Roaŋkke juolgesuorbma | Hámmárfeasta

Beaivekirurgiija, Hámmarfeasta

Veažerjuolgesuorbma dahje roaŋkke juolgesuorbma lea juolgevihki mas juolgesuorbma roaŋkkaga veažerhápmái seammásgo siskkimus lađas lea sodjan bajás guvlui ja olggumus fas vulos guvlui.         Dan dihte šaddá deaddu gaskkaleamos lađđasii.  Dat ii leat váralaš, muhto sáhttá unohas go dat goddá skuova siste.

Loga eanet Hammertå
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Hammertå

Hammertå, eller bøyd tå, er en fotlidelse der en tå inntar en hammerstilling ved at det innerste leddet er bøyd oppover og det ytterste nedover. Dermed blir det trykk over det midterste leddet. Det er en ufarlig tilstand som kan gi plager i form av trykk i sko.

Symptomer på hammertå

Tåa består av tre ledd: grunnleddet innerst, midtleddet og ytterleddet. Ved hammertå er midtleddet bøyd nedover, mens grunnleddet og ytterleddet er strukket. Da kan det oppstå smerter og fortykkelser under tåas grunnledd og over de andre leddene.

Smertene utløses ofte av trykk mot hammertåa, særlig ved bruk av trange sko og ved løping. Det vil ofte være vanskelig å finne passende sko.

Hammertå er vanlig blant eldre, og er den hyppigst forekommende deformiteten i de små tærne. Tå nummer to rammes hyppigst, men tredje og fjerde tå er også deformert i noen tilfeller. Tilstanden forekommer vanligvis på begge føtteene. Langt de fleste som får lidelsen, er kvinner (over 75 prosent).

loga eanet Hammertå (helsenorge.no)

Álggahus

Juolgesuorpmas leat golbma lađđasa: siskkimusas vuođđolađas, gaskalađas ja olggumus lađas.    Roaŋkke juolgesuorpmas lea gaskalađas roaŋkut vulos guvlui, vuođđolađas ja olggumus lađas fas leat fatnalan.  Dát dilálašvuohta boahtá dábálaččat goappaš julggiide.  Sáhttet šaddat bákčasat ja ássá liikii juolgesuorpma vuođđolađđasa vuollái ja eará lađđasiid nala.  Bákčasat bohtet dábálaččat go deaddu boahtá roaŋkke juolgesuorpma vuostá, erenoamážit baskkes skuovaid ja viehkama dihte. Lea dávjá váttis gávdnat vuogas skuovaid.  Dilálašvuohta lea dábálaš boaresolbmuid gaskkas.

Veažerjuolgesuorbma, roaŋkke juolgesuorbma lea vihki mii dávjjimusat šaddá unnimus juolgesuorpmaide.  Dat lea dávjjimus dan juolgesuorpmas mii lea nummar guokte, muhto goalmmát ja njealját juolgesurbmii maiddái muhtomin šaddá dát vihki. Vihki lea dávjá goappaš julggiin.  Nissonolbmot (badjel 75 %) ožžot dávjjimusat dán vigi.

Čujuhusat ja árvvoštallamat

Diagnosa biddjo maŋŋel fástadoaktára iskama.  Divššu ulbmil lea geahpedit dávdamearkkaid ja oažžut buoret juolgefunkšuvnna. Lea dehálaš atnit skuovaid main lea doarvái sadji ovdajuolggis. Árra muttos sáhttá juolgesuorpma teipet rievttes posišuvdnii.

Heivehuvvon juolgeseaŋggat (cokkaldagat) sáhttet geahpedit bákčasiid ja fástadoavttir sáhttá čujuhit du bándagistta dahje ortopediijainšenevrra lusa jus dárbbašat juolgeseaŋggaid (cokkaldagaid).  Čujuheapmi kirurgiija lusa lea áigeguovdil go leat bistevaš garra bákčasat.

Čujuhusa listu - fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

Kirurgiija lea dušše dalle áigeguovdil go leat bistevaš garra bákčasat maid dábálaš dikšunvugiiguin ii nagot geahpedit. Pasieanta ferte ipmirdan dan ahte čuohpadeapmi mielddisbuktá riska bártidit vuolšumiin, ahte juolgesuorbma bistevaččat bisána boasttuguvlui ja ahte juolgesurbmii šaddet bistevaš bákčasat.

1. Ovdal

Maŋŋel go fástadoavttir lea čujuhan du, de gohččojuvvot don iskkadeapmái ortopedalaš poliklinihkkii. Doppe čielggada doavttir leago dárbu čuohpadeapmái vai ii.

2. Vuollel

Jus dárbbašat čuohpadeami, de dat dábálaččat dahkko báikkálašjámihemiin, dahje binnánaš narkosa bidjamiin, go leat beaivekirurgalaš pasieantan.  Čuohpadeamis njulgejuvvo ja stargadin dahkko juolgesuorpma gaskaleamis lađas.

