CFS/ME - Bistevaš vuoimmehisvuohta ollesolbmuin

Dikšoprográmma, Veajuiduhttima ja habiliterema ossodat

CFS/ME (Bistevaš vuoimmehisvuođasyndroma/Myalgisk encefalopati) lea dávda mas siva ja ovttačilggolašvuođa eat dieđe. Čielggadeapmi dahkko du buohcanhistorjjá ja dávdamearkagova kártemiin, ahte eai leat differensiáladiagnosat, ja ahte árvvoštallan dahkko rávvejuvvon eavttuid mielde.


Loga eanet CFS/ME
Diehtojuohkkin helsenorge.no

CFS/ME

CFS/ME er en sykdom som rammer i ulik grad og er uten kjent årsak. Hovedsymptomet er langvarig utmattelse.

​Det forskes bredt på CFS/ME, både med tanke på biologiske/fysiske årsaksforhold og psykologiske faktorer. Utredningen gjøres ved kartlegging, utelukking av andre samtidige og lignende diagnoser/sykdommer, samt vurdering ut fra anbefalte kriteriesett. Helsemyndighetene ønsker å behovsidentifisere forskning i håp om å finne noen svar om CFS/ME.

Sykdomstilstander med langvarig utmattelse (Forskningsradet.no)

Symptomer på CFS/ME

  • Utmattelse: langvarig og kronisk utmattelse, som forverres etter fysisk eller mental anstrengelse (hovedsymptom)

  • Søvn: mangel på forfriskende søvn (blir ikke uthvilt etter å ha sovet).

  • Smerter: smerter i muskler og ledd, ulike former for hodepine

  • Hukommelse og konsentrasjon: svekket hukommelse, redusert konsentrasjonsevne, nedsatt simultankapasitet, ordletingsproblemer, rask kognitiv trettbarhet, distraherbarhet, langsom informasjonsbearbeiding, dårlig korttidsminne (kognitive symptomer)

  • Blodtrykksfall, hjertebank, svimmelhet (autonome forstyrrelser)

  • Overfølsomhet: for en eller flere typer sanseinntrykk (lys, lyd, smak, lukt, berøring)

  • Nedsatt balanse, opplevelse av muskelsvakhet

  • Sykdomsfølelse: feberfølelse, tilbakevendende sår hals og ømme lymfeknuter

  • Andre symptomer: irritabel tarm syndrom, interstitiell cystitt, hyppig vannlating, svimmelhet, nummenhet, kvalme, problemer med temperaturreguleringen, økt tørste, intoleranse for enkelte matvarer eller kjemikalier

loga eanet Kronisk utmattelsessyndrom - CFS/ME (helsenorge.no)

Álggahus

Dearvvašvuođadirektoráhta bagadusa mielde galgá fástadoaktáris leat dehálaš rolla CFS/ME čielggadeamis. Lea fástadoaktára bargu váldit vuođđoárvvoštallama dus ja bidjat johtui doaimmaid dan vuođul. Fástadoavttir sáhttá du čujuhit spesialistadearvvašvuođabálvalussii jus fástadoaktárii lea váttis bidjat diagnosa. Diagnosa CFS/ME berre dušše biddjot go diagnosaeavttut leat devdojuvvon, ja go eai leat makkárge čuoldineavttut.

Gávdnojit ollu eaktovuogit. CFS/ME riikkaidgaskasaš bagadusa mielde sáhttet sihke Canada 2003 ja Fukuda CDC 1994 eavttut geavahuvvot ollesolbmo čielggadeamis ( mánáide leat eará eavttut). Ovdal čujuheami gáibiduvvo ahte fástadoavttir lea váldán vuđolaš vuođđoárvvoštallama mas lea váldán vuhtii čuoldindiagnosa ja Fukuda- eavttuid ja Canada- eavttuid mihtidemiid.

 Nasjonal veileder - Pasienter med CFS/ME - Utredning, diagnostikk, behandling, pleie og omsorg



Čujuhusat ja árvvoštallamat

Davvi Dearvvašvuođas lea čielggadeami ja diagnostiserema ovddasvástádusa biddjon Helgelandssykehuset Sandnessjøen ja UNN Tromsø.

