Mo oaččut veahki

Sus geas lea dárbu veahkkái min luhtte ferte oažžut čujuhusa. Čujuhusa oažžu doaktáris, psykologas dahje divššodeaddji bokte. Jándorovttadagas oažžu fálaldaga go lea dárbu lagabuidda čuovvolit váttuid. Orrunáiggiid guhkkodat molsašuvvá dan ektui man garrasit olbmot buhcet. Sisačáliheapmi plánejuvvo dárkilit ovttas pasieanttain.

Mo dáhpáhuvvo dikšu min luhtte

Ovttadagas barget iešguđet fágajoavkkut geaiguin lea erenoamáš máhttu psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemis, gárrendilledivššus ja ergoterapiijas.

Birasterapevttalaš jurddašeapmi lea vuolggasadji go fállat divššu. Ovttasdoaibman bargiid ja divššohasaid gaskkas lea guovddážis veahkehan dihte hálddašit beaivválaš doaimmaid. Oassi divššus sáhttá leat: birasterapiija, oktagaslaš doarjjaságastallamat, váhnenságastallamat, sosionomatiibma, dálkkaslaš dikšu, Iešguđet lágan oktasašdoaimmat. Juohkehaš ráhkada iežas mihtuid oktasašdoaimmaid oasálastimii. 

Buohkat ožžot sierra lanja gos lea riššu ja hivsset.

Friddja dikšofálaldatválga

Norggas lea friddja dikšoválga, dát mearkkaša ahte beasat ieš mearridit gos háliidat divššu ja sáhtát doaktáris bivdit čujuhusa.

SÁNAG lea spesialistadearvvašvuođabálvalus ja dat mearkkaša ahte mii fállat veahki buohkaide geat dan háliidit. SÁNAG lea lassin vel našunála ovddasvástádus fállat veahki dahje divššu sápmelaččaide. Dát mearkkaša ahte SÁNAG mihttu lea fállat giella- ja kulturheivehuvvon dikšofálaldaga sápmelaččaide. SÁNAG lea organiserejuvvon Sámi klinihkka, Finnmárkku buohcciviesu vuollái.

Čujuhusat

Psyhkalaš dearvvašvuohta: 
SÁNAG Kárášjohka čále gosa čujuhus galgá (RPP ja jándorovttadat)
Ávjovárgeaidnu 182
9730 Kárášjohka 

Sorjjasvuohta:

Vurderingsteamet Rus, Finnmarkssykehuset HF
čále gosa čujuhus galgá. 
Postboks 1294
9505 Alta

Elektrovnnalaš čujuhusat olggobeale Davvi Dearvvašvuođa

Čujuhusat sáhttet sáddejuvvot elektrovnnalaččat SÁNAG:i NHN Adreasseregistera bokte. Geavat čujuhusbáikki: Finnmarkssykehuset. – Vuostáiváldi: Distriktspsykiatrisk senter – Finnmarkssykehuset. Čále gosa čujuhus galgá: 

Jándorovttadat.

Jándorovttadaga organiseren

Jándorovttadat ovttasbargá siskkildas poliklinikain. Jándorovttadagas barget máŋga váldodoaktárat (gárrendilli- ja sorjjasvuođadálkkodeami spesialisttat), LIS (doaktárat spesialiseremis), psykologat/psykologaspesialisttat, ergoterapevta, fysioterapevta, sosionomat ja psykiátralaš buohccedivššárat, ja hárjánan birasbargit.

Jándorovttadat bargá divššohasaid ruovttugielddaid ektui. Lágiduvvojit fásta bargomátkkit sisaváldinguovllu gielddaide gos mii doallat vásttolašjoavkočoahkkimiid, bagadallat, oahpahat ja galledat ruovttuid.  Jándorovttadagas lea leamaš árbevirolaččat psykodynámalaš dikšunfilosofiija. Dál bargojuvvo maid eanet eklektalaččat go bargit leat ovdánahttán gealbbuset dáin surggiin: gulahallan ja nuppástuhttinbargu (fágaidgaskasaš gulahallan), jurddašeapmi vižžojuvvon gárrendillisuorggis, kognitiiva (biras)terapiijas ja iešveahkke/ birgenperspektiivvas. 

Bargit lea oahpahuvvon mo rumašlaš doaimmat váikkuhit psyhkalaš dearvvašvuhtii, mii boahtá oidnosii birasterapiijas. Jándorovttadat vuostáiváldá studeanttaid ja hospitantaid.

Ellen Ingrid Eira

Ovttadatjođiheaddji jándorovttadagas
T  78 96 97 82  | M 902 78 942| Ellen.Ingrid.Eira@finnmarkssykehuset.no

Jándorovttadaga višuvdna

Jándorovttadagas lea višuvdna addit spesialistadearvvašvuođafálaldaga mas lea buorre kvalitehta, ja mii lea ollislaš, oktalaš ja heivehuvvon pasieantta dárbbuide. Pasieanttat galget vásihit respeakta ja oadjebasvuođa. Ovttadaga beroštupmi lea ahte sápmelaččat galget oažžut ovttadássásaš spesialistadearvvašvuođabálvalusaid mat gusket psyhkalaš dearvvašvuhtii ja darváneapmái. 

Ovttadagas lea ovddasvástádus addit spesialistadearvvašvuođafálaldaga sápmelaččaide olles Norggas, muhto maid muhtiin osiin Ruoŧas ja Suomas. Giella ja kultuvra galgá guovddážis. 

Juksanmearri 

Pasieanttat galget oažžut buoret psyhkalaš, fysalaš ja sosiála eallinárvvu. Sii galget dovdat ahte hálddašit darváneami ja psyhkalašváttuid, ja sin fierpmádat galgá viiddiduvvon.  Dán láhkái sáhttá pasieantta buoremus lágiin hálddašit árgabeaivvi go boahta ruoktut fas. Buot olbmot leat iešguđetlágan, muhto sis lea seamma olu árvu, ja juohke olbmos lea vejolaš oažžut buoret eallima, vaikko maid leaš vásihan.