Diabetes 1 sohkardávda mánáin

Dát ofelaš lea ráhkaduvvon dutnje gii aitto leat ožžon diabetes málle 1 sohkardávdda ja dutnje geas dat lea leamašan veaháš áiggi- ja bearrašii.

 

Dás oaččut neavvagiid ja veahki hálddašit árgabeaivvi sohkardávddain. Dus ja du bearrašis sáhttet leat olu jearaldagat, ja mii veahkehit din gávdnat vástádusaid dáppe.

​Jus dis ain leat jearaldagat maŋŋel go lehpet lohkan dán rávvaga, de sáhttibehtet váldit oktavuođa minguin. Mii áinnas neavvut ja vástidit jearaldagaid.

Fágaidrasttildeaddji sohkardávdajoavku

Ester Sylvi Nilsen
Sohkardávdabuohccidivššár
Tel: 78 42 16 02 | ester.nilsen@finnmarkssykehuset.no

50 % virgi. Mánnodaga, disdaga, ja gaskavahku bárahislohkovahkuid. 
Disdaga ja gaskavahku bárralohkovahkuid. Bargoáigi dii. 08-15.

Ulla Uhrskov
Klinihkalaš biebmofysiologa
ulla.uhrskov@finnmarkssykehuset.no

Ingrid Wæraas Rønning
Mánáiddoavttir

Peter Holmquist
Mánáiddoavttir

Poliklinihkalaš čuovvoleapmi mánáin geain lea sohkardávda

Go lea sohkardávda maid aitto leat fuobmán:

Mánáidossodagas lea strukturerejuvvon oahpahanprográmma ja fágaidrasttildeaddji sohkardávdajoavku mas leat mánáiddoavttir, sohkardávdabuohccidivššár ja klinihkalaš biebmofysiologa mielde oahpahusas. Bargit geain lea ovddasvástádus, oahpahit ovttasráđiid sohkardávdajoavkkuin, pasieantta ja su bearraša.

Vai sáhttit addit buori diehtojuohkima ja oahpahusa, de mii ráhkadit viiddis prográmma maid mii vuogáidahttit plánan mas leat čuoggát ja iskanlistu., Mii álgit dainna dehálepmosiin, muhto buot ferte čađahuvvot vuosttaš mánus.

Olmmoš ferte atnit fuola ja digaštallat psykologalaš beliid das go mánná lea ožžon bistevaš dávdda.

Nana čuovvoleapmi álggus go sohkardávda lea boahtán

Mii šiehttat juohke ovttain goas vuosttaš iskkus galgá leat, maŋŋel go lea geargan buohcciviesus. Dábálaččat vuosttaš iskkus dahkko 1-2 vahku dien maŋŋel, ja dan maŋŋel leat iskosat mánnosaččat ja dađistaga juohke goalmmát mánu. Sohkardávddabuohccidivššár ja mánáiddoaktára sáhttiba juogadit čuovvolanbarggu.

Poliklinihkalaš čuovvoleapmi

Fágaidrasttildeaddji sohkardávdajoavku:

Fágaidrasttildeaddji sohkardávdabargojoavku čuovvula mánáid/ nuoraid oktan bearrašiiguin poliklinihkalaččat buohcciviesus. Muhtomin  lea guhkes mátki buohccivissui, ja de sáhttet muhtin iskosat dahkkot fástadoaktára luhtte.

Jus mánát dahje váhnemat háliidit dan, de berre fástadoavttir dássedit oažžut dieđuid, nu go poliklinihkalaš notáhtaid ja epikriissaid. Mii sáddet maid máŋgosa dearvvašvuođadivššárii dahje sohkardávdabuohccidivššárii máná suohkanis.

Juohke goalmmát mánu

Mii gohččut iskosii juohke goalmmát mánu, hárvvibut jus dávda lea bures muddejuvvon. Ja dávjjit jus lea hejot muddejuvvon. Sohkardávdajoavku galgá ovttasráđiid bearrašiin heivehit divššu pasieantta árgabeaivái.

