Doaibmaárvvoštallan maŋŋel go lea ožžon vuoiŋŋašvigi, sisačáliheapmi

Veajuiduhttin, jándorovttadat

Vuoiŋŋašvihki sáhttá addit sihke kognitiivvalaš ja rumašlaš čuozahusaid. Dán geažil sáhttá doaibmilvuohta rievdat, ja dalle lea dárbu heiveheapmái ja iešguđetlágán doaimmaide árgabeaivvis. Soaitá leat dárbu fágaidgaskasaš doaibmaárvvoštallamii muhtun áigge maŋŋel go vigi lea ožžon, vai sáhttá árvvoštallat ásahuvvon doaimmaid ja heivehemiid ođđasit ja rievdadit daid jus lea dárbu.


Loga eanet Hjerneskade hos voksne
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Hjerneskade hos voksne

Ervervet hjerneskade hos voksne er en skade som oppstår i en normalt utviklet hjerne i voksen alder. Det er stor variasjon i følgene av en slik skade, alt etter skadens årsak, omfang og hvilke deler av hjernen som rammes.

​Vi deler inn i to hovedtyper ervervede hjerneskader:

  • Traumatiske skader, som følge av trafikkskade, fallskade, vold med mer.
  • Ikke-traumatiske skader, som følge av hjerneslag, hjernesvulst, betennelse i hjerne/hjernehinner, nedsatt sirkulasjon ved for eksempel hjertestans og surstoffmangel ved drukningsulykker, kvelning med mer.

Symptomer på hjerneskade hos voksne

​Ervervet hjerneskade kan være lett, moderat eller alvorlig. Følgene av skaden for deg som rammes er avhengig av årsaken til skaden, omfanget av den og i hvilken del av hjernen skaden oppstår. Hjerneskaden kan påvirke både fysisk, kognitiv, psykisk og adferdsmessig funksjon. Kognitiv funksjon betyr evnen til å oppfatte, tenke, forstå, huske, løse problemer, ta avgjørelser og kommunisere.

Symptomer på ervervet hjerneskade kan komme raskt, men kan også komme som senvirkninger av skade og/eller behandling. Symptomene kan være varige, men kan også bli helt eller delvis bedre spontant over tid eller gjennom trening og behandling.

Bevegelsesvansker

De mest synlige utfallene av en ervervet hjerneskade kan være

  • lammelser
  • stram og stiv muskulatur (spastisitet)
  • vansker med balanse og koordinasjon

Kognitive vansker

Kognitive vansker kan være en usynlig funksjonsnedsettelse etter ervervet hjerneskade. Du kan se ut som før, og kan kanskje også føre samtaler uten at man merker at noe har endret seg. Kognitiv svikt kan være vanskelig å diagnostisere, og kan gi store problemer for den det gjelder.

Eksempler på kognitive vansker er

  • redusert mental kapasitet og trettbarhet
  • hukommelsesvansker
  • konsentrasjonsvansker
  • vansker med å fortolke sanseinntrykk
  • oppmerksomhetsvansker
  • vansker med regulering av atferd og følelser
  • redusert tempo
  • redusert evne til problemløsning og logisk tenkning
  • rom/retningsvansker
  • vansker med å komme i gang med aktiviteter eller oppgaver
  • vansker med språk og tale
  • vansker med innsikt i sin skade

Synsvansker

Vanlige synsvansker er synsfeltutfall, som for eksempel redusert sidesyn til ene siden, dobbeltsyn og overfølsomhet for lys. Fullstendig eller delvis tap av syn kan også forekomme.

Hørselsvansker

En hjerneskade kan føre til forvrengning av lyd, øresus (tinnitus) eller overfølsomhet for lyd. Du kan også oppleve fullstendig eller delvis tap av hørsel.

Smerter

Du kan få smerter som følge av ervervet hjerneskade, som oftest i form av hodepine, nerve- eller muskelsmerter. Svimmelhet og kvalme kan også forekomme.

