Bipolar lidelse - medikamentell behandling

Psykalaš dearvvašvuođasuddjen- ja gárrendilledivššu klinihkka

Teaksta sámegillii boahtá fargga. 

Bipolára gillámuša dálkkodeapmái rávvejuvvo dálkkaslaš dikšu. Dat guoská dálkkodeapmái mii lea sihke dallego lea muhtun áigeguovdilis episoda (maniija dahje lossamiella), ja maiddái ođđa episodaid eastadeamis.


Ovdal

Ovdal dálkkaslaš dikšu álgá, de mii kártet makkár dálkasiid don geavahat dál, ja maid ovdal leat geavahan – sihke daid maiguin lea effeakta ja main leat liigeváikkuhusat ja main eai leat. Muhtun olbmuin leat maid iežaset oaivilat dasa makkár dálkasiid sii háliidit. Midjiide lea dehálaš diehtit dan birra.

Dálkkaslaš divššus sáhttet leat liigeváikkuhusat. Dan dihte mii fárrolaga mannat čađa ja geahččat makkár vejolaš liigeváikkuhusat du dálkasiin leat maid galggat atnit.



Vuollel

Dálkkaslaš divššu ulbmil lea oažžut dássedis miellalági. Gávdnojit máŋggalágan dálkasat main lea buorre effeakta.

Go leat maniijalaš, de lea dávjá eanemus effeakta litiumas ja/dahje antipsykohtalaš dálkasiin. Dasa lassin berret don heaitit vejolaš eará dálkasiiguin mat doibmet lossamiela vuostá. Dat sáhttet hedjonahttit du maniijalaš muttu.

Lossamiela muttus geavahuvvojit maiddái dálkasat mat dássedit miellalági. Dasa lassin geavahuvvojit maid muhtomin dálkasat mat doibmet lossamiela vuostá. Dattege lea riska geavahit dálkasiid mat doibmet lossamiela vuostá, go dat sáhttet jorggihahttit du maniijalaš dahje measta maniijalaš (hypomaniija) muddui.

Buohkain geain lea bipolára gillámuš berrejit dálkasat leat olámuttos, maiguin sáhttet álgit ovttatmano go dovdet maniija dahje hypomaniija (heahtedálkasat).

Maŋŋel go mii leat dikšon fáhkkatlaš muttu, de mii heivehit bajásdoallandivššu dutnje. Dat galgá dutnje boahtteáiggis leat veahkkin hehttemis ođđa maniija dahje lossamiella muttuid.



Maŋŋil

Bipolára gillámuš lea genehtalaš ja biologalaš evttolaš dilálašvuohta, ja dan dihte ferte eanas gerddiid dálkkodeapmi bistit olles eallima. Go effektiiva bajásdoallandálkasa leat gávdnan, de du čuovvola dábálaččat du fástadoavttir. 

Lassin dasa ahte ieš fertet gozihit ahte dus álot lea olámuttos dárbbašlaš dálkasat, de berre maid du fástadoavttir jámmat váldit varraiskosiid dus. Varraiskosat čájehit leago dálkasa konsentrašuvdna buorre, dahje berret go don unnidit dahje lasihit dosa.

Jus almmatge doaktára rávvagiid vuostá válljet heaitit dálkasiiguin, de lea hui dehálaš ahte heaittát dađistaga, vai garvvát gillámuša boahtimis ruovttoluotta dahje fáhkka vearráneami.


Dikšočuovvoleapmi addo min rávisolbmuid psykiatriija poliklinihkain.

Váldde oktavuođa

Psykalaš dearvvašvuođasuddjen- ja gárrendilledivššu klinihkka
Telefovdna
Klinihkkahálddahus 78 46 58 60
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30
Klinihkkahoavda: M 415 58 085 | T 78 46 58 61
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Klinikk psykisk helsevern og rus
Postboks 1294
9505 Alta

Gávdnet go dan maid ohcet?