Hallux valgus | Áltá

Álttá spesialistadoavttirguovddáš
Bonjujuolgebealgi

Hallux valgus gohčoduvvo dávjá bonjujuolgebealgin. Juolgebealgi hirrá olggos guvlui (juolgečelččema guvlui) ja sáhttá mannat badjel dan juolgesuorpma mii lea bálddas. Dilálašvuohta lea áibbas dábálaš ja dábálaččat ii leat dárbu čuohpadeapmái.

Loga eanet Hallux valgus (skjev stortå)
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Hallux valgus (skjev stortå)

Hallux valgus er en skjevstilling i stortåen, der stortåen legger seg utover vinklet i retning lilletåen. Stortåen kan også ligge over tå nummer to. Tilstanden er svært vanlig og operasjon er oftest ikke nødvendig.

Hallux valgus er svært vanlig. Opp mot 50 prosent av befolkningen kan ha tilstanden i voksen alder, og den er vanligere hos kvinner enn menn. Årsaken er uklar.

Symptomer på hallux valgus

​Etter hvert som tilstanden utvikler seg vil det oppstå en ubalanse i muskler og sener som er festet til stortåen. Dette kan bidra til ytterligere forverring. Siden tåen vinkles utover, vil knoken ved stortåens grunnledd stikke ut og skape trykkproblemer i skotøy, og i verste fall sårproblemer. Mange vil derfor oppleve problemer med å finne gode sko.

De fleste har imidlertid ingen eller få plager av tilstanden.

loga eanet Hallux valgus (skjev stortå) (helsenorge.no)

Álggahus

Hallux valgus lea áibbas dábálaš. Measta 50 %:s álbmogis sáhttá leat dát dilálašvuohta ollesolbmoagis ja dat lea dábáleappot nissoniin go dievdduin.  Sivva dasa lea eahpečielggas. Dađistaga go dilálašvuohta ovdána, de šaddá dássehisvuohta dehkiid ja suonaid gaskkas mat leat gitta juolgebealggis.  Dat sáhttá dagahit ahte dilálašvuohta vearáska vel eambbo. Go juolgebealgi hirrá, de juolgebealggi dávtti vuođđolađas hirrá olggos ja dagaha ahte goddá juolggi skuovaid siste, ja vearrábut lea vel ahte šaddet hávit.  Oallugat vásihit dan dihte ahte lea váttis gávdnat buriid skuovaid.  Eatnasiin eai leat makkárge dahje leat unnán givssit dilálašvuođa dihte.

Dábálaš dikšun

Dábálaš dikšun mielddisbuktá geahččaladdat iešguđetlágan skuovaid ja eará duvdagiid juolgái. Lea dehálaš gávdnat skuovaid main leat vuollegis jocca, govda ovdageahči ja buorre sadji juolgesuorpmaide. Jus dus leat rašes sajit juolggis, de sáhtát coggat skuova sisa litna diŋgga. Geahččal maid atnit cokkaldagaid skuovaid siste. Dat sáhttá juolgebealggi njulget rievttes ládje skuova siste. Cokkaldagaid sáhtát oastit bándagisttagávppis.

Juolgesuorpmaid fanahallan sáhttá leat positiiva go dainna bisuhat soddjilvuođa lađđasis. Juolgeterapevtta sáhttá maid veahkehit du dainna.  Sáhttá maid leat ávkkálaš váldit tableahtaid mat geahpedit bákčasiid nugo paracetamol dahje NSAIDS, dalle go dus leat bákčasat juolgebealggis. Fástadoavttir sáhttá du čujuhit ortopediijainšenevrra lusa gii árvvoštallá leago dus dárbu cokkaldagaide, juolgeseaŋggaide dahje earenoamášskuovaide.

Čujuhusat ja árvvoštallamat

Jus dus leat váttisvuođat Hallux valgusiin, de fertet vuosttažettiin váldit oktavuođa fástadoaktáriin gii rávve movt viidáset galgá dahkat.  Ollugiidda lea maid buorre oažžut juolgeterapevttas veahki ja rávvagiid.  

