Buođgaguska čuohpadeapmi - ollesolbmot | Hámmárfeasta

Beaivekirurgiija, Hámmarfeasta

Guskaváddui lea áidna dikšunmolssaeaktu čuohpadeapmi.   Dat rievddada olbmos olbmui man hoahppu lea čuohpaduvvot. Jus čájehuvvo ahte ii čárvvo čoliid, de sáhttet doaktárat rávvet du vuordit čuohpademiin. Boaresolbmot geat eai giksašuva dainna eai soaitte dárbbašit oba čuohpaduvvot ge.

Loga eanet Brokk (lyskebrokk)
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Brokk (lyskebrokk)

Brokk kan oppstå mange steder, men hyppigst i lyskeområdet. Et brokk dannes når bukinnhold buler ut gjennom et svakt punkt i bukveggen (magemuskulaturen).

​Vanligvis vil du kunne se eller føle en kul i stående stilling. Dersom brokket blir ømt eller smertefullt, kan det opereres.

Hva er et brokk?

Et brokk oppstår når innhold i buken, altså fett eller tarmer, tyter ut av et svakt punkt mellom musklene i bukveggen. Dette kan gi en utbulning i lysken eller nedre del av magen. Et annet ord for brokk er hernie. Det svake punktet i bukveggens muskler kan være medfødt eller et resultat av skade og belastning. Tunge løft, sterk hoste eller hard pressing ved toalettbesøk, gir økt trykk inne i bukhulen og gir økt risiko for brokkdannelse.

Brokk kan forekomme andre steder enn i lysken. Lårbrokk (femoralhernie) er vanligere hos kvinner enn hos menn og sitter litt nedenfor lyskebåndet. Lårbrokk kan være vanskelige å skille fra lyskebrokk.

loga eanet Lyskebrokk (helsenorge.no)

Álggahus

Kirurga iská du poliklinihkalaččat dáhkidan dihte leago bulli guskaváddu vai ii. Jus dat ain lea eahpečielggas maŋŋel poliklinihkalaš iskkadeami, de soaitá dárbu ollistit iskkadeami ultrajienain dahje CT – iskkademiin. Don oaččut seammás dieđuid vejolaš čuohpadanvugiid ja vejolaš bárttiid/komplikašuvnnaid birra.
Čuohpadeapmi dahkko dábálaččat beaivet ja dasa ii dárbbaš sisačálihuvvot.

Čujuhusat ja árvvoštallamat

Du fástadoavttir čujuha du kirurga lusa buhcciidviesus.

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

1. Ovdal

Galggat borahaga boahtit buhcciidvissui šihttojuvvon áigái ja báikái. Dat mearkkaša ahte it sáhte borrat, juhkat gáfe, mielkki dahje mielkebuktagiid, suoskat suoskangummi, borrat njálgáid dahje borgguhit/snuvssaid váldit dii 24.00 rájes eahkeda ovdal plánejuvvon čuohpadeami. Sáhtát juhkat čielga juhkosiid nugo čázi, sáftta dahje deaja gitta guokte diimmu ovdal go boađát buohccivissui. 

Buhcciidviesus váldá dearvvašvuođadivššár du vuostá.     Dan botta go vuorddát čuohpadeami, de beasat ságastallat anestesiijadoaktáriin ja kirurgain gii galgá čuohpadit du. Anestesiijadoavttir mearrida ovttas kirurgain bidjá go dutnje narkosa vai jámiha go dušše čielggi.  Rabas čuohpadeapmi soaitá sáhttit dahkkot báikkálašjámihemiin.

2. Vuollel

Kirurgalaš čuohpadeapmi dáhpáhuvvá dan vuogi mielde maid kirurga vállje. Iešalddis čuohpadeapmi ádjána sullii 1 – 2 diimmu, lea dan duohken makkár čuohpadanvuohki válljejuvvo.

Guovlankirurgiija (TAPP/TEP)

Guovlankirurgiijas čuohpasta kirurga smávva čuohpastaga náhpečoali buohta. Čuohpastat lea sullii centimehtera guhku.  Kirurga coggá laparoskopa čuohpastaga sisa. Laparoskopa lea reaidu mas lea čuovga ja filbmenapparáhta, mainna lea vejolaš oaidnit vuovdda ja čoavjenjárččá videošearpmas. Seammás čuohpasta ovtta dahje moadde smávva čuohpastaga vuollelii čoavjjis maid sisa coggá čuohpadanreaidduid. Sihke TAPP ja TEP čuohpadanvugiin biddjo fierbmi siskkobeallai čoavjji nanosmahttit rašes saji ja hehtten dihte oažžumis ođđa guskaváttu.  Čuohpadeapmi ferte dahkkot go leat jámihuvvon narkosiin. 

Rabas kirurgiija

Rabas kirurgiijain čuhppojuvvo vihtta gitta logi centimehtera guhkkosaš čuohpastat buđgii. Kirurga deaddela buođgasisdoalu sisa, ja dábálaččat čuohppá son eret buođgaseahka. Fierbmi sáhttá biddjot dan rašes sadjái hehtten dihte ahte buođga fas boahtá. Čuohpadeapmi dahkko narkosiin, čielgejámihemiin dahje báikkálašjámihemiin.