Sohkardávdabuohccidivššár heive oktii áššiid, ja lea guovddážis. Jotkkolašvuohta lea dehálaš, ja seamma doavttir berre čuovvulit mánáid/ nuoraid juohke háve. Dikšunjoavku galgá eastadit psykososiála váttisvuođaid, ja leahkit mielde eastadeames borranváttuid ja veahkehit bearráigeahččat ahte pasieanta váldá insuliinna rievttes láhkái. Mis ii leat psykologa min sohkardávdajoavkkus, muhto mii ovttasbargat mánáid- ja nuoraidpsykiatriijain. Jus leaš dárbu, de sáhttit sáddet mánáid dohko. 

Jahkeiskosat

Vuosttaš njealjádasjagi siste galget dahkkot systemáhtalaš jahkeiskosat. Buot mánáidossodagat leat mielde jahkeiskosiin mat raporterejuvvojit Mánáidsohkardávdaregistarii.

Ambulerejeaddji doaibma

Jahkeiskosiin ja čakčadiimmus lea Girkonjárggas ja Álttás ambulerejeaddji sohkardávdajoavku. Mánát geat orrot Oarje-Finnmárkkus muđui, gohččojuvvojit Hámmárfestii.

Geasset (miessemánus/ geassemánus) leat diimmut Girkonjárggas, gosa dušše mánáiddoavttir boahtá. Mánát Oarje-Finnmárkkus gohččojuvvojit Hámmárfeastta klinihkkii, ja ožžot fálaldaga deaivvadit sohkardávdajoavkkuin.

Dálvet leat diimmut Girkonjárggas mánáide Nuorta-Finnmárkkus, gosa dušše mánáiddoavttir boahtá. Mánát Oarje-Finnmárkkus muđui gohččojuvvojit Hámmárfeastta klinihkkii ja ožžot fálaldaga deaivvadit sohkardávdajoavkkuin.

Gohččun:

Mánáidpoliklinihka čállit Hámmárfeasttas ja Girkonjárggas sáddejit gohččumiid ovttasráđiid sohkardávdabuohccidivššáriin. Ulbmil lea ahte buot mánát gohččojuvvojit iskosii juohke goalmmát mánu, nu go juo ovdal namuhuvvon. De sáhttá seamma doavttir sin čuovvulit. Jus ii boađe gohččojuvvon diibmui, de sáhttá gohččojuvvot eará doaktára lusa dahje ođđa diibmui golmma mánu geahčen.

Midjiide lea dehálaš heivehit čuovvuleami bearraša sávaldagaid mielde. Jus muhtin ii boađe diibmui, de mii áinnas ságastallat manin nu šattai ja maid mii sáhttit dahkat ovddasguvlui.

Sohkardávddadivššu ulbmil

HbA1c: 7%
Varrasohkarárvu ovdal borrama : 5 mmol/l   
Nohkkanáiggi mihttoárvu: 5–7 mmol/l 

HbA1c, nu gohčoduvvon guhkesáiggevarrasohkar, lea varraiskkus mii čájeha varrasohkkara maŋemus 8- 12 vahku. Das mihtiduvvo man olu lea hemoglobiidna varas mii lea alccesis čatnan sohkkara. HbA1c čállojuvvo proseantan.

Varrasohkar mihtiduvvo millimihtus juohke lihttaris, mii oaniduvvo mmol/l.

Mihtit varrasohkarárvvu ovdal juohke borrama!

Fysalaš lihkadeapmi sáhttá veahkehit du joksat ulbmilat. Dássedis fysalaš lihkadeapmi dagaha varrasohkkara jámmabun ja dalle olmmoš veadjá buorebut oanehis ja guhkit áiggi badjel.

Hypoglykemiija, mearkkaša ahte varrasohkarárvu lea unnit go 3,5 mmol/l ja olbmos leat vuollegis varrasohkkara-dávdamearkkat, maid dálkkoda luonddusohkkariin (glukosain). Ihkku galgá addit luonddusohkkara (glukosa) jus leat veahá alibut varrasohkarárvvut, erenoamážit jus varrasohkardássi lea njiedjame.

