Buođgaguskka čuohpadeapmi - ollesolbmot | Girkonjárga

Beaivekirurgiija, Girkonjárga

Guskaváddui lea áidna dikšunmolssaeaktu čuohpadeapmi.   Dat rievddada olbmos olbmui man hoahppu lea čuohpaduvvot. Jus čájehuvvo ahte ii čárvvo čoliid, de sáhttet doaktárat rávvet du vuordit čuohpademiin. Boaresolbmot geat eai giksašuva dainna eai soaitte dárbbašit oba čuohpaduvvot ge.

Loga eanet Brokk (lyskebrokk)
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Brokk (lyskebrokk)

Brokk kan oppstå mange steder, men hyppigst i lyskeområdet. Et brokk dannes når bukinnhold buler ut gjennom et svakt punkt i bukveggen (magemuskulaturen).

​Vanligvis vil du kunne se eller føle en kul i stående stilling. Dersom brokket blir ømt eller smertefullt, kan det opereres.

Hva er et brokk?

Et brokk oppstår når innhold i buken, altså fett eller tarmer, tyter ut av et svakt punkt mellom musklene i bukveggen. Dette kan gi en utbulning i lysken eller nedre del av magen. Et annet ord for brokk er hernie. Det svake punktet i bukveggens muskler kan være medfødt eller et resultat av skade og belastning. Tunge løft, sterk hoste eller hard pressing ved toalettbesøk, gir økt trykk inne i bukhulen og gir økt risiko for brokkdannelse.

Brokk kan forekomme andre steder enn i lysken. Lårbrokk (femoralhernie) er vanligere hos kvinner enn hos menn og sitter litt nedenfor lyskebåndet. Lårbrokk kan være vanskelige å skille fra lyskebrokk.

loga eanet Lyskebrokk (helsenorge.no)

Álggahus

Kirurga iská du poliklinihkalaččat dáhkidan dihte leago bulli guskaváddu vai ii. Jus dat ain lea eahpečielggas maŋŋel poliklinihkalaš iskkadeami, de soaitá dárbu ollistit iskkadeami ultrajienain dahje CT – iskkademiin. Don oaččut seammás dieđuid vejolaš čuohpadanvugiid ja vejolaš bárttiid/komplikašuvnnaid birra.
Čuohpadeapmi dahkko dábálaččat beaivet ja dasa ii dárbbaš sisačálihuvvot.

Čujuhusat ja árvvoštallamat

Du fástadoavttir čujuha du kirurga lusa buhcciidviesus.

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

1. Ovdal

Galggat borahaga boahtit buhcciidvissui šihttojuvvon áigái ja báikái. Dat mearkkaša ahte it sáhte borrat, juhkat gáfe, mielkki dahje mielkebuktagiid, suoskat suoskangummi, borrat njálgáid dahje borgguhit/snuvssaid váldit dii 24.00 rájes eahkeda ovdal plánejuvvon čuohpadeami. Sáhtát juhkat čielga juhkosiid nugo čázi, sáftta dahje deaja gitta guokte diimmu ovdal go boađát buohccivissui. 

Buhcciidviesus váldá dearvvašvuođadivššár du vuostá.     Dan botta go vuorddát čuohpadeami, de beasat ságastallat anestesiijadoaktáriin ja kirurgain gii galgá čuohpadit du. Anestesiijadoavttir mearrida ovttas kirurgain bidjá go dutnje narkosa vai jámiha go dušše čielggi.  Rabas čuohpadeapmi soaitá sáhttit dahkkot báikkálašjámihemiin.

2. Vuollel

Kirurgalaš čuohpadeapmi dáhpáhuvvá dan vuogi mielde maid kirurga vállje. Iešalddis čuohpadeapmi ádjána sullii 1 – 2 diimmu, lea dan duohken makkár čuohpadanvuohki válljejuvvo.

Guovlankirurgiija (TAPP/TEP)

Guovlankirurgiijas čuohpasta kirurga smávva čuohpastaga náhpečoali buohta. Čuohpastat lea sullii centimehtera guhku.  Kirurga coggá laparoskopa čuohpastaga sisa. Laparoskopa lea reaidu mas lea čuovga ja filbmenapparáhta, mainna lea vejolaš oaidnit vuovdda ja čoavjenjárččá videošearpmas. Seammás čuohpasta ovtta dahje moadde smávva čuohpastaga vuollelii čoavjjis maid sisa coggá čuohpadanreaidduid. Sihke TAPP ja TEP čuohpadanvugiin biddjo fierbmi siskkobeallai čoavjji nanosmahttit rašes saji ja hehtten dihte oažžumis ođđa guskaváttu.  Čuohpadeapmi ferte dahkkot go leat jámihuvvon narkosiin. 

