Roaŋkke juolgesuorbma| Áltá

Álttá spesialistadoavttirguovddáš

Veažerjuolgesuorbma dahje roaŋkke juolgesuorbma lea juolgevihki mas juolgesuorbma roaŋkkaga veažerhápmái seammásgo siskkimus lađas lea sodjan bajás guvlui ja olggumus fas vulos guvlui.         Dan dihte šaddá deaddu gaskkaleamos lađđasii.  Dat ii leat váralaš, muhto sáhttá unohas go dat goddá skuova siste.

Loga eanet Hammertå
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Hammertå

Hammertå, eller bøyd tå, er en fotlidelse der en tå inntar en hammerstilling ved at det innerste leddet er bøyd oppover og det ytterste nedover. Dermed blir det trykk over det midterste leddet. Det er en ufarlig tilstand som kan gi plager i form av trykk i sko.

Symptomer på hammertå

Tåa består av tre ledd: grunnleddet innerst, midtleddet og ytterleddet. Ved hammertå er midtleddet bøyd nedover, mens grunnleddet og ytterleddet er strukket. Da kan det oppstå smerter og fortykkelser under tåas grunnledd og over de andre leddene.

Smertene utløses ofte av trykk mot hammertåa, særlig ved bruk av trange sko og ved løping. Det vil ofte være vanskelig å finne passende sko.

Hammertå er vanlig blant eldre, og er den hyppigst forekommende deformiteten i de små tærne. Tå nummer to rammes hyppigst, men tredje og fjerde tå er også deformert i noen tilfeller. Tilstanden forekommer vanligvis på begge føtteene. Langt de fleste som får lidelsen, er kvinner (over 75 prosent).

loga eanet Hammertå (helsenorge.no)

Álggahus

Juolgesuorpmas leat golbma lađđasa: siskkimusas vuođđolađas, gaskalađas ja olggumus lađas.    Roaŋkke juolgesuorpmas lea gaskalađas roaŋkut vulos guvlui, vuođđolađas ja olggumus lađas fas leat fatnalan.  Dát dilálašvuohta boahtá dábálaččat goappaš julggiide.  Sáhttet šaddat bákčasat ja ássá liikii juolgesuorpma vuođđolađđasa vuollái ja eará lađđasiid nala.  Bákčasat bohtet dábálaččat go deaddu boahtá roaŋkke juolgesuorpma vuostá, erenoamážit baskkes skuovaid ja viehkama dihte. Lea dávjá váttis gávdnat vuogas skuovaid.  Dilálašvuohta lea dábálaš boaresolbmuid gaskkas.

Veažerjuolgesuorbma, roaŋkke juolgesuorbma lea vihki mii dávjjimusat šaddá unnimus juolgesuorpmaide.  Dat lea dávjjimus dan juolgesuorpmas mii lea nummar guokte, muhto goalmmát ja njealját juolgesurbmii maiddái muhtomin šaddá dát vihki. Vihki lea dávjá goappaš julggiin.  Nissonolbmot (badjel 75 %) ožžot dávjjimusat dán vigi.

Čujuhusat ja árvvoštallamat

Fástadoavttir bidjá diagnosa maŋŋel iskkadeami. Lea hárvenaččat dárbu eambbo iskkademiide. Divššu ulbmil lea geahpedit dávdamearkkaid ja oažžut buoret juolgefunkšuvnna. Lea dehálaš atnit skuovaid main lea doarvái sadji ovdajuolgái. Árra muttos sáhttá juolgesuorpma teipet rievttes posišuvdnii.

Heivehuvvon juolgeseaŋggat (cokkaldagat) sáhttet geahpedit bákčasiid ja fástadoavttir sáhttá čujuhit du bándagistta dahje ortopediijainšenevrra lusa jus dárbbašat juolgeseaŋggaid (cokkaldagaid). Čujuheapmi kirurgiija lusa lea áigeguovdil go leat bistevaš garra bákčasat.

Čujuhusa listu - fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

Kirurgiija lea dušše dalle áigeguovdil go leat bistevaš garra bákčasat maid dábálaš dikšunvugiiguin ii nagot geahpedit. Pasieanta ferte ipmirdan dan ahte čuohpadeapmi mielddisbuktá riska bártidit vuolšumiin, ahte juolgesuorbma bistevaččat bisána boasttuguvlui ja ahte juolgesurbmii šaddet bistevaš bákčasat.