Atte ½–1 tableahta juohke 10 gilo rumašdeattu nammii, dađi mielde man garas vuollegis varrasohkara dávdamearkkat leat.

(1,5- 3 g. jođánis karbohydráhtat juohke 10 gilo rumašdeattu nammii).

Heivehuvvon dálkkasmearri: Don sáhtát árvvoštallat addit eambbo insuliinna jus varrasohkarárvu lea badjel 8 mmol/l. Čuovo mielde ja mihtit varrasohkkara 2 diimmu maŋŋel! Jurddaš ahte don sáhtát addit heivehuvvon dálkkasmeari seammás  go aŋkke attát insuliinna boahtte borramii. Mihttu livččii varrasohkarárvu mii lea 5 mmol/l.

Don sáhtát geavahit 100-njuolggadusa rehkenastit man olu lasi insuliinna galggat addit:

100 juhkkojuvvo ollislaš insuliidna-jándordálkkasmeriin = man olu okta ovttadat insuliidna vuolidahttá varrasohkarárvvu.

Ovdamearka: Jus du ollislaš jándordálkkasmearri lea 50 ovttadaga (supmi guhkitáigge doaibmi insuliinnas ja buot dálkkasmearit jođánisdoaibmi insuliinnas): 100/50=2. Dát mearkkaša ahte 1 ovttadat insuliidna vuolidahttá varrasohkarárvvu 2 mmol/l, ovdamearkka dihte 12 mmol/l:s gitta 10 mmol/l:i. 

Karbohydráhtaárvvoštallan

Insuliidna-dálkkasmearri galgá heivehuvvot dan mielde man olu karbohydráhtat leat biepmus ja man olu galggat fysalaččat lihkadit.

Insuliidna-karbohydráhta-ratio:in sáhtát gávnnahit man olu insuliidna dárbbašuvvo dihto meari karbohydráhtaide. Dát mearri sáhttá rievddadallat beaivvi mielde, erenoamážit iđitbibmui, go dalle dávjá dárbbašuvvo eambbo insuliidna seamma meari karbohydráhtaide.

Go galggat rehkenastit insuliidna-karbohydráhta- ratio, de geavahat 500- njuolggadusa (mii lea bissovaš):

500 juhkkojuvvo ollislaš insuliidna-jándordálkkasmeriin = galle grámma karbohydráhtaid 1 ovttadat insuliidna gieđahallá.

Ovdamearka: Jándordálkkasmearri lea 50 ovttadaga insuliinna. 500: 50 = 10. Dat mearkkaša ahte 1 ovttadat insuliidna gieđahallá 10 grámma karbohydráhtaid. Jus don borat 30 grámma karbohydráhtaid, de dárbbašat 3 ovttadaga insuliinna.

Dahje sáhtát rehkenastit dáinna lágiin: Jus don dieđát biebmu maid don lávet borrat beaivebiebmun sisttisdoallá ovdamearkka dihte 50 grámma karbohydráhtaid, ja don dárbbašat 5 ovttadaga insuliinna vai varrasohkar galgá seamma dásis boahtte háve go boradat, de dárbbašat 1 ovttadaga insuliinna juohke 10 grámma karbohydráhtas beaivebibmui (= Insuliidna- karbohydráhta- ratio 1:10 g).

Lášmmohallan, biebmu ja sohkardávda

Lášmmohallan šaddá dorvvoleabbon jus dus lea gelbbolašvuohta ja válddát vuhtii:

  1. Makkár lágan lášmmohallan dat lea.
  2. Man garra lášmmohallan dat lea, man guhká bistá lášmmohallan ja goas beaivet don lášmmohalat.
  3. Insuliidna-dálkkasmearri ja áiggit goas bijat insuliinna.
  4. Glukosaárvu ovdal, dan botta go lášmmohalat, ja maŋŋel. 

