktalaš ja heivehuvvon pasieantta dárbbuide. Pasieanttat galget vásihit respeakta ja oadjebasvuođa. Ovttadaga beroštupmi lea ahte sápmelaččat galget oažžut ovttadássásaš spesialistadearvvašvuođabálvalusaid mat gusket psyhkalaš dearvvašvuhtii ja darváneapmái.
Ovttadagas lea ovddasvástádus addit spesialistadearvvašvuođafálaldaga sápmelaččaide olles Norggas, muhto maid muhtiin osiin Ruoŧas ja Suomas. Giella ja kultuvra galgá guovddážis.
Juksanmearri
Pasieanttat galget oažžut buoret psyhkalaš, fysalaš ja sosiála eallinárvvu. Sii galget dovdat ahte hálddašit sorjjasvuođa- ja psyhkalašváttuid, ja sin fierpmádat galgá viiddiduvvon. Dán láhkái sáhttá pasieantta buoremus lágiin hálddašit árgabeaivvi go boahta ruoktut fas. Buot olbmot leat iešguđetlágan, muhto sis lea seamma olu árvu, ja juohke olbmos lea vejolaš oažžut buoret eallima, vaikko maid leaš vásihan.