Vuoiŋŋasteapmi: Sullii 2 diimmu
Dábálaččat vuolggat don buohcceviesus njuolga maŋŋel iskkadeami.
Jus leat ožžon dálkasiid, ja jus dálkkodeami lea čađahuvvon, de mii dábálaččat háliidit ahte don leat bearráigeahčus 1-2 diimmu maŋŋel dálkkodeami.
Maŋŋel iskkadeami boahtá dus leat CO2-gássa/áibmu čoliin, danne soaittát dovdat iežas baggan dahje ahte čoavji lea bávččas maŋŋel iskkadeami.
Jus leat váldon iskosat iskkadeamis de daid gehččet dárkileappot mikroskohpain.
Bohtosat iskosiin
Dábálaččat oaččut don diehtit ovttatmanos bohtosiid iskosiin, evttohusaid viidásit guorahallamii ja/dahje dálkkodeapmái.
Doavttir gii iskka du sádde maid reivve du fástadoaktárii bohtosiid birra du iskosis.
Bohtosat iskosiin mat leat váldon leat dábálaččat válbmasat 4 vahku siste, ja máŋgosat dain sáddejuvvojit du fástadoaktárii ja maiddái pasientii.
Jus leat buohcceviesu ásahusas orrume, ja galggat koloskopiijaiskkadeapmái, de oaččut don čuovvoleami dan ossodagas gosa gulat dahje doaktáris gii iskkai du. Čálalaš raporta sáddejuvvo du ossodahkii njuolga maŋŋel go iskkademiin leat geargan.
Čuovvoleapmi
Don oaččut čuovvoleami fástadoaktáris dahje buohcceviesu doaktáris.
Oažžut buhtaduvvot apotehkagoluin/goluin preparáhtaide.
Jus leat ožžon čálalaš dieđu gohččunreivves ahte fertet oastit preparáhtaid ovdal buohcceviesu diimmu, de sáhtát oažžut gokčojuvvot goluid. Ovdamearkkat preparáhtaide leat gurrendálkasat ovdal gastrodálkkodeami iskosa.