Kols

Pasientii dieđut

Dutnje geas lea geahpesdávda (kols) ja du lagamuččaide

Eldre kvinne med pustemaske
 

Dutnje geas lea geahpesdávda (kols)

Mii lea geahpesdávda (kols)?

Kols mearkkaša obstruktiiva geahpesdávda. Dat lea oktasaš namahus máŋgga dávdadilálašvuođaide, earret eará bistevaš geahpesbohccedávdii ja emfysemii. Geahpesdávda lea bistevaš vuolšereakšuvdna mii gáržžida ja dahká háviid geahpesbohcciide ja geahpesgođđagii.

Dát lea sivvan dasa go dus šaddá lossat vuoigŋat.

Borgguheapmi lea dábáleamos sivva geahpesdávdii. Riska lassána jus borgguhat ollu máŋgga jagi badjel. Bargobiras ja árbbálaš fáktorat sáhttet maid dagahit geahpesdávdda ovdáneami.

Geahpesdávdda dábálaš dávdamearkkat:

  • Don gosat guhkit áigge badjel
  • Don gosat šliivvi
  • Dus šaddá lossat vuoigŋat go ražat

Geahpesdávdda dávdamearkat bohtet dađistaga, ja oallugat heivehit iežaset dávdii go lihkadit unnibut lossa vuoigŋama geažil.

Movt oažžut diagnosa?

Jus áiggut diehtit leago dus geahpesdávda, de sáhtát váldit vuoigŋaniskosa iežat fástadoaktára luhtte. Vuoigŋaniskkus gohčoduvvo spirometriijan.

Spirometri
Dasa lassin árvvoštallá fástadoavttir eará beliid maid, nugo:

  • Iská leatgo dus eará dávdamearkkat dán dávddas
  • Guldala du geahppáid?
  • Iská šaddá go dus lossat vuoigŋat go lihkadat
  • Jearrá du borgguhandábiid birra
  • Iská sáhttá go du bargu váikkuhan geahpesdávdda ovdáneapmái
  • Árvvoštallá leatgo dus eará dávddat

Eará áigeguovdilis iskkadeamit:

  • Varraiskosat
  • Mihtidit allodaga ja deattu
  • Váldit EKG (váibmoiskosa)
  • Čujuhit du geahppáid røntgenii
  • Mihtidit man ollu oksygena du varas lea

Jus du fástadoavttir lea eahpesihkar dasa leago dus geahpesdávda, de son čujuha du geahpesspesialista lusa. Sáhttá dan maid dahkat jus dikšun ii doaimma nu movt lei vurdojuvvon.

Maid sáhtát dahkat jus dus lea geahpesdávda?

Heaitit borgguhit

Heaitit borgguhit lea deháleamos maid sáhtát dahkat, vai hehttet dávdda ovdáneamis dahje ahte dat vearrána.

Jus it nagot ieš heaitit borgguhit, de gávdnojit ollu vejolašvuođat oažžut veahki dasa. Dá lea listu iešguđet lágan ásahusaide mat sáhttet du veahkehit heaitit borgguhit:

  • Fástadoavttir
  • Borgguhantelefovdna tlf. 800 400 85 (nuvttá ruoná nummár)
  • (Dearvvašvuođadirektoráhtta)
  • Slutta.no (Dearvvašvuođadirektoráhtta)
  • LHL borgguhanáhppa
  • Kolslinja tlf. 800 89 333
  • Vejolaččat borgguhanheaitin fálaldat du suohkanis

Boahkuheapmi

Mii rávvet geahpesdávdabuhcciid váldit influeansaboahku juohke jagi.

Pneumokokkboahkku (geahpesvuolšši vuostá) addojuvvo individuála árvvoštallama vuođul.

Hárjehallan, lihkadeapmi ja fysioterapiija

Eldre par på fotturGo leat ožžon geahpesdávdda dávdamearka, de lea dehálaš ahte lihkadat ja hárjehalat jámmat.

Hárjehallan lea buorre vuoiŋŋahahkii, dat lasiha sávrodaga ja don boađát vásihit ahte gierddat eambbo lihkadeami ovdal šaddá lossat vuoigŋat. Hárjehallan maid nanne du rumašsuodjalusa doarrut dávddaid vuostá ja dat dagaha ahte dearvvašnuvat johtileappot jus dávda vearaska.

