Roaŋkke juolgesuorbma | Girkonjárga

Beaivekirurgiija, Girkonjárga

Veažerjuolgesuorbma dahje roaŋkke juolgesuorbma lea juolgevihki mas juolgesuorbma roaŋkkaga veažerhápmái seammásgo siskkimus lađas lea sodjan bajás guvlui ja olggumus fas vulos guvlui.         Dan dihte šaddá deaddu gaskkaleamos lađđasii.  Dat ii leat váralaš, muhto sáhttá unohas go dat goddá skuova siste.

Loga eanet Hammertå
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Hammertå

Hammertå, eller bøyd tå, er en fotlidelse der en tå inntar en hammerstilling ved at det innerste leddet er bøyd oppover og det ytterste nedover. Dermed blir det trykk over det midterste leddet. Det er en ufarlig tilstand som kan gi plager i form av trykk i sko.

Symptomer på hammertå

Tåa består av tre ledd: grunnleddet innerst, midtleddet og ytterleddet. Ved hammertå er midtleddet bøyd nedover, mens grunnleddet og ytterleddet er strukket. Da kan det oppstå smerter og fortykkelser under tåas grunnledd og over de andre leddene.

Smertene utløses ofte av trykk mot hammertåa, særlig ved bruk av trange sko og ved løping. Det vil ofte være vanskelig å finne passende sko.

Hammertå er vanlig blant eldre, og er den hyppigst forekommende deformiteten i de små tærne. Tå nummer to rammes hyppigst, men tredje og fjerde tå er også deformert i noen tilfeller. Tilstanden forekommer vanligvis på begge føtteene. Langt de fleste som får lidelsen, er kvinner (over 75 prosent).

loga eanet Hammertå (helsenorge.no)

Álggahus

Juolgesuorpmas leat golbma lađđasa: siskkimusas vuođđolađas, gaskalađas ja olggumus lađas.    Roaŋkke juolgesuorpmas lea gaskalađas roaŋkut vulos guvlui, vuođđolađas ja olggumus lađas fas leat fatnalan.  Dát dilálašvuohta boahtá dábálaččat goappaš julggiide.  Sáhttet šaddat bákčasat ja ássá liikii juolgesuorpma vuođđolađđasa vuollái ja eará lađđasiid nala.  Bákčasat bohtet dábálaččat go deaddu boahtá roaŋkke juolgesuorpma vuostá, erenoamážit baskkes skuovaid ja viehkama dihte. Lea dávjá váttis gávdnat vuogas skuovaid.  Dilálašvuohta lea dábálaš boaresolbmuid gaskkas.

Veažerjuolgesuorbma, roaŋkke juolgesuorbma lea vihki mii dávjjimusat šaddá unnimus juolgesuorpmaide.  Dat lea dávjjimus dan juolgesuorpmas mii lea nummar guokte, muhto goalmmát ja njealját juolgesurbmii maiddái muhtomin šaddá dát vihki. Vihki lea dávjá goappaš julggiin.  Nissonolbmot (badjel 75 %) ožžot dávjjimusat dán vigi.

Čujuhusat ja árvvoštallamat

Fástadoavttir bidjá diagnosa maŋŋel iskkadeami. Lea hárvenaččat dárbu eambbo iskkademiide. Divššu ulbmil lea geahpedit dávdamearkkaid ja oažžut buoret juolgefunkšuvnna. Lea dehálaš atnit skuovaid main lea doarvái sadji ovdajuolgái. Árra muttos sáhttá juolgesuorpma teipet rievttes posišuvdnii.

Heivehuvvon juolgeseaŋggat (cokkaldagat) sáhttet geahpedit bákčasiid ja fástadoavttir sáhttá čujuhit du bándagistta dahje ortopediijainšenevrra lusa jus dárbbašat juolgeseaŋggaid (cokkaldagaid). Čujuheapmi kirurgiija lusa lea áigeguovdil go leat bistevaš garra bákčasat.

Čujuhusa listu - fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

Kirurgiija lea dušše dalle áigeguovdil go leat bistevaš garra bákčasat maid dábálaš dikšunvugiiguin ii nagot geahpedit. Pasieanta ferte ipmirdan dan ahte čuohpadeapmi mielddisbuktá riska bártidit vuolšumiin, ahte juolgesuorbma bistevaččat bisána boasttuguvlui ja ahte juolgesurbmii šaddet bistevaš bákčasat.

1. Ovdal

Maŋŋel go fástadoavttir lea čujuhan du, de gohččojuvvot don iskkadeapmái ortopedalaš poliklinihkkii. Doppe čielggada doavttir leago dárbu čuohpadeapmái vai ii.

