Buođgaguskka čuohpadeapmi - ollesolbmot | Girkonjárga

Beaivekirurgiija, Girkonjárga

Guskaváddui lea áidna dikšunmolssaeaktu čuohpadeapmi.   Dat rievddada olbmos olbmui man hoahppu lea čuohpaduvvot. Jus čájehuvvo ahte ii čárvvo čoliid, de sáhttet doaktárat rávvet du vuordit čuohpademiin. Boaresolbmot geat eai giksašuva dainna eai soaitte dárbbašit oba čuohpaduvvot ge.

Loga eanet Brokk (lyskebrokk)
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Brokk (lyskebrokk)

Brokk kan oppstå mange steder, men hyppigst i lyskeområdet. Et brokk dannes når bukinnhold buler ut gjennom et svakt punkt i bukveggen (magemuskulaturen).

​Vanligvis vil du kunne se eller føle en kul i stående stilling. Dersom brokket blir ømt eller smertefullt, kan det opereres.

Hva er et brokk?

Et brokk oppstår når innhold i buken, altså fett eller tarmer, tyter ut av et svakt punkt mellom musklene i bukveggen. Dette kan gi en utbulning i lysken eller nedre del av magen. Et annet ord for brokk er hernie. Det svake punktet i bukveggens muskler kan være medfødt eller et resultat av skade og belastning. Tunge løft, sterk hoste eller hard pressing ved toalettbesøk, gir økt trykk inne i bukhulen og gir økt risiko for brokkdannelse.

Brokk kan forekomme andre steder enn i lysken. Lårbrokk (femoralhernie) er vanligere hos kvinner enn hos menn og sitter litt nedenfor lyskebåndet. Lårbrokk kan være vanskelige å skille fra lyskebrokk.

loga eanet Lyskebrokk (helsenorge.no)

Álggahus

Kirurga iská du poliklinihkalaččat dáhkidan dihte leago bulli guskaváddu vai ii. Jus dat ain lea eahpečielggas maŋŋel poliklinihkalaš iskkadeami, de soaitá dárbu ollistit iskkadeami ultrajienain dahje CT – iskkademiin. Don oaččut seammás dieđuid vejolaš čuohpadanvugiid ja vejolaš bárttiid/komplikašuvnnaid birra.
Čuohpadeapmi dahkko dábálaččat beaivet ja dasa ii dárbbaš sisačálihuvvot.

Čujuhusat ja árvvoštallamat

Du fástadoavttir čujuha du kirurga lusa buhcciidviesus.

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

1. Ovdal

Galggat borahaga boahtit buhcciidvissui šihttojuvvon áigái ja báikái. Dat mearkkaša ahte it sáhte borrat, juhkat gáfe, mielkki dahje mielkebuktagiid, suoskat suoskangummi, borrat njálgáid dahje borgguhit/snuvssaid váldit dii 24.00 rájes eahkeda ovdal plánejuvvon čuohpadeami. Sáhtát juhkat čielga juhkosiid nugo čázi, sáftta dahje deaja gitta guokte diimmu ovdal go boađát buohccivissui. 

Buhcciidviesus váldá dearvvašvuođadivššár du vuostá.     Dan botta go vuorddát čuohpadeami, de beasat ságastallat anestesiijadoaktáriin ja kirurgain gii galgá čuohpadit du. Anestesiijadoavttir mearrida ovttas kirurgain bidjá go dutnje narkosa vai jámiha go dušše čielggi.  Rabas čuohpadeapmi soaitá sáhttit dahkkot báikkálašjámihemiin.

2. Vuollel

Kirurgalaš čuohpadeapmi dáhpáhuvvá dan vuogi mielde maid kirurga vállje. Iešalddis čuohpadeapmi ádjána sullii 1 – 2 diimmu, lea dan duohken makkár čuohpadanvuohki válljejuvvo.