Mii rávvet du hárjehallat sihke vuoimmi ja givrodaga. Lea dehálaš ahte heivehat hárjehallama daid searaide mat dus leat. Sáhtát hárjehallat sihke siste ja olgun. Jus it gierdda galbma áimmu, de sáhtát atnit lieggamáskka (ovdamearka dihte Jonas máska) go hárjehalat olgun.

Árra muddu

Jus dus lea geahppa dahje mearálaš geahpesdávda, de berret hárjehallat unnimusat 3 geardde vahkkui, unnimusat 30 minuhta. Mii rávvet lihkademiid mas geavahat stuorimus dehkiid (vázzit, soppiiguin vázzit, sihkkelastit, vuojadit, lášmmohallanlanjas hárjehallat, golfa). Rávvet maid intervállahárjehallama. Lea dehálaš bures liekkadit rupmaša ovdal hárjehallama ja gulul heaitit hárjehallama. Gievrudanprográmmas berrejit leat hárjehusat olles rupmašii. Lea dehálaš ahte lasihat geardduhemiid logu dahje lasihat hárjehusaid lossodaga juohke 4.vahkku.

Go dávda vearáska

Jus dávda vearáska, de joatkát hárjehallat nu movt árra muttos hárjehallet, muhto unnit intensitehtain. Dat mearkkaša ahte unnidat hárjehallama geardduhemiid ja válddát oanehit vuoibmehárjehusaid, ovdamearkka dihte 10 minuhtasaš hárjehallamiid 3 – 4 gearddi beaivái. Lea du vuoiŋŋahat mii mearrida man ollu nagodat.

Jus dus lea duođalaš geahpesdávda, de berre oažžut heivehuvvon hárjehusláhčima fysioterapevttas.

Go sisačálihuvvot buhcciidvissui

Jus sisačálihuvvot buhcciidvissui, de lea dehálaš jođánepmosit nagodit seaŋggas boahtit bajás. Du deahkit jođánit hedjonit go veallát máŋga beaivvi jaska. Dat dagaha ahte váldá guhkit áiggi ovdal don fas boađát dábálaš searaide. Vácce áinnas vázzinstuoluin dahje vázzinjorriin buhcciidviessofeaskáriin. Dat lea buorre du rupmašii ja vuoiŋŋahahkii. Buhcciidviesu bargit sáhttet maid addit dutnje buriid hárjehusaid.

Hárjehusat go lea guoirras

Jus massát beare olu deattu, de massát maid dehkiid. Dan dihte lea dehálaš ahte hárjehalat ja borat bures hárjehallama oktavuođas. Bora ovtta váldoborramuša dahje juga energiijajuhkosa moadde diimmu ovdalgo galggat hárjehallat, ja bora veahá šattuid ovdal hárjehallama vai oaččut liige energiija. Bora biepmu mas lea ollu energiija- ja proteiinnat maŋŋel hárjehallama. Jus leat guoirras, de rávvejuvvo ahte fysioterapevtta, áinnas ovttasráđiid doaktáriin ja biebmanfysiologain, ráhkadit hárjehallanprográmma dutnje. Berret maid oažžut čuovvoleami hárjehaladettiin. Dat lea dan dihte go sáhttá leat hástaleaddji buoridit fysalaš searaid jus fal ii lasit boaldima.

Biebmodoallu

Dábálaš biebmodoallorávvagat leat čuovvut norgga biebmodoallonjuolggadusaid. Bora áinnas golbma stuora váldoborramuša ja guokte gaskaborramuša beaivválaččat, erenoamážit jus šieđđaluvat go borat ollu. Bora dássedit ja máŋggabealálaččat, ja heivet biebmohivvodaga iežat lihkadandási mielde. Ruotnasiid ja šattuid lea buorre borrat. Karbohydráhtat, nugo roavva gordnebuktagat, leat dehálaš energiijagáldut ja čoavji beassá bargat daiguin. Buoiddes guolis leat proteiinnat, omega 3 ja D‑vitamiidna. Mielki lea maid dehálaš kalsiuma ja proteiidna gáldu.

Jus ražat doarvái biepmu borrat, de fertet ohcat doaktáris, buohccidivššáris dahje klinihkalaš biebmanfysiologas veahki ráhkadit biebmodoalu alccet.