Čujuhusa listu - fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

Ovdal fástadoavttir čujuha váldodoaktára lusa, de ferte son iskkan pasieantta ja røntgengovat fertejit leat govvejuvvon. Daid berre váldit go čuoččut.  Ferte maid duođaštuvvot makkár dábálaš divššu pasieanta lea čađahan, ja movt das lei ávki. Pasieantta givssit fertejit čilgejuvvon nu dárkilit go vejolaš lea, ja čujuhusas ferte maid oanehaččat refereret pasieantta eará vejolaš dávddaid.

1. Ovdal

Lea eanasmuddui fástadoavttir gii čielggada dilálašvuođa, ja ovdal fástadoavttir čujuha du spesialistta lusa, de fertejit røntgengovat govvejuvvon du julggiin. Dasa lassin fertet álggos geahččalit dábálaš divššu.

Loga eanet  Dákterikki røntgen | Áltá

Dákterikki røntgen | Áltá

Dákterikki røntgen čájeha ovtta dahje máŋga dávtti dahje lađđasa.

Dákterikki iskkadeapmi váldojuvvo go galgá čielggadit leago dáktegođđosis vihki dahje dávda.
Dákterikki iskkadeamis isket maid dávjá goanstalahtuid maid rupmašii leat bidjan sisa, áigahaš dáktedoddjomiid, ovddeš rievdadusaid jna.

1. Ovdal

Iskkadeapmái ii dárbbaš moktege ráhkkanit. Ii leat eambbo go jus galget iskkat sealggi ja spiraldávtti mii sáhttá gáibidit ahte leat gurren iežat. Dat variere dan mielde gokko du galget iskkadit. Vejolaš ráhkkaneami birra oaččut dieđu sisagohččunreivves, dahje ossodagas jus leat čálihuvvon dikšui.

Jus leat áhpeheapme, de fertet buori áiggis ovdal iskkadeami addit dieđu midjiide dan birra.

2. Vuollel

Dábálaččat govvejuvvojit 2 njuolggočiehka gova badjálaga guoskevaš rumašsajis. Muhtomin soitet šaddat govvet eambbo govaid, dan duohken gokko vihki ja váttisvuohta lea.   

Metálladiŋggaid ferte váldit eret doppe gos galgá govvet, nu ahte šaddet buorit govat.
Govvema vuolde lea dehálaš doalahit guoskevaš rumašsaji jaska. Muhtomin bivdit du dollet vuoiŋŋahaga.
Iskkadeami guhkkodat molsašuddá 3 min gitta 20 min, dan duohken man ollu govaid galgá govvet.

3. Maŋŋil

Iskkadeapmái ii dárbbaš erenoamáš čuovvoleami. Govaid dulko rádiologa (røntgendoavttir) ja vástádus sáddejuvvo čujuheaddji doaktárii. 

Álttá dearvvašvuođaguovddáš
Galledanadreassa
Dr. Kvammes vei 21 (Google maps)
9510 Alta
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30
Galledanáiggit
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30
Álttá spesialistadoavttirguovddáš
Telefovdna
78 48 39 00
vuossárga - bearjadat 08:00 – 15:30
Telefáksa 78 48 39 01 | Ossodatjođiheaddji 78 48 39 04


Buohcciviesu čielggadeapmi lea iskkadeapmi Ortopedalaš klinihkas. Spesialista iská julggiid ja ságastallá duinna symptomaid ja čielggadeami birra mii juo lea dahkkon. Don oaččut dieđuid čuohpadeami birra mii dutnje lea áigeguovdil ja muitaluvvo makkár bártit sáhttet čuožžilit maŋŋel čuohpadeami. Doai mearrideahppi ovttas leago čuohpadeapmi vai dábálaš dikšu buoremus.

2. Vuollel

Čuohpadeapmi

Leat dušše soames Hallux Valgus pasieanttat geat čuohpaduvvojit. Čuohpadeami boađus ii leat álot nu movt vurdojuvvo ja sáhttet maid sávakeahtes bárttit čuožžilit. Jus vásihat garra bákčasiid ja ahte lihkadeapmi njiedjá, ja ahte dábálaš dikšu ii leat veahkehan, de sáhttá čuohpadeapmi leat áigeguovdil.

