Ráđit mat unnidit RS-virusa njoammuma
RS-virus njoammu goaikkanasnjoammuma bokte mat bohtet go muhtun olmmoš geas lea infekšuvdna gossá, gastá dahje hupmá earáid lahka. Njoammun sáhttá maid fievrriduvvot jus guoská sajiide masa buohcci olmmoš lea guoskan, gossan dahje gastán, ja jus dan maŋŋel de ruvve čalmmiid dahje guoská iežas njunnái.
Dan dihte lea dehálaš doalahit buori giehtaráinnasvuođa maiddai ruovttus gaskkal buohcci- ja dearvvaš mánáid.
Viidáset rávvejuvvo ahte:
- doallat buohcci máná ruovttus ja ii doalvut su mánáidgárdái ja ahte buohcci ollesolbmot leat ruovttus ja eai maná bargui
- ahte stuoraoappát ja -vielljat basset gieđaid ovdal bohtet ruoktot mánáidgárddis ja ovdal dearvvahit bearraša njuoratmáná
- ahte stuoraoappát ja -vielljat eai leat beare láhka bearraša njuoratmáná, erenoamážit daid vuosttaš beivviid go vuoiŋŋahatinfekšuvdna álgá
- ahte bearrašat geain leat njuoratmánát ráddjejit gussiidlogu jus bearrašis lea dárbu doarjagii, fuolahussii ja duddemii, de berre goitge dan vuhtiiváldit
- smávvamánnábearrašat berrejit garvit gussiid geain leat vuoigŋandávdamearkkat, sihke ollesolbmuid ja mánáid
- doalahit ruovttus mánáidgárdemánáid geat leat buohccit dassážiigo sii dearvvašnuvvet ja šaddet buoret dábálaš vuoimmis, ja ahte mánás ii leat leamaš feber 24 diibmui
(fhi.no)
Dábáleamos dávdamearkkat nurvui leat gosahat, gastiin ja ahte njunni golgá. Smávva mánáin sáhttá dávda dagahit gosahaga, vuoigŋanváttuid ja njurgu vuoiŋŋahaga. Mánná vuoigŋa jođáneappot ja geavaha ollu vuoimmi vuoigŋamii. Mánná sáhttá šovkkodit ja oažžut alit ivnni baksamiid birra. Mánná sáhttá oažžut febera, váibat, borrat unnán ja čájehit unnit beroštumi iežas birrasii. Smávimus mánáin geat leat vuollel 1 – 2 mánu, sáhttá álgobáliid leat áidna dávdamearkat vuoigŋanbottut mat bistet 5 – 10 sekundda.