Røntgen, Kárášjohka

Dákterikki røntgen Kárášjoga dearvvašvuođaguovddáš

Dákterikki røntgen čájeha ovtta dahje máŋga dávtti dahje lađđasa.

Álggahus

Dákterikki iskkadeapmi váldojuvvo go galgá čielggadit leago dáktegođđosis vihki dahje dávda.
Dákterikki iskkadeamis isket maid dávjá goanstalahtuid maid rupmašii leat bidjan sisa, áigahaš dáktedoddjomiid, ovddeš rievdadusaid jna.

Ovdal

Iskkadeapmái ii dárbbaš moktege ráhkkanit. Ii leat eambbo go jus galget iskkat sealggi ja spiraldávtti mii sáhttá gáibidit ahte leat gurren iežat. Dat variere dan mielde gokko du galget iskkadit. Vejolaš ráhkkaneami birra oaččut dieđu sisagohččunreivves, dahje ossodagas jus leat čálihuvvon dikšui.

Jus leat áhpeheapme, de fertet buori áiggis ovdal iskkadeami addit dieđu midjiide dan birra.

Vuollel

Dábálaččat govvejuvvojit 2 njuolggočiehka gova badjálaga guoskevaš rumašsajis. Muhtomin soitet šaddat govvet eambbo govaid, dan duohken gokko vihki ja váttisvuohta lea.   

Metálladiŋggaid ferte váldit eret doppe gos galgá govvet, nu ahte šaddet buorit govat.
Govvema vuolde lea dehálaš doalahit guoskevaš rumašsaji jaska. Muhtomin bivdit du dollet vuoiŋŋahaga.
Iskkadeami guhkkodat molsašuddá 3 min gitta 20 min, dan duohken man ollu govaid galgá govvet.

Maŋŋil

Iskkadeapmái ii dárbbaš erenoamáš čuovvoleami. Govaid dulko rádiologa (røntgendoavttir) ja vástádus sáddejuvvo čujuheaddji doaktárii. 

Váldde oktavuođa

Gávdnet go dan maid ohcet?