2. Vuollel

Jus dárbbašat čuohpadeami, de dat dábálaččat dahkko báikkálašjámihemiin, dahje binnánaš narkosa bidjamiin, go leat beaivekirurgalaš pasieantan.  Čuohpadeamis njulgejuvvo ja stargadin dahkko juolgesuorpma gaskaleamis lađas.

3. Maŋŋil

Maŋŋel čuohpadeami sáhtát seamma beaivvi vuolgit ruoktot.  Sávnnjit váldojit eret 2 vahkku maŋŋel.   Vuosttaš vihtta vahkku maŋŋel čuohpadeami galggat dušše duolbmat šušmmiin go juolgi lea duolbut.  Dábálaččat lea juolgesuorbma veahá bávččas daid vuosttaš vahkkuid maŋŋel čuohpadeami. Jus sisa lea biddjon metállapláhtta, de dat dábálaččat váldojuvvo eret poliklinihkas 5 vahkku maŋŋel.

Váldde oktavuođa

Beaivekirurgiija, Girkonjárga
Telefovdna
78973230
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Kirkenes sykehus
Dagkirurgi
Dr. Palmstrøms vei 15
9900 Kirkenes
Girkonjárgga buohcciviessu
Galledanadreassa
Skytterhusveien 2(Google maps)
9900 Girkonjárga / Kirkenes
Galledanáiggit
vuossárga - sotnabeaivi 08.00 - 20.00
Fáhkkabuhcciid vuostáiváldin lea rabas birra jándora
Telefovdna
78975000

Biilaguođáhat

​Pasieanttaide ja gussiide lea nuvttá guođđit biilla guođáhahkii njuolga olggobealde buohcciviesu váldouvssa.

Busseáiggit Girkonjárga gávpotguovddáš

Busseáiggit Girkonjárgga buohcciviessu

Mátkkoštanvejolašvuođat ovdan ruoktut Girkonjárgga buohccivissui

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

​Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Mátta-Várjjaga báhpabálvalusas lea váktaortnet gos bargit Girkonjárgga buohcciviesus sáhttet riŋget báhppii, jos muhtin pasieanttas dahje oapmahaččas lea dárbu.

Báhpabálvalus sáhttá fállat:

  • Siellodivššu ja ságastallama
  •  Eahkedismállása
  • Gásta

Ja vel sierra liturgiijaid/ rohkosiid jápmima oktavuođas.

Telefovnna bokte dáhkko šiehtadus báhpain gosa ja goas guoskevaš galgá boahtit. Dábálaččat háliidat mii boahtit buohccevissui. Mii vuoruhat fálaldagaid maid ii sáhte maŋidit.

Telefovdnanummar maid sáhttá geavahit: 78 97 75 70 (searvegoddekantuvra sáhttá geavahit bargoáiggis- dii. 09.00-15.00) 413 74 234 (njuolgga báhppii) "


Apotehka

​Leat guokte apotehka Girkonjárgga gávpotguovddážis, ja okta gávpeguovddážis Kirkenes Handelspark:s.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kioska / kaféa / vuordinlatnja

Lea kioska buohcciviesu váldofeaskáris. Doppe fidnet oastit juoga borranláhkai ja dábálaš kioskagálvvuid, ja doppe lea kaféabeavdi ja stuolut gosa sáhtát čohkkedit boradit, jugistit káfe dahje lohkat aviissaid.

Rahpanáiggit

10:30 – 15:30   vuossárggas bearjadahkii

Lobiheapme borgguhit

Gurut guvlui buohcciviesu váldouvssas lea borgguhanvisttáš.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Neutrála eallinoaidnu seremoniijalatnja

Vuosttaš gearddis, bargiuskkádaga luhtte gávnnat buohcceviesu neutrála eallinoaidnu seremoniijalanja. Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit beroškeahttá makkár eallinoaidnu dahje osku sis lea. Deike leat álo bures boahttin, beasat gávdnat ráfi. Seremoniijalatnja lea rabas buohkaide.



 






Oppalaš kárta

 


Resepšuvdna

Resepšuvdna lea áiddo siskkobealde váldouvssa.

Resepšuvnna rahpanáiggit

vuossárgga, gaskavahku ja bearjadaga
08:00 – 17:00

Vuordinlatnja

Ossodagain leat máŋga vuogas vuordinlanja. Jeara bargiin gos lagamus vuordinlatnja lea. 

Gávdnet go dan maid ohcet?

​Eat vástit ruovttoluottadieđuide. Ále sádde persovnnalaš dieđuid, omd. e-boasta, telefovdnanummira dahje persovdnanummira.