Havregryn

Muhtun biebmodoallorávvagat go lea geahpesdávda:

  • Bora dávjá ja unnán hávális.
  • Vállje biepmuid maid lea álki ráhkadit.
  • Ráhkat biepmuid mat lea álki suoskat.
  • Borramii manná ollu energiija, vuoiŋŋas ovdal čohkkedat beavdegáddái.
  • Geahččal juhkat unnán ovdal boradat, go dat váldá ollu saji. Muhto juga baicca ollu go leat geargame borrat.
  • Leage várrogas sálttiin, dat suohkudahttá šliivvi geahppáin.
  • Čohkká njuolga ja bora, dat unnida deattu geahppáid vuostá.
  • Bora áinnas multivitamiidnapreparáhta beaivválaččat lassin bibmui maid borat.
  • A- ja C-vitamiinnat leat dehálaččat vuohččecuoccaide.

Dálkasat

Eanas geahpesdávdadálkasiid galgá njamistit ja dat ávkkuhit vuosttažettiin vuoiŋŋahatbohcciide. Gávdnojit iešguđetlágan dálkkasnjamistanapparáhtat (inhalatorat) ja lea dehálaš ahte oaččut vuđolaš oahpahusa movt dan galggat geavahit. Dálkasiid galggat álot váldit nu movt doavttir lea sihtan.

Eldre mann bruker inhalator

Vai oaččut eanemus ávkki dálkasiin de lea dehálaš ahte:

  • Dus lea rievttes dálkkasnjamistanapparáhtta (inhalator)
  • Logat páhkkamildosa dárkilit
  • Válddát dálkasa rievttes áigái
  • Anát rievttes njamistanteknihka
  • Rohttet doarvái bures vuoiŋŋahaga sisa
  • Bivddát apotehkas dahje dearvvašvuođabargiin bagadallama jus leat eahpesihkar

Árgabeaivvis birgen

Sáhttá šaddat nu ahte it nagot šat liikká ollu go ovdal, váibbat johtileappot, ja ahte lea losibut čađahit praktihkalaš bargguid.

Bearrašis dat sáhttá dagahit ahte bargojuohku ja rollaminsttar rievdá. Váilevaš energiija sáhttá dahkat ahte it vuorut aktivitehtaid mat addet dutnje návccaid. Soaitá maid šaddat nu ahte go eai leat šat návccat, de it leat seamma sosiála šat.

Bargodilis sáhttá dávda dahkat ahte fertet oažžut eará bargguid dahje bargu ferte láhččojuvvot eará ládje, ovdamearkka dihte ahte manat vulos virgeproseanttas dahje belohahkii dahje ollásit oaččut bargonávccahisvuođaruđa. Buot dat sáhttet dagahit ahte du iešgovva rievdá.

Sáhtát vásihit ahte lea váttis hupmat bearrašiin, olbmáiguin ja bargoustibiiguin ahte dus lea geahpesdávda. Earáide ii leat álki oaidnit don leat buohcci. Dat sáhttá leat okta sivva dasa ahte vásihat birrasis váilu ipmárdus dutnje.

Vai oaččut buoremus vejolaš eallinkvalitehta, de lea dehálaš ahte leat dihtomielalaš masa bijat áiggi ja návccaid. Gáibida ahte plánet eambbo go maid leat hárjánan. Soaitá leat nu ahte ferte heaitit muhtun doaimmaiguin. Cavgileamit beaivválaš doaimmaid energiijaseasti bargovugiide gávnnat www.nfle.no dahje go válddát oktavuođa iežat suohkana ergoterapiijabálvalusain. 

Geahpesdávda ja seksuálalaš dearvvašvuohta

Leat máŋga beali mat sáhttet dagahit ahte lea váttis bisuhit buori seksuálaeallima. Sáhttá leat snáhpis vuoiŋŋahat mii ráddje rupmaša aktiivvalaš geavaheami, impoteansa alla agi geažil, kortisondálkasiid geavaheapmi, váibmo- ja varrasuotna váttut, goike šliivecuozzat østrogenaváilevašvuođa geažil dahje ahte it veaje.

Fertet ieš árvvoštallat makkár aktivitehtadási háliidat, ja hupmat rahpasit dan birra iežat eallinguimmiin.

Dovddolaš reakšuvnnat

Go oaččut bistevaš dávdda, de dat váikkuha eallindillái sihke fysalaččat, psyhkalaččat ja sosiálalaččat. Dábálaš reakšuvnnat sáhttet leat fuolastupmi, vuolláneapmi, suhttu, hušša, ballu, moraš, šihtiin, eretduvdin, duššindahkan, heahpat ja sivalašvuođadovdu.