Čujuhusa listu - fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

IEŠDIEĐUT PASIEANTA
• Namma, persovdnanummar
• Čujuhus
• Telefovdnanummar

OKTAVUOĐADIEĐUT ČUJUHEADDJI
• Fástadoavttir, doavtterguovddáš
• Čujuhus, telefovdnanummar (áinnas njuolggo nummar)


Čujuhansivva
•  Mii sávvojuvvo mis, makkár čielggadeapmi
• Makkár poliklinihkkii galgá pasieanta čujuhuvvot?

Makkár čielggadeapmi / dikšu lea dahkkon, ja makkár effeakta lei das?
• Ovddeš diagnosat? Dálá diagnosa?
• Jus pasieanta lea čielggaduvvon earáin (fysioterapevta, psykologa, psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen) galgá epikriisa leat mielddusin.
• Dálá dikšunfálaldat?
• Leago pasieanttas vuoigatvuohta, ja leago individuála plána bargu álggahuvvon? (mildosat)

Pasieanta govvideapmi, buohcanhistorjá ja beaivválaš doaibmandássi.
• Deaddu, allodat, (BMI)
• Makkár dávdamearkkat leat pasieanttas, man guhká lea bistán ja mii dasa lea sivvan?
• Geavaha go dálkasiid? Makkár, ja makkár dosa?
• Gárrenmirkkuid geavaheapmi (alkohola, dálkasat, narkotihkalaš ávdnasat)?
• Leatgo váldon varraiskosat, leatgo iskosat referánsasuorggi siskkobealde?

Movt lea pasieanta bargostáhtusa?
• Oanehaččat oahpu ja ovddeš bargoduogáža birra.
• Jus pasieanttas lea bargu, makkár bargu lea ja man stuora virgeoassi lea?
• Oažžugo pasieanta sisaboađosihkkarastima NAV:a bokte dearvvašvuođagivssiid dihte, jus oažžu, makkár oaju de oažžu ja man stuora proseantaoasi (buohcanruđat, bargočielggadanruđat dahje bargonávccahisvuođapenšuvdna)?
• Movt lea pasieanta motivašuvdna dan ektui ahte galggašii boahtit ruovttoluotta bargonákcii/ lasihit bargonávcca?

Movt lea pasieanta ruovttu-, bearaš-, sosiála-dilli?
• Mánát, ovttasorru/náittosguoibmi?
• Geainna orru pasieanta ovttas?
• Leatgo pasieanttas eará noađit mat sáhttet relaterejuvvot eará áššái go dan mii dás lea áigeguovdil?

Jus pasieanttas lea amasgiella, de ferte dasa lassin dieđihit:
• Nationalitehta
• Giela
• Sohkabeali
• Dulkadárbbu

Vuođđoárvvoštallan ja eavttuid mihtideapmi: 

Ovdal čujuheami gáibiduvvo ahte fástadoavttir lea váldán vuđolaš vuođđoárvvoštallama mas lea váldán vuhtii čuoldindiagnosa ja Fukuda- eavttuid ja Canada- eavttuid mihtidemiid. 

Oassi Dearvvašvuođadirektoráhta bagadusas (geassemánnu 2015): 

Lea fástadoavttir gii dahká čielggadeami ja bidjá diagnosa ollesolbmuide, ovddemustá dábálašmedisiidna spesialista (geahča kapihtal 5). Eahpečielga differensiáladiagnosa čuolmmaid oktavuođas berre fástadoavttir čujuhit relevánta spesialisttaid lusa ollistit čielggadeami, muhto dat ii leat dárbbašlaš CFS/ME diagnosa bidjamii. Diagnosa lea čuoldindiagnosa, mas lea mihtilmas dávdagovva. Diagnosa ii sáhte álot bidjat vaikko diagnosaeavttut devdojuvvojit, go eará dávddat ja dilálašvuođat sáhttet maiddái addit CFS/ME sullasaš dávdamearkka. Dan dihte lea dehálaš čuoldit eret eará dilálašvuođaid, ovdamearkka dihte cøliakiija, hypo/hyperhyreose, neurologalaš dávddaid, vuđolaš oađđináruid ja psyhkalaš gillámušaid. Ferte muittus atnit ahte pasieanttain geain lea CFS/ME sáhttet maid lassin leat eará dávddat. Árvvoštallan differensiáladiagnosaid, komorbiditehta ja noađuheaddji fáktoriid almmustahttimiid ektui lea dehálaš sihke hehttet boasttudiagnosa bidjama ja sihkkarastit rievttes divššu. Lea maiddai dehálaš kártet dála psykososiála nođiid mat sáhttet leat mielde doalaheames ja/dahje vearránahttit doaimma. Klinihkalaš vásáhusas daddjo ahte berre dahkkot viiddis čielggadeapmi go váruha CFS/ME, sihke dan dihte vai hehtte boasttudiagnosa, muhto maiddái vai pasieanta šaddá oadjebas dasa ahte eará dávdaproseassat leat čuldojuvvon eret.