Andre symptomer ved ervervet hjerneskade

  • økt trettbarhet
  • nedsatt utholdenhet
  • søvnvansker
  • krampeanfall (epilepsi)
  • psykiske plager (depresjon)
  • endret seksualfunksjon
  • nedsatt funksjon av blære og tarm
  • nedsatt svelgfunksjon
loga eanet Hjerneskade hos voksne (helsenorge.no)

Álggahus

Kognitiivvalaš čuozahusat leat dakkárat go silolaš doaimmat, ovdamearkka dihte váttisvuohta muittuin, áicilvuođain, jurddačohkkemiin, gielain, čuolbmačoavdimiin, persovnnalašvuohta rievdá, dovduičuohcci rievdamat, hedjonan veadju, hedjonan leahttu ja silolaš váiban.

Rumašlaš čuozahusat sáhttet nugo spastisitehta (eahpedáhtolaš deahkkečavgamat), ástandávda, bákčasat, sensibilitehtačuozahusat (rievdaduvvon liike- ja lađasdovdda), vázzinváttisvuođat, balánsaváttisvuođat, hedjonan sávrodat ja váttisvuođat koordinašuvnnain ja leavttuin.





Čujuhusat ja árvvoštallamat

Fástadoavttir čujuha pasieanttaid doaibmaárvvoštallamii.   Čujuhusas ferte boahtit ovdan mii čuolbma lea ja mot jáhkká fágaidgaskasaš joavku sáhttá veahkehit lassin dan fálaldahkii maid suohkan addá.

Veajuiduhttima vuoruhanbagadalli muitala man guhká eanemus šaddá vuordit dákkár árvvoštallama.



Čujuhusa listu - fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

Čujuheami ferte doavttir dahje psykologa čállit.

  1. Pasieantta namma, riegádannummár, rievttes čujuhus ja telefonnummar, dahje lagamus oapmahačča namma.
  2. Doaktára namma, čujuhus ja telefonnummar.
  3. Pasieantta diagnosa ja čilgehus movt givssit čuhcet beaivválaš doaimmaide mat leat čadnon bargui, ohppui ja astoáigái. (Rumašlaš, psyhkalaš ja sosiála).
  4. Čilge bearašdili.
  5. Mielddusin galgá bidjat ođastuvvon bajilgova das makkár dálkasat geavahuvvojit.
  6. Dieđut oadjo- ja bargodili birra.
  7. Árvvoštala dárbbašuvvo go dulka.
  8. Jus lea áigeguovdil, atte dieđuid njoammustáhtusa birra mii gáibida isolašuvnna buohcceviesus (omd. MRSA, ESBL. VRE).
  9. Čilge čuolmma ja čujuheami duogáža nu konkrehta go vejolaš. Mii lea pasieantta konkrehta mihttu/motivašuvdna veajuiduhttimii? Lášmmodahttin/veajuiduhttin ii leat čilgejuvvon doarvái.
  10. Makkár doaimmat leat geahččaluvvon báikkálaččat 1. linjabálvalusas? Makkár váikkuhus lei doaimmain? Makkár aktivitehta/hárjehallan lea pasieanttas beaivválaččat?
  11. Leago pasieanttas individuála plána?
  12. Leago spesialista árvvoštallan pasieantta? Jus lea, de biddjo epikriisa mielddusin.
  13. Lea go pasieanta ovdal ožžon seamma dili/diagnosa dihte veajuiduhttinorruma/poliklinihkka/beaivefálaldaga spesialistadearvvašvuođafálaldagain (almmolaš, priváhta)? Jus lea:
  14. Mat ledje báikkálaš čuovvolanlágideamit maŋŋel veajuidahttinorruma? 
  15. Makkár ođđa doaibmamassimat leat boahtán? 

Maŋemus orruma epikriisa biddjo mielddusin.  