Oallugat dovdet garra balu vuoigŋanváttuid geažil dahje lossamiela dan dihte go eallindilli ja iešgovva rievdá bistevaččat. Fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuohta váikkuha nubbi nubbái. Sáhttá váldit áiggi dohkkehit ahte fertet eallit bistevaš dávddain. Lea lunddolaš ahte dovddat iežat muhtun áigodagaid vártnuheapmin, suhtus, moaráhuvvan ja šlundin.

Maid sáhtát ieš bargat?

  • Hárjehala vuoigŋanteknihkaid ja vuoiŋŋastanvugiid
  • Huma muhtumin geasa luohtát
  • Huma iežat fástadoaktáriin, dearvvašvuođabargiiguin buhcciidviesus dahje suohkanis gos orut. Sii sáhttet veahkehit gávdnat fálaldagaid mat heivejit dutnje, ja čujuhit du viidáset.
  • Oza orruma veajuiduhttinásahusas
  • Oassálastte Oahppan- ja birgenfálaldagas
  • Riŋge GEAHPESDÁVDA – linjái (800 89 333)

Sáhtát maid váldit oktavuođa pasieantaorganisašuvnnaiguin oažžut doarjaga ja vai beasat hupmat earáiguin geat leat seamma dilis:

  • Landsforeningen for hjerte- og lungesyke – www.lhl.no
  • Norgga ástmá- ja allergiijalihttu - www.naaf.no

Čuovvoleapmi ja veajuiduhttin

Čuovvoleapmi ja veajuiduhttin lea dehálaš dutnje geas lea geahpesdávda. Makkár čuovvoleami oažžut lea dan duohken man buohcci leat.

Dávdda árramuttus sáhtát searvat iežat suohkana čuovvolanfálaldagaide. Dat sáhttet leat borgguhanheaitin, hárjehallanjoavkkut dahje eará fálaldagat.

Jus leat barggus, de sáhttá leat nu ahte dárbbašat oažžut iežat bargodili heivehuvvot. Dássedis- ja árramuttus rávvet ahte finat fástadoaktára luhtte oktii jagis.

Jus dávda vearáska, de fertet dávjjit fitnat doaktára luhtte ja vejolaččat čujuhuvvot viidáset geahpesspesialistta lusa. Dávdda muddu mearrida gosa galget go dárkkástusat dáhpáhuvvat geahpesdoaktára dahje geahpesbuohccedivššára luhtte buhcciidviesus, dahje galgá go fástadoavttir čuovvulit du.

Maŋŋel buhcciidviesu sisačáliheami geahpesdávdda vearáskeami geažil, galgá dus lea poliklinihkalaš dárkkástus buhcciidviesus gaskal 1 ja 3 mánu maŋŋel.

Veajuiduhttinásahusat

Skibotn ja Glittre leat eanemus adnon veajuiduhttinásahusat Davvi-Norgga pasieanttaide. Dohko sáhttá juogo fástadoavttir dahje buhcciidviessodoavttir čujuhit du. Ohcan manná Davvi- Norgga Universitehtabuhcciidviesu oktasaš juolludankantuvrii Romsii, mii juolluda saji muhtun ásahussii. Orrun doppe lea dábálaččat 4 vahkku.

Geahpesveajuiduhttima ulbmil lea ahte oahpat dávdda birra ja movt buoremusat sáhtát eallit dainna. Geahpesveajuiduhttin lea oktilis dikšu maid máŋga fágasuorggi čađahit, mas ulbmil lea unnidit dávdamearkkaid ja buoridit ja bisuhit geahpesbuohcci návccaid.

Doppe oahpat borgguhanheaitima, geahppáid huksehusa ja doaimma, dávdaoahpu, medisiinnalaš divššu, fysalaš aktivitehta, birget dohppehallamiin, vuoiŋŋasteami, dovddolaš reakšuvnnaid, árgabeaivvi birgejumi ja energiijaekonomiserema birra.

Oahppan- ja hálddašanfálaldat

Fástadoavttir sáhttá du, geas lea geahpesdávda, čujuhit buhcciidviesu Oahpan- ja hálddašanfálaldahkii. Sáhtát maid buhcciidviesu poliklinihkas dahje seaŋgaossodagas čujuhuvvot dohko, jus leat sisačálihuvvon dahje dus lea leamaš diibmu.