1. Ovdal

Maŋŋel go fástadoavttir lea čujuhan du, de gohččojuvvot don iskkadeapmái ortopedalaš poliklinihkkii. Doppe čielggada doavttir leago dárbu čuohpadeapmái vai ii.

2. Vuollel

Jus dárbbašat čuohpadeami, de dat dábálaččat dahkko báikkálašjámihemiin, dahje binnánaš narkosa bidjamiin, go leat beaivekirurgalaš pasieantan.  Čuohpadeamis njulgejuvvo ja stargadin dahkko juolgesuorpma gaskaleamis lađas.

3. Maŋŋil

Maŋŋel čuohpadeami sáhtát seamma beaivvi vuolgit ruoktot.  Sávnnjit váldojit eret 2 vahkku maŋŋel.   Vuosttaš vihtta vahkku maŋŋel čuohpadeami galggat dušše duolbmat šušmmiin go juolgi lea duolbut.  Dábálaččat lea juolgesuorbma veahá bávččas daid vuosttaš vahkkuid maŋŋel čuohpadeami. Jus sisa lea biddjon metállapláhtta, de dat dábálaččat váldojuvvo eret poliklinihkas 5 vahkku maŋŋel.

Váldde oktavuođa

Álttá spesialistadoavttirguovddáš
Telefovdna
78 48 39 00
vuossárga - bearjadat 08:00 – 15:30
Telefáksa 78 48 39 01 | Ossodatjođiheaddji 78 48 39 04
Álttá dearvvašvuođaguovddáš
Galledanadreassa
Dr. Kvammes vei 21(Google maps)
9510 Alta
Galledanáiggit
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30
vuossárga - bearjadat 08 – 15:30

Biilaguođáhat

Lea biilaguođáhat goappašiid bealde vistti.

Guođđit biilla biilaguođáhahkii máksá ru. 12 juohke diibmui gaskal 10:00 ja 17:00, muđui lea nuvttá.

Busseáiggit Álttá dearvvašvuođaguovddáš

Bussevuordinsadji lea 50 mehtera váldouvssas eret.

Gávpotbusses lea vuolgga juohke diibmobeali dii. 06:00 rájes – juohke kvártta gaskal 07:00 ja 09:00:
140 Gávpotbusse Áltá

Girdibusse vuodjá viđa geardde beaivái:
261 Girdibusse Áltá

Busseáiggit Álttá gávpotguovddáš

Mátkkoštanvejolašvuođat ovdan ruoktut Álttá dearvvašvuođaguovddážii

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

Apotehka

​Lagamuš apotehka leat 100 mehtera dobbelis - justa nuppi bealde geainnu váldouvssas.

Jođaskeahtes fierpmádat

Mis lea jođaskeahtes fierpmádat pasieanttaide ja gussiide buot min dikšobáikkiin. Váldde oktavuođa du ossodagain oažžun dihte sisaloggendieđuid.

Kioska / buvda / kaféa

​Álttá gávpotguovddáš lea 100 mehtera eret, doppe leat gávpeguovddážat ja kaféat.

Lobiheapme borgguhit

Váldouvssa olggobealde lea sierra borgguhanguovlu.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Samigieldulka

Jus don háliidat hupmat ja gulahallat davvisámegillii dikšuma dahje iskkadeami oktavuođas, de mii áinnas gohččut iežamet sámegiel dulkka boahtit. Vai lea sihkar ahte dulka lea olámuttos, de fertet mii soahpat suinna ovdalgihtii, ja danne livččii buorre jus don dieđihat ahte mii dárbbašit dulkka. Sáhtát ieš soahpat dulkkain telefovnna bokte 915 98 117 (árgabeivviid 07.30-15.00), dahje riŋget dohko gos dus lea diibmu.

Dát guoská maiddái daid pasieanttaide geaiguin lea divššodandiibmu beaivveáigge spesialisttapoliklinihkas Álttás dahje spesialisttadoavttirguovddážis Kárášjogas. Doppe čađahuvvo dulkon videokonferánssa (skype) bokte.

Hámmárfeasta buohcciviesu dulkkas lea maid vejolašvuohta dulkot pasieanttaid ovddas geat leat sisačálihuvvon buohccivissui.

Vuordinlatnja

​Spesialistapoliklinihkas leat máŋga buori vuordinlanja. Jeara bargiin gos lagamuš vuordinlatnja lea.