3. Maŋŋil

Don gozihuvvot dássážii go lihkat maŋŋel čuohpadeami. Dasto oaččut veahá biepmu ja juhkosa.

Ovdal ruoktot vuolggát, de oaččut njálmmálaš dieđuid. Oaččut mielde tableahtaid mat unnidit bákčasiid ja vejolaš reseaptta ja buohcandieđáhusa. Don it sáhte vuodjit biillain dahje mašiinnaiguin vuosttaš jándora maŋŋel čuohpadeami. Jus lea dárbu, de ordne buhcciidviessu dutnje sáhtu ruoktot.

Maŋŋel čuohpadeami it galgga loktet lossadit sullii 4 – 6 vahkkui. Maŋŋel čuohpadeami mii rávvet du álgit geahppa fysalaš aktivitehtain nu jođánit go vejolaš lea.

Leage várrogas

Veahá bohtaneapmi, ruvssodeapmi ja bákčasat mat dovdojit dego čuggestagat hávis leat dábálaččat vuosttaš áigodaga maŋŋel čuohpadeami. Jus bákčasat bistet ja hávis golgá golggus, de berret váldit oktavuođa iežat fástadoaktáriin. 

Váldde oktavuođa

Beaivekirurgiija, Hámmarfeasta
Telefovdna
78 42 13 29
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Hammerfest sykehus
Dagkirurgi
Sykehusveien 35
9601 Hammerfest
Hámmarfeastta buohcciviessu
Galledanadreassa
Sykehusveien 35(Google maps)
9601 Hammerfest
Galledanáiggit
vuossárga - bearjadat 06 – 22
lávvardat - sotnabeaivi 07:30 – 22
Fáhkkabuhcciid ossodat lea rabas birra jándora
Telefovdna
78 42 10 00

Busseáiggit Hámmarfeastta buohcciviessu

​Busse johtá gaskal buohcciviesu váldouvssa ja Hámmarfeastta leaktofanaskáija gávpotguovddážis, dat korrespondere VargsundXpressen:in mii johtá ovdan ruoktut Áltái vuossárggas bearjadahkii.
Joavdá Hámmarfeastta buohccivissui sullii 08:40
Vuolgga buohcciviesus dii. 16:15

Vuordinsadji Fuglenes luoddaearru lea sullii 300 mehter buohcciviesus

130 Bybuss Hammerfest
(ii guoskka geassemánnu 20. b - borgemánnu 20. b)
130 Bybuss Hammerfest
(geasset geassemánnu 20. b - borgemánnu 20. b)
132 Ringrute Strømsnes - Hammerfest - Forsøl

Busseáiggit Hámmarfeastta gávpotguovddáš

Fanasruvttot Hámmarfeastta gávpotguovddážis

Hámmarfeastta leaktofanaskáija lea Hámmarfeastta gávpotguovddážis, 2,5 kilomehtera Hámmarfeastta buohcciviesus eret.

330 VargsundXpressen Áltá - Hámmarfeasta - Áltá 350 MåsøyXpressen 380 SørøysundXpressen

FUOM! Geaidnobarggut Skáiddis

​Dál leat geaidnobarggut gaskal Skáiddi ja Fálesnuori, dat sáhttet dagahit ahte johtolat maŋŋona. Jus áiggut dán gaskka meattá johtit go leat jođus Hámmarfeastta buohccivissui, de berret rehkenastit liige diibmobeali mátkkoštanáigin vai leat sihkkar ahte joavddát diibmui buohccivissui.

Hámmárfeasta buohcciviesu parkerenbáiki

Buohkat geat bisánit buohcciviesuguvlui galget parkeret galbejuvvon bisánansajiide.

Haddi kr. 18,- jándoris – Tákstajoavku 8802

Mátkkoštanvejolašvuođat Hámmarfeastta buohccivissui ja buohcciviesus

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

Báhppabálvalus

 

Hámmarfeastta buohcciviesus lea iežas báhppa. Báhppabálvalus lea fálaldat pasieanttaide, oapmahaččaide ja bargiide. Buohcciviessobáhpa namma lea Karen Lorentzen. Buohcciviesus lea maiddá šiehtadus gávpoga báhpaiguin. Sii sáhttet gohččojuvvot bálvalusaide maiguin ii sáhte vuordi, go buohcciviessobáhppa ii leat buohcciviesus.

Ságastallan

Buozalmasvuohta ja eahpesihkkarvuohta dearvvašvuođa ja iežas boahtteáiggi dáfus guoskkaha čiekŋalis ja vuđolaš eallinárvvuid mis. Ii leat eaktun ahte galgá leat ovttaoaivilis girku oskuin deaivvadan dihte báhpain. Ságastallama vuolggasadji sáhttá leat ahte don dárbbašat soapmása guhte sáhttá guldalit, go don leat váttis eallindilis, go háliidat juogadit áššiid mat dus leat váimmu lahka. Báhppa galgá diktit ságastallama ovdánit ságastallanguoimmi eavttuid mielde. Báhpas lea jávohisvuođageasku, ja ságastallan ii muitaluvvo viidásat geasage, iige čállo journálaide.