Kursa bistá guokte beaivvi. Iešguđetge fágajoavkkut ja geavaheddjiid ovddasteaddji muitalit iešguđetlágan beliid birra mat leat geahpesdávddain. Mii dávda lea, movt dan dikšu, movt galgá dálkasiid váldit, vuoigŋanteknihkaid birra, fysalaš lihkadeapmi, biebmodoalu birra, movt eallit geahpesdávddain árgabeaivvis.

Kursa olbmuide geain lea geahpesdávda, Girkonjárga

Maid sáhtát bargat jus dávda vearáska?

Geahpesdávda dagaha ahte vuohččecuoccat vuoiŋŋahatbohcciin šaddet badjelmeari hearkkit. Dan dihte lea dábálaš vásihit ahte rievddada man lossa vuoiŋŋahat, man olu šliivi ja gosahat lea ovdamearkka dihte allergiija dahje galbma ja njuoska dálkki oktavuođas. Dávdda vearáskeapmi bokte dovddat dáid dávdamearkkaid, muhto dat rievddada olbmos olbmui.

Dábáleamos dávdamearkkat leat:

  • Losit vuoiŋŋahat
  • Eambbo gosahat
  • Šaddá eanet šliivi
  • Šliivvis rievdá ivdni ja šaddá suohkadeappot
  • Raddi njurgu
  • Borranmiella hedjona
  • Heajos idjanahkárat
  • Dovddat don leat šliettas ja váibbas

Dávdamearkkat dávjá lassánit moatti beaivvis. Jus dus lea feber, fiskes/ruoná ja čoaltočolga, de sáhttá mearkkašit ahte dus lea baktearalaš infekšuvdna. De berret váldit oktavuođa iežat fástadoaktáriin oažžut árvvoštallojuvvot makkár divššu dárbbašat.

Dábálaš rávvagat

  • Vuoiŋŋa hilljánit ja daga vuoigŋan – ja gossanhárjehusaid
  • Juga liegga juhkosa
  • Juga ollu jus lea suohkadis šliivi
  • Raba láse vai oaččut dearvvaš áimmu

Dikšu:

  • Ane iežat njamistandálkasiid
  • Jus dus lea iešdikšunplána, čuovo dan

Iešdikšunplána

Iešdikšunplána oaččut juogo iežat fástadoaktáris dahje buhcciidviessodoaktáris gii du dikšu. Das čuožžu maid galggat bargat jus vearáskat. Lea dehálaš ahte don ja doavttir leahppi fárrolaga geahčadan plána, vai dieđát mat leat rievttes doaimmat dutnje.

Oksygenadikšu

Duođalaš geahpesdávddain ii nagot gorut oažžut doarvái oksygena áimmus. Dan geažil dárbbašit muhtumat liige oksygena oažžut. Oksygenadikšun dárbu sáhttá leat guovttelágan olbmos olbmui. Muhtumin lea dárbu oksygenii birra jándora, earát dárbbašit dan dušše aktivitehtain, go vudjet biillain dahje girdimátki oktavuođas.

Lea geahpesspesialista / buhcciidviesu spesialista gii iská du ja álggaha oksygenadivššu jus don dárbbašat dan. Oksygenadikšu čielggaduvvo dalle go leat stabiila muttus. Oksygena lea dálkkas ja galgá dušše adnot nu movt doavttir lea mearridan. Don fertet leat leamaš duhpáha haga golbma mánu ovdal dikšu álggahuvvo, go borgguheapmi hedjonahttá dikšuneffeavtta. Dasa lassin lea erenoamáš  buollinvárra go kombinere oksygenageavaheami ja borgguheami.

Guhkesáiggi dikšu lea eallinguhkideaddji dikšu. Oksygena geahpeda váimmu barggu ja lea mielde hehttemis olgešbeale váibmováiduma ovdáneami. Dikšu sáhttá maid positiivvalaččat váikkuhit ovdamearkka dihte muitui, konsentrašuvdnii, oađđimii ja doaibmadássái. Ii leat vuosttažettiin lossa vuoiŋŋahaga dikšun, muhto muhtumat vásihit ahte dat geahpeda dávdda.

Oksygena ferte adnot eambbo go 15 diimmu (áinnas 24 diimmu) jándoris jus das galgá leat eallinguhkideaddji effeakta. Don oaččut luoikkas viesso- ja mátkeoksygenarusttegiid Finnmárkku buohcciviesu Dikšunveahkkeneavvuid ossodagas.

