Psykosat ollesolbmuin

Dikšoprográmma, Psykalaš dearvvašvuođasuddjen- ja gárrendilledivššu klinihkka

Psykosa ii leat dihto gillámuš dahje dávda, muhto čoakkáldat dávdamearkkain ja mearkkain man álkidit sáhttá čilget leame jorbbodandilálašvuohtan.


Loga eanet Psykose
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Psykose

Psykose er ikke én bestemt lidelse eller sykdom, men et tegn eller symptom som kan kalles en forvirringstilstand. Det finnes flere typer behandling. De fleste som får behandling blir bedre, og noen blir helt friske.

Psykoser kan være svært ulike fra person til person, og symptomene kan variere mye. Hvis samme person får flere episoder med psykose, kan symptomene variere fra gang til gang.

Personer med psykose kan høre stemmer andre ikke hører, eller de kan ha andre sanseopplevelser som ikke andre opplever. Noen kjenner seg forfulgt, andre har tankekaos, fastlåste misforståelser eller uforklarlige forestillinger. For noen er en psykose som å miste seg selv, og uro og angst vil ofte prege den som opplever symptomene. ​

Tidlige tegn på psykose

Ofte vil man se en del uklare tegn på at noe plager personen en stund før han eller hun blir psykotisk. Det kan være søvnforstyrrelser, angst, depresjon eller isolasjon. Mange har over tid vært opptatt av sin egen identitet; hvem de egentlig er. Noen fungerer merkbart dårligere sosialt, eller klarer ikke å holde orden i hverdagen.

​​Tidlige tegn på psykose kan være:

  • Trekker seg tilbake fra familie og venner
  • Er redd for å forlate huset
  • Kutter ut trening og hobbyer
  • Sover dårlig eller snur døgnet​
  • Er ekstremt opptatt av et spesielt tema
  • Gjør det dårligere på skolen eller i jobb
  • Har problemer m​ed å konsentrere seg og huske ting
  • Snakker om eller skriver ting som ikke gir mening
  • Får panikk, er svært trist eller har selvmordstanker
  • Virker likeglad eller har store svingninger i humøret
  • Hører stemmer som ingen andre hører, eller ser ting andre ikke ser
  • Tror at andre lager komplott, spionerer eller følger etter dem
  • Tror de blir påvirket til å gjøre ting av for eksempel TV eller radio
  • Tror de har spesielle evner og kan lese andres tanker
  • Tror tankene blir påvirket av andre
  • Uvirkelighetsfølelse

Ingen som er i ferd med å utvikle en psykose vil oppleve alle disse tegnene, men de er ulike eksempler på hva personen selv og de nærmeste kan erfare.

loga eanet Hva er psykose? (helsenorge.no)

Álggahus

Se ventetider på Velg behandlingssted (helsenorge.no)

Psykosat sáhttet leat hui iešguđetláganat persovnnas persovdnii. Dávdamearkkat sáhttet rievddadit ollu, dat sáhttet maiddái leat iešguđetláganat jus seamma persovdna oažžu máŋgga geardde psykosaid.  Dikšun sáhttá dáhpáhuvvat juogo poliklinihkalaččat dahje go sisačálihuvvo.

Eanas pasieanttaide lea sisačáliheapmi áigeguovdil  dávdaáigodagas. Sisačáliheapmi lea dávjá dehálaš go galgá čađahit vuđolaš čielggadeami, bidjat johtui divššu, dahje dávdda heahtemuttuin.



1. Guorahallan

Lea gáibádus ahte spesialistadearvvašvuođabálvalusa galgá geavahit máhttovuđot vugiid.  Psykosagillámušaid čielggadeamis lea dehálaš ahte lea vuđolaš kárten sihke fysalaš (rumašlaš) ja psyhkalaš givssiin.
Sisačáliheamis lea doaresfágalaš dikšunjoavku mii árvvoštallá pasieantta dearvvašvuođadili. Dakkár doaresfágalaš čielggadeapmái sáhttet maid eará buohcciviesso- spesialisttat searvat, nugo nevrologa, nevropsykologa, sismedisiinna doavttir jna.

Ovttaskasdivššut (iskkadeamit) mat leat čielggadeamis:
• Buohcanhistorjá
• Áigeguovdilis psyhkalaš dávdamearkkat
• Áigeguovdilis fysalaš dávdamearkkat ja gillámušat
Dikšunjoavku boahtá jámmat ságastallat pasieanttain čielggadeamis mii dahkko buohcciviessoossodagas, kárten dihte dávdamearkkaid ja hálddašanstrategiijaid, ja ovttasráđiid pasieanttain mearridit makkár doaimmat galget/berrejit álggahuvvot.

Dearvvašvuođadirektoráhta bagadus "Čielggadeapmi, dikšun ja čuovvoleapmi persovnnain geain leat psykosagillámušat" (2013) rávve čielggadanáigodaga mii bistá 3 mánu rádjái.


2. Dikšu

Dikšunfálaldat heivehuvvo ovttaskas persovdnii, nu ahte doaimmat heivejit sihke persovnna iežas duohtavuođa vásáhussii, man guhká vásáhusat leat bistán ja persovnna nákcii doaibmat árgabeaivvis.

Dikšun sáhttá leat kombinašuvdna iešguđet lágan dikšunmálliin nugo:

Dálkkaslašdikšun

Dálkkasdikšun sáhttá jávkadit dahje unnidit dávdamearkkaid. Go dávdamearkkat unnot, de sáhttá dat dahkat ahte son gii vásiha psykosa sáhttá geavahit návccaid ja resurssaid eambbo, oažžut ávkki eará dikšunmálliin ja dasto maiddái birget buorebut. Dálkkasdikšun dárbu árvvoštallojuvvo individuálalaččat ja ovttasráđiid pasieanttain.