1. Guorahallan

Lea fástadoavttir gii dahká čielggadeami ja bidjá diagnosa ollesolbmuide, ovddemustá dábálašmedisiinna spesialista. Fástadoavttir sáhttá čujuhit relevánta spesialisttaide ollistan dihte čielggadeami, dallego čuožžilit čuolmmat diagnosa ektui.

Davvi Dearvvašvuođas lea čielggadeami ja diagnostiserema ovddasvástádusa biddjonHelgelandssykehuset Sandnessjøen ja UNN Tromsø.


2. Dikšu

Odne ii gávdno duođaštuvvon standárda dikšu mii sáhttá buoridit CFS/ME. Ulbmil lea ohcat divššuid ja strategiijaid mat sáhttet geahpedit unohas dávdamearkkaid, dagahit konstruktiivvalaš hálddašeami ja buoridit doaimma ja eallinkvalitehta. Oahppan- ja hálddašankursa lea oassin pasieanta- ja oapmahašoahpaheamis. Fálaldat gávdno buot dearvvašvuođaguovlluin.


Davvi Dearvvašvuođas fállojuvvojit oahppan- ja hálddašankurssat čuovvovaš ásahusain:

Helgeland rehabilitering Rehabiliteringssenteret Nord-Norges kurbad Lærings- og mestringssenteret, UNN Tromsø Lærings- og mestringssenteret, Helgelandssykehuset


3. Čuovvoleapmi

Jus don gaskadilis dárbbašat veahki heivehit árgabeaivvi, de du sáhttit čujuhit Ambulant rehabiliteringsteam (ART).

fástadoavttir dahje eará dearvvašvuođabálvalus váldá badjelasas oktavuođa

Olgguldas kurssat

Váldde oktavuođa

Veajuiduhttima ja habiliterema ossodat
Telefovdna
78973150
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30
Girkonjárgga buohcciviessu
Galledanadreassa
Dr. Palmstrøms vei 15(Google maps)
9915 Girkonjárga / Kirkenes
Galledanáiggit
Fáhkkabuhcciid vuostáiváldin lea rabas birra jándora
Telefovdna
78973000

Geavatlaš dieđut

Apotehka

​Leat guokte apotehka Girkonjárgga gávpotguovddážis, ja okta gávpeguovddážis Kirkenes Handelspark:s.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kioska / kaféa / vuordinlatnja

Lea kioska buohcciviesu váldofeaskáris. Doppe fidnet oastit juoga borranláhkai ja dábálaš kioskagálvvuid, ja doppe lea kaféabeavdi ja stuolut gosa sáhtát čohkkedit boradit, jugistit káfe dahje lohkat aviissaid.

Rahpanáiggit

10:30 – 15:30   vuossárggas bearjadahkii

Livssynsnøytralt seremonirom

I første etasje, nede ved personalinngangen, finner du sykehusets livssynsnøytrale seremonirom. Dette rommet kan benyttes av pasienter, pårørende og ansatte, uavhengig av tro eller livssyn. Her er du alltid velkommen til å finne ro til ettertanke. Kapellet er åpent for alle.



 



Lobiheapme borgguhit

Gurut guvlui buohcciviesu váldouvssas lea borgguhanvisttáš.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Oppalaš kárta

 


Resepšuvdna

Resepšuvdna lea áiddo siskkobealde váldouvssa.

Resepšuvnna rahpanáiggit

vuossárgga, gaskavahku ja bearjadaga
08:00 – 17:00

Venterom

Leat máŋga buori vuordinlanja ossodagain. Jeara bargiin gos lagamuš vuordinlatnja lea.

Gávdnet go dan maid ohcet?

​Eat vástit ruovttoluottadieđuide. Ále sádde persovnnalaš dieđuid, omd. e-boasta, telefovdnanummira dahje persovdnanummira.