Eldre mann med oksygenslange i nesen

Oksygena vuojedettiin biillain

Beare unnán oksygena varas váikkuha du muitui, konsentrašuvdnii, kritihkalaš áicui ja reakšuvdnanákcii. Dan geažil sáhttá leat sihkarvuođariska vuodjit biillain. Dan dihte fertet čielggadeapmái geahpesspesialistta lusa. Jus čájehuvvo ahte deavddát vuodjinlobi láhkaásahusa gáibádusaid go anát oksygena, de sáhtát ain vuodjit biillain.

Oksygena girdimátkkis

Oksygenadássi njiedjá girdi siste girdimátkkiin mat bistet eambbo go diimmu. Jus dovddat unohisvuođa girdimátkkiin dahje du oksygenadássi lea leamaš 92 – 95 %, de berret váldit oktavuođa doaktáriin gii čielggada dárbbašat go don oksygena go leat girdis. Guhkesáiggi oksygenageavaheaddjit dárbbašit oksygena juohke girdimátkkis.

Veahkkeneavvut ja doarjjaortnegat

Obbalaččat veahkkeneavvuid birra

Suohkaniin lea ovddasvástádus buot iežas ássiid dearvvašvuhtii ja veajuidahttimii. Veahkkeneavvogaskkusteapmi lea okta oassi dán ovddasvástádusas. Jus dus lea dárbu veahkkeneavvuide gaskaboddosaš hedjonan doaibmanávcca geažil, de fertet váldit oktavuođa iežat suohkana dearvvašvuođabálvalusain. Jus dus lea bistevaš (badjel guokte jagi) ja mearkkašahtti ráddjejuvvon doaibmannákca geahpesdávdda geažil, de sáhtát oažžut doarjaga veahkkeneavvuide álbmotoajus.

Veahkkeneavvut árgabeaivvis

Jus galggat oažžut mieđihuvvot ohcama veahkkeneavvuide, de ferte veahkkeneavvu leat dárbbašlaš ja ulbmillaš praktihkalaš váttu ektui maid áiggut čoavdit. Álbmotoadju addá doarjaga hálbbimus veahkkenevvui mii gokčá du dárbbuid. Don it oaččo doarjaga veahkkeneavvuide maid dearvvaš olbmot nai dábálaččat atnet.

Veahkkeneavvut bargoeallimis

Álbmotoadju sáhttá addit doarjaga veahkkeneavvuide, mašiinnaid ođđasit heiveheapmái ja du bargosajis láhčit fysalaččat bargobirrasa. Doarjja juolluduvvo jus doaimmaid sáhttá ákkastallat leat ulbmillažžan ja dárbbašlažžan dutnje vai nagodat háhkat alccet dahje bisuhit barggu, mas birget iežat fysalaš ja psyhkalaš doaibmandásiin.

Oadjovuoigatvuođat

Eambbo dieđuid oadjovuoigatvuođaid birra go lea dávda, oaččut go válddát oktavuođa iežat báikkálaš NAV – kantuvrrain.

Dikšunveahkkeneavvut

Jus dárbbašat oksygena – dahje dálkkaslievlabiergasiid (Pari-apparáhta) ruoktot, de diŋgot daid Finnmárkku buohcciviesu Dikšunveahkkeneavvuin, mii lea Girkonjárgga buhcciidviesus. Biergasiid diŋgo buhcciidviesu geahpesdávdaspesialista dahje eará buhcciidviesu spesialista dalle go leat sisačálihuvvon dahje leat poliklinihkas. Du dárbu ja makkár rusttet mii lea olámuttus mearrida makkár rusttega oaččut luoikkas.

Oktavuođadieđut:

Dikšunveahkkeneavvut Finnmárkku buohcceviessu 
T 78 97 30 85

Eanet dieđuid dan birra gávdnojit:
www.behandlingshjelpemidler.no

Eanet dieđut (dárogillii)

Rávvagat borgguhanheaitima birra (Slutta.no) Rávvagat energiijaseasti bargovugiid birra (nfle.no) Landsforeningen for hjerte– og lungesyke (lhl.no) Norgga ástmá– ja allergiijalihttu (naaf.no) Dieđut dikšunveahkkeneavvuid birra (behandlingshjelpemidler.no) Eambbo geahpesdávdda birra (helsenorge.no)
 
 

Oktavuohta

Medisiinnalaš ossodat, Girkonjárga

Geahpesjoavku

Dikšu

Geahpesdávda, Girkonjárga