Psykoedukatiiva (máhttogaskkusteaddji) bearašovttasbargu

Go muhtun vásiha psykosa, de sáhttet maiddái bearašmiellahtot fátmmastuvvot dávdaovdáneapmái. Psykoedukatiiva bearašlahkoneapmi sáhttá unnidit ovddeš dillái boahtima logu, buoridit sosiála doaibmama, unnidit bistevašvuođa  sisačálihemiin ja dan logus, buoret doahttaleami dálkkasdivššus ja buoridit eallinkvalitehta sihke sus gii vásiha psykosa ja lagas fuolahusolbmuin.

Kognitiiva terapiija vej. eará ságastallanterapiija

Ságastallandikšun sáhttá leat hui ávkkálaš oallugiidda geat vásihit psykosaid. Dat sáhttá addit buoret iešipmárdusa ja leat oassin dearvvašnuvvanproseassas. Kognitiiva terapiija sáhttá earret eará leat mielde unnideame unohasvuođa mii lea čadnon gullohallusinašuvnnaide, ja unnidit garra balu ja lossamiela.

Birasterapiija

Birasterapiija definerejuvvo  plánejuvvon árgabeaieallima láhčin jándorossodagas. Birasterapiija doaba fátmmasta sihke ovttadaga psykososiála birrasa, sosiála oahppanbirrasa ja oktavuođa gaskkal birasterapevtta ja ovttaskas pasieantta, mii maiddái dahká dan buorre arenan sosiála gálgahárjehallamii.

Fysalaš aktivitehta ja hárjehallan

Ollu nationála bagadusain deattuhuvvo fysalaš aktivitehta dehálaš oassin dikšunfálaldagas.

Psykosagillámušaid čielggadeami, dikšuma ja čuovvoleami nationála bagadusas (Dearvvašvuođadirektoráhtta, 2013) rávvejuvvo čuovvovaččat:
"Dieđut fysalaš aktivitehta mearkkašumis, motivašuvdna ja láhčin aktivitehtii ja hárjehallamii berre leat dehálaš oassin ollislaš divššus."

Joavkodikšun

Go sisačálihuvvo jándorossodahkii, de sáhttá muhtun oassi divššus dáhpáhuvvat joavkkuin, ovdamearka dihte psykoedukatiiva joavkkuin,hálddašanjoavkkuin, tuvrajoavkkuin ja fysalaš aktivitehta joavkkuin.

Man guhká ádjána dikšu dábálaččat?

Jándorossodaga čielggadeapmi ja dikšuma álgin bistá dábálaččat 3 - 6 mánu.

Psykosagillámuša guhkkodat rievddada, dat mielddisbuktá ahte individuála guhkkodaga ja prognosaid ii sáhte meroštallojuvvot ovttaskas olbmui.

Optimála divššus, lea mihtiduvvon ahte 70 proseantta olbmuin geain lea vuosttašgeardde psykosa, buorránit maŋŋelgo jagi leat leamaš divššus ja 80 proseanta fas maŋŋelgo leat guokte jagi leamaš divššus (IS-1957, Dearvvašvuođadirektoráhta, 2013). 



3. Čuovvoleapmi

Go pasieanta lea ožžon psykosagillámuša ja galgá olggosčálihuvvot jándorásahusa divššus, de lea hui dehálaš ahte son čuovvu rávvagiid maid oažžu ja geavaha rávvejuvvon čuovvolanfálaldaga maiddái maŋŋel olggosčáliheami.

Lea erenoamáš dehálaš čuovvulit dálkasa maid lea ožžon. Dat lea mielde buorideame prognosa ja unnideame vára ovddeš dillái fas boahtit.

Spesialistadearvvašvuođabálvalus veahkeha áinnas ráhkadit heahteplána ovdal go čálihuvvo olggos. Heahteplána veahkeha sihke pasieantta ja fierpmádaga (bearraša, olbmáid, báikkálaš dearvvašvuođadoaimmahaga) oaidnit ja ipmirdit várrasignálaid mat sáhttet muitalit ahte lea ruovttoluotta manname, ja maiddái defineret maid berre dahkat jus leat várramearkat ovddeš dillái fas boahtit.


fástadoavttir dahje eará dearvvašvuođabálvalus váldá badjelasas oktavuođa

Olgguldas kurssat

Váldde oktavuođa

Psykalaš dearvvašvuođasuddjen- ja gárrendilledivššu klinihkka
Oktavuođadiehtu
Čielggadeapmi ja dikšun lea min ollesolbmuidpsykiatriija poliklinihkain ja jándorossodagain.
Telefovdna
Klinihkkahálddahus 78 46 58 60
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30
Klinihkkahoavda: M 415 58 085 | T 78 46 58 61
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Klinikk psykisk helsevern og rus
Postboks 1294
9505 Alta

Guoskevaš ođđasat

  • Psykosadikšun

    Dáppe gávnnat oppalaš dieđuid psykosadivššu birra: Geavaheaddjeváikkuhus, movttiidahttinbargu, nuorat vuollel 18 jagi, árra intervenšuvdna, buohccivissui sisačáliheapmi dahje beaivedikšun, ambulánta dikšun.

Gávdnet go dan maid ohcet?

​Eat vástit ruovttoluottadieđuide. Ále sádde persovnnalaš dieđuid, omd. e-boasta, telefovdnanummira dahje persovdnanummira.