Guovlankirurgiija (TAPP/TEP)

Guovlankirurgiijas čuohpasta kirurga smávva čuohpastaga náhpečoali buohta. Čuohpastat lea sullii centimehtera guhku.  Kirurga coggá laparoskopa čuohpastaga sisa. Laparoskopa lea reaidu mas lea čuovga ja filbmenapparáhta, mainna lea vejolaš oaidnit vuovdda ja čoavjenjárččá videošearpmas. Seammás čuohpasta ovtta dahje moadde smávva čuohpastaga vuollelii čoavjjis maid sisa coggá čuohpadanreaidduid. Sihke TAPP ja TEP čuohpadanvugiin biddjo fierbmi siskkobeallai čoavjji nanosmahttit rašes saji ja hehtten dihte oažžumis ođđa guskaváttu.  Čuohpadeapmi ferte dahkkot go leat jámihuvvon narkosiin. 

Rabas kirurgiija

Rabas kirurgiijain čuhppojuvvo vihtta gitta logi centimehtera guhkkosaš čuohpastat buđgii. Kirurga deaddela buođgasisdoalu sisa, ja dábálaččat čuohppá son eret buođgaseahka. Fierbmi sáhttá biddjot dan rašes sadjái hehtten dihte ahte buođga fas boahtá. Čuohpadeapmi dahkko narkosiin, čielgejámihemiin dahje báikkálašjámihemiin.

3. Maŋŋil

Don gozihuvvot dássážii go lihkat maŋŋel čuohpadeami.   Dasto oaččut veahá biepmu ja juhkosa.

Ovdal ruoktot vuolggát, de oaččut njálmmálaš ja čálalaš dieđuid. Oaččut mielde tableahtaid mat unnidit bákčasiid ja vejolaš reseaptta ja buohcandieđáhusa. Don it sáhte vuodjit biillain dahje mašiinnaiguin vuosttaš jándora maŋŋel čuohpadeami. Jus lea dárbu, de ordne buhcciidviessu dutnje sáhtu ruoktot.

Maŋŋel čuohpadeami it galgga loktet lossadit sullii 4 – 6  vahkkui. Maŋŋel čuohpadeami mii rávvet du álgit geahppa fysalaš aktivitehtain nu jođánit go vejolaš lea.

Váldde oktavuođa

Beaivekirurgiija, Girkonjárga
Telefovdna
78 97 32 30
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Kirkenes sykehus
Dagkirurgi
Dr. Palmstrøms vei 15
9900 Kirkenes
Girkonjárgga buohcciviessu
Galledanadreassa
Dr. Palmstrøms vei 15(Google maps)
9915 Girkonjárga / Kirkenes
Galledanáiggit
Fáhkkabuhcciid vuostáiváldin lea rabas birra jándora
Telefovdna
78 97 30 00

Biilaguođáhat

​Pasieanttaide ja gussiide lea nuvttá guođđit biilla guođáhahkii njuolga olggobealde buohcciviesu váldouvssa.

Busseáiggit Girkonjárga gávpotguovddáš

Busseáiggit Girkonjárgga buohcciviessu

Mátkkoštanvejolašvuođat ovdan ruoktut Girkonjárgga buohccivissui

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

Apotehka

​Leat guokte apotehka Girkonjárgga gávpotguovddážis, ja okta gávpeguovddážis Kirkenes Handelspark:s.

Ii lohpi speallat Pokémon Go

 

Vuhtiiváldin dihte pasieanttaid, bargiid ja gearggusvuođavuojániid ii leat lohpi speallat Pokémon Go buohcciviesu guovllus.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kioska / kaféa / vuordinlatnja

Lea kioska buohcciviesu váldofeaskáris. Doppe fidnet oastit juoga borranláhkai ja dábálaš kioskagálvvuid, ja doppe lea kaféabeavdi ja stuolut gosa sáhtát čohkkedit boradit, jugistit káfe dahje lohkat aviissaid.

Rahpanáiggit

07:00 – 19:30  vuossárggas bearjadahkii

Lobiheapme borgguhit

Gurut guvlui buohcciviesu váldouvssas lea borgguhanvisttáš.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Oppalaš kárta

 

Resepšuvdna

Resepšuvdna lea áiddo siskkobealde váldouvssa.

Resepšuvnna rahpanáiggit

vuossárgga, gaskavahku ja bearjadaga
08:15 – 15:15

maŋŋebárgga ja duorastaga
09:00 – 15:15 

Venterom

Leat máŋga buori vuordinlanja ossodagain. Jeara bargiin gos lagamuš vuordinlatnja lea.