Pasieanttat guđet gullet eará oskkuide dahje eallinoainnuide go Norgga Girku galget oažžut oktavuođa iežaset servodagain go sii dan dáhttot.
Báhppabálvalus sáhttá veahkehit gaskkustit oktavuođa.

Sáhttá váldit oktavuođa buohcciviessobáhpain telefovnna bokte, tlf 78 42 12 88 / 911 82 776

Eanet buohcciviessobáhpa birra

Ii lohpi speallat Pokémon Go

 

Vuhtiiváldin dihte pasieanttaid, bargiid ja gearggusvuođavuojániid ii leat lohpi speallat Pokémon Go buohcciviesu guovllus.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kaféa

 

Kaféa lea buohcciviesu vuođđogearddis lullioarjji bealde. Dáppe sáhtát návddašit gávpoga buoremus várddu Sállannuorrái dan botta go návddašat káfekohpaža, váffela dahje mállása. Leat dieđusge buresboahtin vaikke vel it oasttege maidige borran- dahje juhkanláhkai.

Kaféa lea álo rabas.

Borramuš guossuhuvvo

Árgabeivviid
08:00 – 13:30

Lávvardagaid, sotnabeivviid ja bassebeivviid
11:45 – 12:30 

Kapealla - jaskes latnja

 

Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit. Don leat buresboahtin deike, lea álo rabas. Dáppe sáhtát gávdnat ráfi jurddašit. Sáhtát cahkkehit gintala, lohkat ja rohkadallat. Kapeallas lea buorre piano ja cd-čuojanas. Lanjas mii lea olggobealde lea gullevaš girjjálašvuohta, sálbmagirjjit ja biibalat.

Kapealla lea rabas buohkaide, beroškeahttá oskkus dahje eallinoainnus.

Kapealla lea buohcciviesu vuođđogearddis, gurutguvlui go leat vázzán kaféa meattá. Čuovu galbbaid.​

Kioska

Buohcciviesu váldofeaskáris lea Narvesen kioska. Dáppe fidnet oastit dábálaš kioskagálvvuid, ja iešguđetge dárbbašlaš dávviriid nu go bátnekustta, sisbiktasiid jna. - ja dieđusge vaikke guđelágan lohkamušaid. 

Rahpanáiggit

Vuossárggas – bearjadahkii
07:30 – 20:00
Lávvardaga
10:00 – 17:00
Sotnabeaivvi
11:00 – 17:00

Lobiheapme borgguhit

​Lea borgguhanvisttáš nurkkis nuortta bealde buohcciviesu váldouvssa.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Oppalaš kárta

 

Pasieantaveahkit

Pasieantaveahkkeortnet Hámmarfeastta buohcciviesus lea ovttasbargu gaskal Finnmárkku buohcciviesu ja Hámmarfeastta eaktodáhtolaš guovddáža.

Pasieantaveahkit leat resepšuvnna "guhkiduvvon giehta" váldofeaskáris. Sii veahkehit pasieanttaid ja gussiid deaivat poliklinihkaide ja eará dikšobáikkiide Hámmarfeastta buohcciviessus, ja mieđuštit sin gosa sii galget. Pasieantaveahkit sáhttet maiddá veahkehit fidnet juvlastuolu ja hoigat sin geat dárbbašit veahki dohko gosa galget.

Gávnnat pasieantavehkiid sin "stašuvnnas" váldofeaskáris ja muđui veahá gosge buohcciviesus. Lea álki dovdat geat pasieantaveahkit leat, sis leat mariidnaalit uniforpmat, ja sis lea álo nammagalba. Pasieantavehkiid olahat telefovdnanummara 904 12 756 bokte.

Samigieldulka

Jus don háliidat hupmat ja gulahallat davvisámegillii dikšuma dahje iskkadeami oktavuođas, de mii áinnas gohččut iežamet sámegiel dulkka boahtit. Vai lea sihkar ahte dulka lea olámuttos, de fertet mii soahpat suinna ovdalgihtii, ja danne livččii buorre jus don dieđihat ahte mii dárbbašit dulkka. Sáhtát ieš soahpat dulkkain telefovnna bokte 915 98 117 (árgabeivviid 07.30-15.00), dahje riŋget dohko gos dus lea diibmu.

Dát guoská maiddái daid pasieanttaide geaiguin lea divššodandiibmu beaivveáigge spesialisttapoliklinihkas Álttás dahje spesialisttadoavttirguovddážis Kárášjogas. Doppe čađahuvvo dulkon videokonferánssa (skype) bokte.

Hámmárfeasta buohcciviesu dulkkas lea maid vejolašvuohta dulkot pasieanttaid ovddas geat leat sisačálihuvvon buohccivissui.

Vuordinlatnja pasieanttaide ja oapmahaččaide

 

Siskkimuččas boradanlanjas gávnnat vuordinlanja gos leat vuogas stuolut, doppe sáhtát vuoiŋŋastit dan bottago vuorddát beassát dikšui ja iskkadeapmái, dahje go vuorddát sáhtu.