  



Ovdal

Váldde fárrui

  • Individuála plána dahje individuála oahpahanplána jus dus lea.
  • Basadanbiergasiid
  • Biktasiid maiguin sáhtát lášmmohallat / viehkanbiktasa / shorts
  • Sisbiktasiid ja maiddai molssabiktasiid.
  • Skuovaid maid sáhtát geavahit siste main šušmmi bokte leat alibuš jozzagat, áinnas sandálaid dahje viehkanskuovaid.
  • Buriid olgobiktasiid- ja skuovaid.
  • Listtu mii lea ođastuvvon ja čájeha makkár dálkasiid don geavahat, ja vejolaš doasa mas leat dálkasat.
    Lea buorre jus válddat mielde dálkasiid ovtta dahje guovtti beaivvi ovddas, jus mii fertet diŋgot oasi dain. Muđui mii háhkat dárbbašlaš dálkasiid.
  • Veahkkeneavvuid (ovdamearkka dihte čalbmelásiid, juvlastuolu, soappi, vázzinjorri jna.)
  • Veaháš árvodávviriid - dárbbašat veahá reaidaruđa dahje báŋkokoartta. Mii doaimmahit sosiála hárjehállama servodagas.

Mis lea bivttasbassamii bassaladdanmašiidna. Mii fuomášuhttit ahte biktasiid ferte merket, áinnas ovdalgo sisačálihuvvo deike.

Mii ávžžuhit ahte válddát fárrui muhtun govaid lagasbearrašis, ustibiin, ruovttubáikkis, barttas ja sullasaččas, jus dus lea (omd. unna álbuma).   

Fertet buori áiggis muitalit jus dárbbašat dulkka dahje earenomáš borramuša, unnimus vahkku ovdal sisačáliheami.


Vuollel

Boahtinságastallan pasieanttain lea dehálaš čoahkkin, mannat čađa čujuhusa, maid pasieantta vuorda orrumis ja presenteret čielggadeami diibmoplána. Doavttir, buohccedivššár, nevropsykologa, ergoterapevta, sosionoma, fysioterapevtta, birasterapevta ja logopeda sáhttet leat oassin fágagaskasaš joavkkus. Joavku biddjo oktii dan čuolmma vuođul mii lea čilgejuvvon čujuhusas.

Fágajoavkkut mat leat áigeguovdilat juste dán čulbmii, kártejit ja čađahit čielggadeami, ja pasieanta ja oapmahaččat sáhttet veahki oažžut praktihkalaš, ekonomalaš, ja sosiála gažaldagain.

Soaitá áigeguovdil váldit oktavuođa oapmahaččaiguin ja olgguldas ovttasbargoguimmiiguin telefovnna bokte lonohallat dieđuid ja ovttasbargat viidáset veajuiduhttimiin/divššuin. Mii bovdet oapmahaččaid ja ovttasbargoguimmiid ovdamearkka dihte ásodagas, ságastallat pasieanttain ja doaresfágalaš joavkkuin jus dat lea ulbmillaš ja sávahahtti. Áigeguovdilis ovttasbargoguoimmit sáhttá fállojuvvot searvat čoahkkáigeassinčoahkkimii, jus lea heivvolaš ja pasieanta ja oapmahaččat sávvet dan.

Orruma loahpas lea čoahkkáigeassinčoahkkin mas joavku buktá ovdan áigeguovdilis fuomášumiid čielggadeamis ja doaibmandási váikkuhusaid ja mas muitala vej. veahkkedárbbu birra. Pasieanta ja oapmahaččat/olgguldas ovttasbargoguoimmit sáhttet  doppe dađistaga buktit iežaset oaiviliid/gažaldagaid, oažžut vuđoleappot dieđuid jna. Jus jearrá, de sáhttet joavkku fágapersovnnat evttohit doaimmaid ja bagadallat suohkanlaš veahkehanásahusa. Viidáset ovttasbargu ja čuovvoleapmi galgá čielggaduvvot ja ovddasvástádus galgá maid čielggaduvvot vejolaš NAV ohcamiidda, spesialistaduođaštusaide ja čujuhemiide olgguldas ásahusaide.


Maŋŋil

Ovttas pasieanttain sáhttit mii veahkehit:  

  • Álggahit oktavuođa ja ovttastahttit ovttasbargančoahkkimiid.
  • Dieđihit dárbbu Individuála plánii ja koordináhtorii.
  • Njálmmálaččat ja čálalaččat gaskkustit kártejuvvon bohtosiid.
  • Muitalit vuoigatvuođaid birra láhkaortnega ektui.
  • Ovttasbargat ja bagadallat dárbbu ja doaimma geahččalemiid ektui.