3. Maŋŋil

Maŋŋel čuohpadeami sáhtát seamma beaivvi vuolgit ruoktot.  Sávnnjit váldojit eret 2 vahkku maŋŋel.   Vuosttaš vihtta vahkku maŋŋel čuohpadeami galggat dušše duolbmat šušmmiin go juolgi lea duolbut.  Dábálaččat lea juolgesuorbma veahá bávččas daid vuosttaš vahkkuid maŋŋel čuohpadeami. Jus sisa lea biddjon metállapláhtta, de dat dábálaččat váldojuvvo eret poliklinihkas 5 vahkku maŋŋel.

Váldde oktavuođa

Beaivekirurgiija, Hámmarfeasta
Telefovdna
78 42 13 29
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Hammerfest sykehus
Dagkirurgi
Sykehusveien 35
9601 Hammerfest
Hámmarfeastta buohcciviessu
Galledanadreassa
Sykehusveien 35(Google maps)
9601 Hammerfest
Galledanáiggit
vuossárga - bearjadat 06 – 22
lávvardat - sotnabeaivi 07:30 – 22
Fáhkkabuhcciid ossodat lea rabas birra jándora
Telefovdna
78 42 10 00

Busseáiggit Hámmarfeastta buohcciviessu

​Busse johtá gaskal buohcciviesu váldouvssa ja Hámmarfeastta leaktofanaskáija gávpotguovddážis, dat korrespondere VargsundXpressen:in mii johtá ovdan ruoktut Áltái vuossárggas bearjadahkii.
Joavdá Hámmarfeastta buohccivissui sullii 08:40
Vuolgga buohcciviesus dii. 16:15

Vuordinsadji Fuglenes luoddaearru lea sullii 300 mehter buohcciviesus

130 Bybuss Hammerfest
(ii guoskka geassemánnu 20. b - borgemánnu 20. b)
130 Bybuss Hammerfest
(geasset geassemánnu 20. b - borgemánnu 20. b)
132 Ringrute Strømsnes - Hammerfest - Forsøl

Busseáiggit Hámmarfeastta gávpotguovddáš

Fanasruvttot Hámmarfeastta gávpotguovddážis

Hámmarfeastta leaktofanaskáija lea Hámmarfeastta gávpotguovddážis, 2,5 kilomehtera Hámmarfeastta buohcciviesus eret.

330 VargsundXpressen Áltá - Hámmarfeasta - Áltá 350 MåsøyXpressen 380 SørøysundXpressen

FUOM! Geaidnobarggut Skáiddis

​Dál leat geaidnobarggut gaskal Skáiddi ja Fálesnuori, dat sáhttet dagahit ahte johtolat maŋŋona. Jus áiggut dán gaskka meattá johtit go leat jođus Hámmarfeastta buohccivissui, de berret rehkenastit liige diibmobeali mátkkoštanáigin vai leat sihkkar ahte joavddát diibmui buohccivissui.

Hámmárfeasta buohcciviesu parkerenbáiki

Buohkat geat bisánit buohcciviesuguvlui galget parkeret galbejuvvon bisánansajiide.

Haddi kr. 18,- jándoris – Tákstajoavku 8802

Mátkkoštanvejolašvuođat Hámmarfeastta buohccivissui ja buohcciviesus

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

Báhppabálvalus

 

Hámmarfeastta buohcciviesus lea iežas báhppa. Báhppabálvalus lea fálaldat pasieanttaide, oapmahaččaide ja bargiide. Buohcciviessobáhpa namma lea Karen Lorentzen. Buohcciviesus lea maiddá šiehtadus gávpoga báhpaiguin. Sii sáhttet gohččojuvvot bálvalusaide maiguin ii sáhte vuordi, go buohcciviessobáhppa ii leat buohcciviesus.

Ságastallan

Buozalmasvuohta ja eahpesihkkarvuohta dearvvašvuođa ja iežas boahtteáiggi dáfus guoskkaha čiekŋalis ja vuđolaš eallinárvvuid mis. Ii leat eaktun ahte galgá leat ovttaoaivilis girku oskuin deaivvadan dihte báhpain. Ságastallama vuolggasadji sáhttá leat ahte don dárbbašat soapmása guhte sáhttá guldalit, go don leat váttis eallindilis, go háliidat juogadit áššiid mat dus leat váimmu lahka. Báhppa galgá diktit ságastallama ovdánit ságastallanguoimmi eavttuid mielde. Báhpas lea jávohisvuođageasku, ja ságastallan ii muitaluvvo viidásat geasage, iige čállo journálaide.

Pasieanttat guđet gullet eará oskkuide dahje eallinoainnuide go Norgga Girku galget oažžut oktavuođa iežaset servodagain go sii dan dáhttot.
Báhppabálvalus sáhttá veahkehit gaskkustit oktavuođa.

