Bonjujuolgebealgi / Somatisk avdeling

Hallux valgus | Áltá

Hallux valgus gohčoduvvo dávjá bonjujuolgebealgin. Juolgebealgi hirrá olggos guvlui (juolgečelččema guvlui) ja sáhttá mannat badjel dan juolgesuorpma mii lea bálddas. Dilálašvuohta lea áibbas dábálaš ja dábálaččat ii leat dárbu čuohpadeapmái.

Diehtojuohkkin helsenorge.no

Loga eanet Hallux valgus (skjev stortå)

Hallux valgus (skjev stortå)

Hallux valgus er en skjevstilling i stortåen, der stortåen legger seg utover vinklet i retning lilletåen. Stortåen kan også ligge over tå nummer to. Tilstanden er svært vanlig og operasjon er oftest ikke nødvendig.

Hallux valgus er svært vanlig. Opp mot 50 prosent av befolkningen kan ha tilstanden i voksen alder, og den er vanligere hos kvinner enn menn. Årsaken er uklar.

loga eanet Hallux valgus (skjev stortå) (helsenorge.no)

Vuordináiggit

  • Vuordináigi čielggadussii
    14 vahkku
  • Vuordináigi beaivedikšui
    16 vahkku

Álggahus

Hallux valgus lea áibbas dábálaš. Measta 50 %:s álbmogis sáhttá leat dát dilálašvuohta ollesolbmoagis ja dat lea dábáleappot nissoniin go dievdduin.  Sivva dasa lea eahpečielggas. Dađistaga go dilálašvuohta ovdána, de šaddá dássehisvuohta dehkiid ja suonaid gaskkas mat leat gitta juolgebealggis.  Dat sáhttá dagahit ahte dilálašvuohta vearáska vel eambbo. Go juolgebealgi hirrá, de juolgebealggi dávtti vuođđolađas hirrá olggos ja dagaha ahte goddá juolggi skuovaid siste, ja vearrábut lea vel ahte šaddet hávit.  Oallugat vásihit dan dihte ahte lea váttis gávdnat buriid skuovaid.  Eatnasiin eai leat makkárge dahje leat unnán givssit dilálašvuođa dihte.

Dábálaš dikšun

Dábálaš dikšun mielddisbuktá geahččaladdat iešguđetlágan skuovaid ja eará duvdagiid juolgái. Lea dehálaš gávdnat skuovaid main leat vuollegis jocca, govda ovdageahči ja buorre sadji juolgesuorpmaide. Jus dus leat rašes sajit juolggis, de sáhtát coggat skuova sisa litna diŋgga. Geahččal maid atnit cokkaldagaid skuovaid siste. Dat sáhttá juolgebealggi njulget rievttes ládje skuova siste. Cokkaldagaid sáhtát oastit bándagisttagávppis.

Juolgesuorpmaid fanahallan sáhttá leat positiiva go dainna bisuhat soddjilvuođa lađđasis. Juolgeterapevtta sáhttá maid veahkehit du dainna.  Sáhttá maid leat ávkkálaš váldit tableahtaid mat geahpedit bákčasiid nugo paracetamol dahje NSAIDS, dalle go dus leat bákčasat juolgebealggis. Fástadoavttir sáhttá du čujuhit ortopediijainšenevrra lusa gii árvvoštallá leago dus dárbu cokkaldagaide, juolgeseaŋggaide dahje earenoamášskuovaide.

Čujuhusat ja árvvoštallamat

Jus dus leat váttisvuođat Hallux valgusiin, de fertet vuosttažettiin váldit oktavuođa fástadoaktáriin gii rávve movt viidáset galgá dahkat.  Ollugiidda lea maid buorre oažžut juolgeterapevttas veahki ja rávvagiid.  

Dearvvašvuođabargit

Čujuhusa listu - fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

Ovdal fástadoavttir čujuha váldodoaktára lusa, de ferte son iskkan pasieantta ja røntgengovat fertejit leat govvejuvvon. Daid berre váldit go čuoččut.  Ferte maid duođaštuvvot makkár dábálaš divššu pasieanta lea čađahan, ja movt das lei ávki. Pasieantta givssit fertejit čilgejuvvon nu dárkilit go vejolaš lea, ja čujuhusas ferte maid oanehaččat refereret pasieantta eará vejolaš dávddaid.

Ovdal

Lea eanasmuddui fástadoavttir gii čielggada dilálašvuođa, ja ovdal fástadoavttir čujuha du spesialistta lusa, de fertejit røntgengovat govvejuvvon du julggiin. Dasa lassin fertet álggos geahččalit dábálaš divššu.

Buohcciviesu čielggadeapmi lea iskkadeapmi Ortopedalaš klinihkas. Spesialista iská julggiid ja ságastallá duinna symptomaid ja čielggadeami birra mii juo lea dahkkon. Don oaččut dieđuid čuohpadeami birra mii dutnje lea áigeguovdil ja muitaluvvo makkár bártit sáhttet čuožžilit maŋŋel čuohpadeami. Doai mearrideahppi ovttas leago čuohpadeapmi vai dábálaš dikšu buoremus.

Vuollel

Čuohpadeapmi

Leat dušše soames Hallux Valgus pasieanttat geat čuohpaduvvojit. Čuohpadeami boađus ii leat álot nu movt vurdojuvvo ja sáhttet maid sávakeahtes bárttit čuožžilit. Jus vásihat garra bákčasiid ja ahte lihkadeapmi njiedjá, ja ahte dábálaš dikšu ii leat veahkehan, de sáhttá čuohpadeapmi leat áigeguovdil.

Jus galggat čuohpaduvvot hallux valgus geažil, de dat dahkko beaivekirurgiijas. Dat mearkkaša ahte boađát buohccivissui ja beasat ruoktot seamma beaivvi go leat čuohpaduvvon. Čuohpadeapmi dahkko juogo báikkálašjámihemiin dahje narkosiin. Hallux valgus dikšu lea dan duohken man grádas dus lea vihki ja leatgo eará vigit dan seamma sajes.

Maŋŋil

Maŋŋel čuohpadeami leat don gozu vuolde 1 – 2 diimmu. Lea dehálaš ahte dus lea muhtun gii viežžá du ruoktot maŋŋel čuohpadeami ja ahte dat čuovvu du ruoktot. Dus ferte maid muhtun iežat luhtte vuosttaš jándora maŋŋel čuohpadeami.

Maŋŋel čuohpadeami oaččut dábálaččat earenoamášskuovaid main lea starga vuođđu. Daid skuovaiguin sáhtát ovttatmano vázzit. Čuovvoleapmi lea ortopedalaš klinihkas 2 ja 6 vahkku maŋŋel.

Lea dehálaš ahte leat ipmirdan ahte lea guhkes buorránanáigi maŋŋel čuohpadeami, dávjá gitta ovtta jahkebeali.

Váldde oktavuođa

Gávdnet go dan maid ohcet?