Viidásetfievrridit oktavuođaid ráddjejuvvon áigodagas, ovdamearkka dihte johttidoaimmaid ektui.


Mii árvvoštallat leago dárbu čuovvoleapmái Ambulant rehabiliteringsteam (ART).

Váldde oktavuođa

Veajuiduhttin, jándorovttadat
Telefovdna
78 97 31 57 (ossodat) | 78 97 31 52 (ovttadatjođiheaddji)
vuossárga - bearjadat 08 – 15:00
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Kirkenes sykehus
FMR – Fysikalsk medisin og rehabilitering
Postboks 410
9915 Kirkenes
Girkonjárgga buohcciviessu
Galledanadreassa
Skytterhusveien 2(Kart)
9900 Girkonjárga / Kirkenes
Galledanáiggit
vuossárga - sotnabeaivi 08.00 - 20.00
Fáhkkabuhcciid vuostáiváldin lea rabas birra jándora
Telefovdna
78 97 50 00

Biilaguođáhat

​Pasieanttaide ja gussiide lea nuvttá guođđit biilla guođáhahkii njuolga olggobealde buohcciviesu váldouvssa.

Busseáiggit Girkonjárga gávpotguovddáš

Busseáiggit Girkonjárgga buohcciviessu

Mátkkoštanvejolašvuođat ovdan ruoktut Girkonjárgga buohccivissui

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

​Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Mátta-Várjjaga báhpabálvalusas lea váktaortnet gos bargit Girkonjárgga buohcciviesus sáhttet riŋget báhppii, jos muhtin pasieanttas dahje oapmahaččas lea dárbu.

Báhpabálvalus sáhttá fállat:

  • Siellodivššu ja ságastallama
  •  Eahkedismállása
  • Gásta

Ja vel sierra liturgiijaid/ rohkosiid jápmima oktavuođas.

Telefovnna bokte dáhkko šiehtadus báhpain gosa ja goas guoskevaš galgá boahtit. Dábálaččat háliidat mii boahtit buohccevissui. Mii vuoruhat fálaldagaid maid ii sáhte maŋidit.

Telefovdnanummar maid sáhttá geavahit: 78 97 75 70 (searvegoddekantuvra sáhttá geavahit bargoáiggis- dii. 09.00-15.00) 413 74 234 (njuolgga báhppii) "


Apotehka

Leat guokte apotehka Girkonjárggas, okta gávpotguovddážis, ja okta Kirkenes Handelspark gávpeguovddážis.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kioska / kaféa / vuordinlatnja

Lea kantiidna gurutbeale váldouvssa. Doppe fidnet oastit juoga borran láhkai ja dábálaš kioskagálvvuid. Doppe lea kaféabeavdi ja stuolut gosa sáhtát čohkkedit boradit, jugistit káfe dahje lohkat aviissaid. Doppe lea maid automáhta mas sáhttá oasttit borramuša ja juhkamuša go kantiidna ii leat rabas.

Rahpanáiggit

10:30 – 15:30   vuossárggas bearjadahkii

Lobiheapme borgguhit

Gurut guvlui buohcciviesu váldouvssas lea borgguhanvisttáš.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Neutrála eallinoaidnu seremoniijalatnja

Vuosttaš gearddis, bargiuskkádaga luhtte gávnnat buohcceviesu neutrála eallinoaidnu seremoniijalanja. Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit beroškeahttá makkár eallinoaidnu dahje osku sis lea. Deike leat álo bures boahttin, beasat gávdnat ráfi. Buohkat sáhttet geavahit lanja.



 






Oppalaš kárta

 


Resepšuvdna


Resepšuvdna lea olgešguvlui áiddo siskkobealde váldouvssa.

Resepšuvnna rahpanáiggit

Vuossárggas duorastahkii
07:30 – 16:00

Bearjadaga:

07:30 – 15:30.  


Vuordinlatnja

Buohcciviesus leat máŋga vuogas vuordinlanja. Jeara bargiin gos lagamus vuordinlatnja lea. 

Gávdnet go dan maid ohcet?