Don berret borrat eanebuš seammás go bijat insuliinna: 1,5 – 3 diimmu ovdal lášmmohallama ja don berrešit maid borrat eanebuš go bijat insuliinna maŋŋel lášmmohallama.

Njuolggadusat iešguđegelágán varrasohkarárvvuin ovdal lášmmohallama:

Tabelltittel mangler.
< 5 mmol/l: Bora 10-15 g karbohydráhtaid ovdal lášmmohallama
6–8 mmol/l: Buorre vuolggasadji, vejolaččat sáhtát borrat 10-15 g karbohydráhtaid ovdal lášmmohallama
9–14 mmol/l: Buorre vuolggasadji
> 15 mmol/l: Iskka ketonaárvvu. Jus leat ketonat varas dahje goččas, de it berre lášmmohallat, dahje don sáhtát vuordit dassážii go varrasohkar- ja ketonaárvvut njidjet maŋŋel go leat váldán liige insuliidna-dálkkasmeari

Sáhttá leat dárbu liige karbohydráhtaide lášmmohaladettiin, jus lášmmohallan bistá guhkit go 30 minuhta, muhto dat lea das duohken man garra lášmmohallan dat lea.

Bora/ juga liige karbohydráhtaid juohke diibmobeali ja loahpat lášmmohallama karbohydráhtaiguin:

0,3- 0,9 g karbohydráhtat/ gilos/ diimmus, ovtta olbmui gii deaddá 70 gilo dát mearkkaša 10- 30 g karbohydráhtaid juohke diibmobeali. Nuorat mánát dárbbašit unnit.

Ovdamearkkat 10 g karbohydráhtaide

  • 1 dl muorjesáhppi/ juice/ sohkarjugus
  • 1-2 dl lášmmohallanjugus
  • 2 dl mielki
  • ½ banána
  • 3 luonddusohkartableahta
  • 2 klementiinna
  • 1 eappel/ peara
  • ¼ dl rusiinnat

Dárbu juhkat lášmmodettiin:
Lea dehálaš ahte don jugat ovdal go lášmmohalat. Jus dus loktana varrasohkarárvu lihkadeamis gos bivastuvvot, de sáhttá dát mearkkašit ahte don goikkat.  Juhkosat sáhttet sihke karbohydráhtaid deavdit rupmašii, ja maid goikku čáskadit  (muhto sohkarjuhkosiin ja muhtin lášmmohallanjuhkosiin lea ilá olu sohkar ja daid berre seaguhit čáziin).

Neavva movt ieš ráhkadat lášmmohallanjuhkosa- mii addá sullii 5 g karbohydráhtaid/ dl:

1 lihtar čáhci
¾ dl (50 g) Dextopur
1-2 borranbastte bohččojuvvon sitrovdna dahje 1-2 borranbastte konsentrerejuvvon sáhppi
1 meari sálti maid goivestat niibenjuniin

"Vuollegis varrasohkkara dávdamearkkat"- ráva movt galgá go lea menddo vuollegis varrasohkarárvu (hypoglykemiija)

Mihtit varrasohkarárvvu jus vávjját dan menddo vuollegažžan.

Vuosttažettiin galgá dálkkodit vuollegis varrasohkarárvvu luonddusohkkara (glukosa) borramiin, millosepmosit oktan juhkosiin. Vuordde dassážii go luonddusohkar (glukosa) lokte varrasohkarárvvu, mii galggašii dovdot sullii 10-15 minuhta maŋŋel dan borrama. Jus varrasohkarárvu ii leat loktanan dalle, de fertet ođđasis dálkkodit iežat luonddusohkkariin (glukosain).

Nuppi geardde de dálkkodat iežat sohkarjuhkosiin.

(Láibevajahas, mielki, šuhkoláde ja eará biepmut/ juhkosat main lea buoidi, gohcet rupmašis sohkarnjammama eai ge leat seamma buorit vuosttaš dálkkodeamis, muhto gávdnojit máŋga vuogi eastadit  vuollegis varrasohkkara dávdamearkkaid boahtimis, ja olmmoš ferte árvvoštallat dilálašvuođa.)