Jus galggat čuohpaduvvot hallux valgus geažil, de dat dahkko beaivekirurgiijas. Dat mearkkaša ahte boađát buohccivissui ja beasat ruoktot seamma beaivvi go leat čuohpaduvvon. Čuohpadeapmi dahkko juogo báikkálašjámihemiin dahje narkosiin. Hallux valgus dikšu lea dan duohken man grádas dus lea vihki ja leatgo eará vigit dan seamma sajes.

3. Maŋŋil

Maŋŋel čuohpadeami leat don gozu vuolde 1 – 2 diimmu. Lea dehálaš ahte dus lea muhtun gii viežžá du ruoktot maŋŋel čuohpadeami ja ahte dat čuovvu du ruoktot. Dus ferte maid muhtun iežat luhtte vuosttaš jándora maŋŋel čuohpadeami.

Maŋŋel čuohpadeami oaččut dábálaččat earenoamášskuovaid main lea starga vuođđu. Daid skuovaiguin sáhtát ovttatmano vázzit. Čuovvoleapmi lea ortopedalaš klinihkas 2 ja 6 vahkku maŋŋel.

Lea dehálaš ahte leat ipmirdan ahte lea guhkes buorránanáigi maŋŋel čuohpadeami, dávjá gitta ovtta jahkebeali.

Váldde oktavuođa

Álttá spesialistadoavttirguovddáš
Telefovdna
78 48 39 00
vuossárga - bearjadat 08:00 – 15:30
Telefáksa 78 48 39 01 | Ossodatjođiheaddji 78 48 39 04
Álttá dearvvašvuođaguovddáš
Galledanadreassa
Dr. Kvammes vei 21(Google maps)
9510 Alta
Galledanáiggit
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30

Biilaguođáhat

Lea biilaguođáhat goappašiid bealde vistti.

Guođđit biilla biilaguođáhahkii máksá ru. 12 juohke diibmui gaskal 10:00 ja 17:00, muđui lea nuvttá.

Busseáiggit Álttá dearvvašvuođaguovddáš

Bussevuordinsadji lea 50 mehtera váldouvssas eret.

Gávpotbusses lea vuolgga juohke diibmobeali dii. 06:00 rájes – juohke kvártta gaskal 07:00 ja 09:00:
140 Gávpotbusse Áltá

Girdibusse vuodjá viđa geardde beaivái:
261 Girdibusse Áltá

Busseáiggit Álttá gávpotguovddáš

Mátkkoštanvejolašvuođat ovdan ruoktut Álttá dearvvašvuođaguovddážii

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

Apotehka

​Lagamuš apotehka leat 100 mehtera dobbelis - justa nuppi bealde geainnu váldouvssas.

Jođaskeahtes fierpmádat

Mis lea jođaskeahtes fierpmádat pasieanttaide ja gussiide buot min dikšobáikkiin. Váldde oktavuođa du ossodagain oažžun dihte sisaloggendieđuid.

Kioska / buvda / kaféa

​Álttá gávpotguovddáš lea 100 mehtera eret, doppe leat gávpeguovddážat ja kaféat.

Lobiheapme borgguhit

Váldouvssa olggobealde lea sierra borgguhanguovlu.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Samigieldulka

Jus don háliidat hupmat ja gulahallat davvisámegillii dikšuma dahje iskkadeami oktavuođas, de mii áinnas gohččut iežamet sámegiel dulkka boahtit. Vai lea sihkar ahte dulka lea olámuttos, de fertet mii soahpat suinna ovdalgihtii, ja danne livččii buorre jus don dieđihat ahte mii dárbbašit dulkka. Sáhtát ieš soahpat dulkkain telefovnna bokte 915 98 117 (árgabeivviid 07.30-15.00), dahje riŋget dohko gos dus lea diibmu.

Dát guoská maiddái daid pasieanttaide geaiguin lea divššodandiibmu beaivveáigge spesialisttapoliklinihkas Álttás dahje spesialisttadoavttirguovddážis Kárášjogas. Doppe čađahuvvo dulkon videokonferánssa (skype) bokte.

Hámmárfeasta buohcciviesu dulkkas lea maid vejolašvuohta dulkot pasieanttaid ovddas geat leat sisačálihuvvon buohccivissui.

Vuordinlatnja

​Spesialistapoliklinihkas leat máŋga buori vuordinlanja. Jeara bargiin gos lagamuš vuordinlatnja lea.