Rabas kirurgiija

Rabas kirurgiijain čuhppojuvvo vihtta gitta logi centimehtera guhkkosaš čuohpastat buđgii. Kirurga deaddela buođgasisdoalu sisa, ja dábálaččat čuohppá son eret buođgaseahka. Fierbmi sáhttá biddjot dan rašes sadjái hehtten dihte ahte buođga fas boahtá. Čuohpadeapmi dahkko narkosiin, čielgejámihemiin dahje báikkálašjámihemiin.

3. Maŋŋil

Don gozihuvvot dássážii go lihkat maŋŋel čuohpadeami.   Dasto oaččut veahá biepmu ja juhkosa.

Ovdal ruoktot vuolggát, de oaččut njálmmálaš ja čálalaš dieđuid. Oaččut mielde tableahtaid mat unnidit bákčasiid ja vejolaš reseaptta ja buohcandieđáhusa. Don it sáhte vuodjit biillain dahje mašiinnaiguin vuosttaš jándora maŋŋel čuohpadeami. Jus lea dárbu, de ordne buhcciidviessu dutnje sáhtu ruoktot.

Maŋŋel čuohpadeami it galgga loktet lossadit sullii 4 – 6  vahkkui. Maŋŋel čuohpadeami mii rávvet du álgit geahppa fysalaš aktivitehtain nu jođánit go vejolaš lea.

Váldde oktavuođa

Beaivekirurgiija, Girkonjárga
Telefovdna
78 97 32 30
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Kirkenes sykehus
Dagkirurgi
Dr. Palmstrøms vei 15
9900 Kirkenes
Girkonjárgga buohcciviessu
Galledanadreassa
Skytterhusveien 2(Kart)
9900 Girkonjárga / Kirkenes
Galledanáiggit
vuossárga - sotnabeaivi 08.00 - 20.00
Fáhkkabuhcciid vuostáiváldin lea rabas birra jándora
Telefovdna
78 97 50 00

Biilaguođáhat

​Pasieanttaide ja gussiide lea nuvttá guođđit biilla guođáhahkii njuolga olggobealde buohcciviesu váldouvssa.

Busseáiggit Girkonjárga gávpotguovddáš

Busseáiggit Girkonjárgga buohcciviessu

Mátkkoštanvejolašvuođat ovdan ruoktut Girkonjárgga buohccivissui

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

​Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Mátta-Várjjaga báhpabálvalusas lea váktaortnet gos bargit Girkonjárgga buohcciviesus sáhttet riŋget báhppii, jos muhtin pasieanttas dahje oapmahaččas lea dárbu.

Báhpabálvalus sáhttá fállat:

  • Siellodivššu ja ságastallama
  •  Eahkedismállása
  • Gásta

Ja vel sierra liturgiijaid/ rohkosiid jápmima oktavuođas.

Telefovnna bokte dáhkko šiehtadus báhpain gosa ja goas guoskevaš galgá boahtit. Dábálaččat háliidat mii boahtit buohccevissui. Mii vuoruhat fálaldagaid maid ii sáhte maŋidit.

Telefovdnanummar maid sáhttá geavahit: 78 97 75 70 (searvegoddekantuvra sáhttá geavahit bargoáiggis- dii. 09.00-15.00) 413 74 234 (njuolgga báhppii) "


Apotehka

Leat guokte apotehka Girkonjárggas, okta gávpotguovddážis, ja okta Kirkenes Handelspark gávpeguovddážis.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kioska / kaféa / vuordinlatnja

Lea kantiidna gurutbeale váldouvssa. Doppe fidnet oastit juoga borran láhkai ja dábálaš kioskagálvvuid. Doppe lea kaféabeavdi ja stuolut gosa sáhtát čohkkedit boradit, jugistit káfe dahje lohkat aviissaid. Doppe lea maid automáhta mas sáhttá oasttit borramuša ja juhkamuša go kantiidna ii leat rabas.

Rahpanáiggit

10:30 – 15:30   vuossárggas bearjadahkii

Lobiheapme borgguhit

Gurut guvlui buohcciviesu váldouvssas lea borgguhanvisttáš.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Neutrála eallinoaidnu seremoniijalatnja

Vuosttaš gearddis, bargiuskkádaga luhtte gávnnat buohcceviesu neutrála eallinoaidnu seremoniijalanja. Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit beroškeahttá makkár eallinoaidnu dahje osku sis lea. Deike leat álo bures boahttin, beasat gávdnat ráfi. Buohkat sáhttet geavahit lanja.



 






Oppalaš kárta

 


Resepšuvdna


Resepšuvdna lea olgešguvlui áiddo siskkobealde váldouvssa.

Resepšuvnna rahpanáiggit

Vuossárggas duorastahkii
07:30 – 16:00

Bearjadaga:

07:30 – 15:30.  


Vuordinlatnja

Buohcciviesus leat máŋga vuogas vuordinlanja. Jeara bargiin gos lagamus vuordinlatnja lea. 

Gávdnet go dan maid ohcet?

​Eat vástit ruovttoluottadieđuide. Ále sádde persovnnalaš dieđuid, omd. e-boasta, telefovdnanummira dahje persovdnanummira.