Vuollegis varrasohkar ihkku:

Dás fertet maiddái árvvoštallat dilálašvuođa, muhto mis leat muhtin njuolggadusat: Jus dávjá oaččut  vuollegis varrasohkkara dávdamearkkaid guhkes beaivvi doaimmaid geažil, de soaitá nu ahte don leat liige hearki insuliidnii stuora oasi ijas, ja sohkarvuorká dárbbašuvvo devdojuvvot, ja de lea vuogas árvvoštallat dárbbašat go borrat karbohydráhtaid mat bistet guhkit rupmašis vai eastadat ahte ođđa vuollegis varrasohkara dávdamearkkaid fas bohtet.

Mihttu lea bissehit vuollegis varrasohkkara dávdamearkkaid, ja ahte it oaččo daid ruovttoluotta, muhto seammás ii galgga gal varrasohkarárvu loktanit dan sadjái.

Dii. 22:00 Varrasohkar

> 5 mmol/l eai doaibmabijut
< 5 mmol/l luonddusohkar (glukosa) (dahje sohkarjugus mii vástida luonddusohkkara)

Dii. 24:00 Seamma go bajábealde

Dii. 03:00 Varrasohkar

> 4,0 mmol/l eai doaibmabijut
< 4,0 mmol/l luonddusohkar (glukosa) (dahje sohkarjugus mii vástida luonddusohkkara)

Iskka varrasohkkara sullii 30-60 minuhta maŋŋel go leat borran/ juhkan.

Tabelltittel mangler.
Máná deaddu Varrasohkarárvvu loktaneapmi
 Sullii 1,5–2 mmol/lSullii 3–4 mmol/l
10 gilo 1/2 tableahtta1 tableahtta
20 gilo1 tableahtta2 tableahta
30 gilo1/tableahta3 tableahta
40 gilo2 tableahta4 tableahta
50 gilo1/tableahta5 tableahta
60 gilo3 tableahta6 tableahta
70 gilo1/tableahta7 tableahta
1 luonddusohkartableahtta = 3 g karbohydráhtat


Muitonjuolggadus:

3–4 mmol/l varrasohkarárvvu loktaneapmi gáibida 1 tableahta juohke 10 gilo rumašdeattu nammii.

10 cm golgi glukosa stráŋga = 10 g karbohydráhtat

10 g honnet = 8 g karbohydráhtat
1 deadjabaste honnet = 4 g karbohydráhtat

Unnamánážat sáhttet oažžut glukosaampullaid 300mg/ml. 

10 ml = 3 g glukosa

Alla varrasohkarárvu (hyperglykemiija)

Du varrasohkarárvu berre leat sullii 4 ja 6 mmol/ l gaskkas, muhto muhtomin dus leat badjeleappos dat árvvut. Alla árvvu sáhttá dásset liige insuliinnain, áinnas seammás go bijat insuliinna borrama oktavuođas.

Sáhttet máŋga ákka manin dus lea alla varrasohkarárvu. Dábálepmosit lea danin go leat ožžon menddo unnán insuliinna dan ektui man olu karbohydráhtaid leat borran.

Muhtomin sáhtát oažžut alla árvvuid danin go leat suhttan, leat váivvis, balus dahje maŋŋel gelddolaš ja garra spábbačiekčama. Dat sáhttá maid boahtit das maid mii gohčodit rektylfenomenan. Dat mearkkaša ahte rumaš reagere menddo garrasit dasa go dus lea leamaš vuollegis varrasohkarárvu. De láve varrasohkarárvu iešalddis njiedjat moatti diimmu maŋŋel vaikko ii leat dásseduvvon liige insuliinnain.