Sáhttá váldit oktavuođa buohcciviessobáhpain telefovnna bokte, tlf 78 42 12 88 / 911 82 776

Eanet buohcciviessobáhpa birra

Ii lohpi speallat Pokémon Go

 

Vuhtiiváldin dihte pasieanttaid, bargiid ja gearggusvuođavuojániid ii leat lohpi speallat Pokémon Go buohcciviesu guovllus.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kaféa

 

Kaféa lea buohcciviesu vuođđogearddis lullioarjji bealde. Dáppe sáhtát návddašit gávpoga buoremus várddu Sállannuorrái dan botta go návddašat káfekohpaža, váffela dahje mállása. Leat dieđusge buresboahtin vaikke vel it oasttege maidige borran- dahje juhkanláhkai.

Kaféa lea álo rabas.

Borramuš guossuhuvvo

Árgabeivviid
08:00 – 13:30

Lávvardagaid, sotnabeivviid ja bassebeivviid
11:45 – 12:30 

Kapealla - jaskes latnja

 

Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit. Don leat buresboahtin deike, lea álo rabas. Dáppe sáhtát gávdnat ráfi jurddašit. Sáhtát cahkkehit gintala, lohkat ja rohkadallat. Kapeallas lea buorre piano ja cd-čuojanas. Lanjas mii lea olggobealde lea gullevaš girjjálašvuohta, sálbmagirjjit ja biibalat.

Kapealla lea rabas buohkaide, beroškeahttá oskkus dahje eallinoainnus.

Kapealla lea buohcciviesu vuođđogearddis, gurutguvlui go leat vázzán kaféa meattá. Čuovu galbbaid.​

Kioska

Buohcciviesu váldofeaskáris lea Narvesen kioska. Dáppe fidnet oastit dábálaš kioskagálvvuid, ja iešguđetge dárbbašlaš dávviriid nu go bátnekustta, sisbiktasiid jna. - ja dieđusge vaikke guđelágan lohkamušaid. 

Rahpanáiggit

Vuossárggas – bearjadahkii
07:30 – 20:00
Lávvardaga
10:00 – 17:00
Sotnabeaivvi
11:00 – 17:00

Lobiheapme borgguhit

​Lea borgguhanvisttáš nurkkis nuortta bealde buohcciviesu váldouvssa.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Oppalaš kárta

 

Pasieantaveahkit

Pasieantaveahkkeortnet Hámmarfeastta buohcciviesus lea ovttasbargu gaskal Finnmárkku buohcciviesu ja Hámmarfeastta eaktodáhtolaš guovddáža.

Pasieantaveahkit leat resepšuvnna "guhkiduvvon giehta" váldofeaskáris. Sii veahkehit pasieanttaid ja gussiid deaivat poliklinihkaide ja eará dikšobáikkiide Hámmarfeastta buohcciviessus, ja mieđuštit sin gosa sii galget. Pasieantaveahkit sáhttet maiddá veahkehit fidnet juvlastuolu ja hoigat sin geat dárbbašit veahki dohko gosa galget.

Gávnnat pasieantavehkiid sin "stašuvnnas" váldofeaskáris ja muđui veahá gosge buohcciviesus. Lea álki dovdat geat pasieantaveahkit leat, sis leat mariidnaalit uniforpmat, ja sis lea álo nammagalba. Pasieantavehkiid olahat telefovdnanummara 904 12 756 bokte.

Samigieldulka

Jus don háliidat hupmat ja gulahallat davvisámegillii dikšuma dahje iskkadeami oktavuođas, de mii áinnas gohččut iežamet sámegiel dulkka boahtit. Vai lea sihkar ahte dulka lea olámuttos, de fertet mii soahpat suinna ovdalgihtii, ja danne livččii buorre jus don dieđihat ahte mii dárbbašit dulkka. Sáhtát ieš soahpat dulkkain telefovnna bokte 915 98 117 (árgabeivviid 07.30-15.00), dahje riŋget dohko gos dus lea diibmu.

Dát guoská maiddái daid pasieanttaide geaiguin lea divššodandiibmu beaivveáigge spesialisttapoliklinihkas Álttás dahje spesialisttadoavttirguovddážis Kárášjogas. Doppe čađahuvvo dulkon videokonferánssa (skype) bokte.

Hámmárfeasta buohcciviesu dulkkas lea maid vejolašvuohta dulkot pasieanttaid ovddas geat leat sisačálihuvvon buohccivissui.

Vuordinlatnja pasieanttaide ja oapmahaččaide

 

Siskkimuččas boradanlanjas gávnnat vuordinlanja gos leat vuogas stuolut, doppe sáhtát vuoiŋŋastit dan bottago vuorddát beassát dikšui ja iskkadeapmái, dahje go vuorddát sáhtu.