Somatisk avdeling

Jiekŋadikšun liikkis | Áltá

Jiekŋadikšun dahje kryodikšun lea vuohki maid liikedoaktárat atnet go dikšot liikedávddaid nugo spárttuid, pigmeantadielkkuid, soames borasdávddaid ja liikevigiid mat sáhttet ovdánit borasdávdan. 

Ovdal

Dikšumii ii gáibiduvvo ráhkkaneapmi.

Vuollel

Dikšun dáhpáhuvvá báikkálaš jámiheami haga.
Golgi nitrogena (temperatuvra ÷196° Celsius) sprájjejuvvo dahje bidjo liikái bumbolullosákkiiguin.
Jiekŋadikšuma áigumuš lea dagahit vihkeliikái  (omd. spártui) ráddjejuvvon čuvččageami. 

Maŋŋil

Maŋŋel jiekŋadivššu šaddá liiki rašši ja dan nala šaddá garra mii gahččá eret 1 – 2 vahkku maŋŋel. Garrasit jiekŋudeapmi sáhttá dagahit golgosiid ja skovhlliid.

Goike hávvegara dihte ii dárbbaš divššu. Hávvi gierdá sihke sáibbu ja čázi.
Njuoska garat ja rabas háviid sáhttá bassat beaivválaččat antiseptalaš luvvin. Dábálaččat ii leat dárbu hávvesálvvaide.

Skovhlliide sáhttá čugget ráiggi. Skoavhlegara (liiki mii lea skoavhlli bajábealde) ii galgga dábálaččat váldit eret jus skoavhli ii bávččas (deatte) dahje jus ii leat infekšuvdna.

Jus loasttar lea čađa njuoskan hávvegolgosa dihte, de ferte lonuhit loastara. 

Paracetamol sáhttá adnot bákčasiid geahpideapmái.   

Leago dárkkástus dárbbašlaš?

Dat lea dan duohken makkár dilálašvuohta dikšojuvvo. Dan árvvoštallá doavttir juohke háve hávis hávvái.

Leage várrogas

Jiekŋudeapmi iešalddis veaháš bávččaga, liiki galbmo ja sáhttá spiidet, muhto dat manná dábálaččat badjel beaivvi mielde.
Bohtaneapmi lea dábálaš, erenoamážit go dikšojuvvo čalmmi lahka.

Liikevilggodeapmi (massát pigmeanttaid) sáhttá leat dábálaš liigeváikkuhus.

Garrasit jiekŋudeapmi sáhttá dagahit hávvesajiid.

Váldde oktavuođa

Gávdnet go dan maid ohcet?