Bissovaš alla varrasohkarárvu sáhttá boahtit duođaleappot insuliidnaváilevašvuođas. De lea dehálaš dárkkistit varrasohkarárvvu ja geahččalit dásset dan gitta njuolgá dábálažžan fas. Don fertet maid iskat leat go dus ketonat (suvrrit) varas dahje goččas. Ketonat mearkkašit ahte rupmaša seallat eai oaččo biepmu, ja dat nelgot. Ketonat ja seammás alla varrasohkarárvu, mearkkaša duođalaš insuliidnaváilevašvuođa ja dan ferte dálkkodit insuliinnain.

Maid galggat dahkat jus dus dávjá leat alla varrasohkarárvvut?

  • Iskka leat go ketonat goččas dahje varas, sihkkarastin dihte ahte doppe eai leat ketonat.
  • Bija insuliinna. Álgge insuliinnain mii doaibmá jođánit, ovdamearkka dihte 10% das maid dárbbašat jándoris (supmi jođánisdoaibmi insuliinnas ja njoazesdoaibmi  insuliinnas maid don bijat jándoris, vejolaččat basal-dálkkasmearri oktan bolus-dálkkasmeriin jus dus lea insuliidnapumpa). Dán sáhtát dahkat máŋgii, gitta dassážii go varrasohkarárvu njuolgá dábálažžan fas, muhto deháleamos lea ahte ketonat leat jávkan.
  • Váldde oktavuođa sohkardávdajoavkkuin ovttatmanos jus leat eahpesihkar.

Vuolgge fástadoaktára lusa/ buohccivissui dikšumii jus dus lea menddo alla varrasohkarárvu oktan ketonaiguin, ja seammás leat buohcci-  ovdamearkka dihte moiddoda váibmu, don vuovssadat dahje dus lea čoavji bávččas. De sáhttá dus leat nu gohčoduvvon suvrimirkkohus (ketoacidose).

Jus dus lea insuliidnapumpa ja seammás alla varrasohkarárvu oktan ketonaiguin, de berret: Iskat ahte pumpa ja šláŋgaoasit doibmet. Bija lasi insuliinna peannáiguin vaikko dus lea insuliidnapumpa. Vejolaččat sáhtát riŋget sohkardávdabuohccidivššárii, beaivet tel. 78 42 16 02.

FUOM: Dus sáhttá leat suvrimirkkohus (ketoacidose) ja seammás leat dábálaš dahje dušše veahá alla varrasohkarárvu, jus don nohkkot kaloriijaide.
Dát sáhttá dáhpáhuvvat jus dus lea garra čoavjeborahat, jus it leat sáhttán borrat dahje leat vuovssadan biepmu ja juhkosa. Dát sáhttá addit dábálaš varrasohkarárvvu, muhto seammás dagahit ketonaid varrii dahje gožžii! Dalle don soaittát joatkit bidjamis menddo unnán insuliinna mii dagaha dutnje suvrimirkkohusa.

Fertet álo iskat ketonaid ja varrasohkarárvvu dávjá jus leat illáveaje, vuovssadat dahje dus lea čoavji bávččas!

Borran go leat buohcci

Go leat buohcci ja dus lea unnán borranlustu, de berret borrat biepmu mii leat njálggat ja man lea álki njiellat. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leat: Go'morgen yoghurt, SprettYoghurt oktan hávvarrievnnaiguin, Havrefras dahje iešguđetlágan rievnnat, juhkan-yoghurta ja garraláibi, risenbuvru, vuostáláibi, baguette-láibi, bánnogáhkut, váffelat dahje lákca/sáhppejiekŋa.

Don berret borrat ja juhkat seamma olu karbohydráhtaid go dábálaš beaivvi jus leaš vejolaš, eastadan dihte ahte nealggut ja ráhkadahtát ketonaávdnasiid.

Lea maid dehálaš ahte jugat doarvái. Juga olu, ovdamearkka dihte čázi, sohkarkeahtes sáhpi, sohkarsáhpi, juice'a dahje bruvssa.

Go olbmos lea infekšuvdna, de lassána insuliidnadárbu rupmašis. Sáhttá leat dárbu lasihit insuliidna-dálkkasmeari go buozat, vaikko dus lea unnán borranlustu. Bija álo insuliinna vaikko buozat ja borat unnán. Mihtit dávjá varrasohkarárvvu go buozat, vai oainnát movt rumaš váikkuhuvvo. Jus dus lea insuliidnapumpa, de sáhtát gaskaboddosaččat lasihit dálkkasmeari dađistaga máŋgga diimmu badjel, ovdal go fas muddet ja vuolidat dálkkasmeari.

Heajos ja bávččas čoavji?

Jus dus lea vuovda bávččas, čoavji bávččas, luhča- ja vuoksindávda, de lea dehálaš mihtidit ketonaid, go lea álki suvrimirkkohusa/ ketoacidosa navdit dušše čoavjeborahahkan dahje heajos čoavjin.

Jus dus lea luhčadávda ja don vuovssadat, de dárbbašat jođánis karbohydráhtaid, eastadan dihte vuollegis varrasohkarárvvu. Jođánis karbohydráhtat leat ovdamearkka dihte juice, smoothie, GEM mas lea sohkar, energiijajugus dahje lášmmohallanjugus, muorjesáhppi mas lea sohkar, Provina.

Luonddusohkkara (glukosa), Dextrose, ja glukosa dilddihámis sáhtát oastit apotehkas.

Garvve mielkebuktagiid ja gehppesbuktagiid. Go olbmos lea luhča- ja vuoksindávda, de gierdá buorebut galbma biepmuid ja juhkosiid, go liegga dahje loika juhkosa.

Mihtit dávjá varrasohkarárvvu go buozat, vai oainnát movt rumaš váikkuhuvvo.

Mánnái sáhtát geahččalit addit sohkarjuhkosa deadjabasttiin juohke viđat minuhta, badjelaš diimmu. Jus mánná vuovssada dan deadjabastte mađe juhkosa, de berret jearrat heahteveahki. Jus mánná ii vuovssat dan deadjabastte mađe juhkosa, de sáhtát diimmu maŋŋel lasihit juhkosa, nu ahte lea borranbastte dievva, maid attát juohke viđat minuhta badjelaš diimmu. Dan maŋŋel sáhtát geahččalit addit liggejuvvon nisuvuodjaláibbi. Go mánná álgá borrat fas, de sáhtát addit sutnje dábálaš biepmu.

Go lea luhčadávda, de lea dehálaš addit jođánis karbohydráhtaid, nu go sohkarjuhkosa, go karbohydráhtat sáhttet mannat čoavjji čađa nu jođánit ahte dat eai olle čoavjjis njammasit albma ládje.

Tabelltittel mangler.
Buktagat Mearri Karbohydráhtat grámmas
Dextrose1 tableahtta3
Resorb Nestlè 
goanstačáhcedálkkas 3-jahkásaččaide bajás
1 suddantableahtta + 120 ml čáhci3
Sohkar-Cola1 dl10
Eappeljuice1 dl10
Muorjesáhppi, seaguhuvvon1 dl15
Lollipop sáhppejiekŋa1 jiekŋa14
Vanillja-lákcajiekŋa bovssas100 g23
Go`morgen-yoghurt1 boksa44
Sprett-yoghurt1 boksa15
Risenbuvru1 dl14
Havrefras1 dl7
Cornflakes1 dl10
Mielki 1 dl5
Banána1 oalle stuora banánaCa. 20
Marie-keaksa1 keaksa5
Garraláibi1 vajahas8
Nisuláibi1 vajahas15

Karbohydráhtaid mearri iešguđegelágan biepmuin ja juhkosiin

Eambbo dieđut

Girjjit

Ragnar Hanås: "Bli ekspert på din egen diabetes"  ISBN 9788202318918

Neahttasiiddut

Sohkardávdasearvvi birra (diabetes.no) (dárogilliii)  Sohkardávdda birra, HelseNorge.no (dárogillii)

 

 
Čálit gihppaga

 

Oktavuohta

Mánáidpoliklinihkka, Hámmárfeasta