Urinlekkasje hos kvinner | Hammerfest

Dikšoprográmma, Nissoniidlanjat, Hámmarfeasta

Urinlekkasje (urininkontinens) er en tilstand hvor en plages av ufrivillig urinavgang. Ca. 25% av norske kvinner har slike plager i større og mindre grad. De vanligste behandlingsmetodene er blæretrening, bekkenbunnstrening, medikamentell behandling eller operasjon.

Loga eanet Inkontinens hos kvinner
Diehtojuohkkin helsenorge.no

Inkontinens hos kvinner

Urinlekkasje (inkontinens) rammer mange kvinner. Mellom 28 og 36 prosent av kvinnene i Norge plages med urininlekkasje– eller ufrivillig vannlating.

​​​​​​Mellom 28 og 36 prosent av kvinnene i Norge plages med urininkontinens – eller ufrivillig vannlating. Trening av bekkenbunnsmuskulaturen hjelper for å forebygge inkontinens i forbindelse med graviditet, både før og etter fødsel.

Problemet rammer kvinner i alle aldre – både før og etter fødsel, med en generell økning med økende alder.

Inkontinens er i seg selv ikke farlig, men tilstanden kan føre til en rekke plager av fysisk og sosial art som kan få betydelige konsekvenser for selvfølelse, psyke, livskvalitet og livsutfoldelse. De vanligste formene for urininkontinens er:

  1. Stress-inkontinens: ufrivillig tap av urin under fysisk anstrengelse

  2. ”Urge” inkontinens: ufrivillig tap av urin assosiert med sterk vannlatingstrang.​​

Effe​​kten av bekkenbunnstrening

​I flere studier har man sett på effekten av bekkenbunnstrening for kvinner med inkontinens. 

Resultatene viser bekkenbunnstrening er mer effektivt enn ingen behandling, og effekten kan opprettholdes over tid. 

​Bekkenbunnstrening er derfor et enkelt og billig virkemiddel for å behandle stressinkontinens.

loga eanet Inkontinens hos kvinner (helsenorge.no)

Álggahus

​Teaksta sámegillii boahtá fargga. Geahča áinnas siiddu mii lea dárugillii dan botta.
(Vállje «Norsk» válljemiid vuolde bajimusas siiddus.)

1. Guorahallan

2. Dikšu

3. Čuovvoleapmi

Váldde oktavuođa

Nissoniidlanjat, Hammarfeasta

Telefovdna
Geahča telefovdnanummára vuollásaš ovttadagain
Boastačujuhus
Finnmarkssykehuset
Hammerfest sykehus
Kvinneposten
Sykehusveien 35
9601 Hammerfest

Hámmarfeastta buohcciviessu

Galledanadreassa
Sykehusveien 35(Google maps)
9601 Hammerfest
Galledanáiggit
vuossárga06 – 22
maŋŋebárga06 – 22
gaskaváhkku06 – 22
duorastat06 – 22
bearjadat06 – 22
lávvardat07:30 – 22
sotnabeaivi07:30 – 22
Fáhkkabuhcciid ossodat lea rabas birra jándora
Telefovdna
78 42 10 00

Geavatlaš dieđut

Báhppabálvalus

 

Hámmarfeastta buohcciviesus lea iežas báhppa. Báhppabálvalus lea fálaldat pasieanttaide, oapmahaččaide ja bargiide. Buohcciviessobáhpa namma lea Karen Lorentzen. Buohcciviesus lea maiddá šiehtadus gávpoga báhpaiguin. Sii sáhttet gohččojuvvot bálvalusaide maiguin ii sáhte vuordi, go buohcciviessobáhppa ii leat buohcciviesus.

Ságastallan

Buozalmasvuohta ja eahpesihkkarvuohta dearvvašvuođa ja iežas boahtteáiggi dáfus guoskkaha čiekŋalis ja vuđolaš eallinárvvuid mis. Ii leat eaktun ahte galgá leat ovttaoaivilis girku oskuin deaivvadan dihte báhpain. Ságastallama vuolggasadji sáhttá leat ahte don dárbbašat soapmása guhte sáhttá guldalit, go don leat váttis eallindilis, go háliidat juogadit áššiid mat dus leat váimmu lahka. Báhppa galgá diktit ságastallama ovdánit ságastallanguoimmi eavttuid mielde. Báhpas lea jávohisvuođageasku, ja ságastallan ii muitaluvvo viidásat geasage, iige čállo journálaide.

Pasieanttat guđet gullet eará oskkuide dahje eallinoainnuide go Norgga Girku galget oažžut oktavuođa iežaset servodagain go sii dan dáhttot.
Báhppabálvalus sáhttá veahkehit gaskkustit oktavuođa.

Sáhttá váldit oktavuođa buohcciviessobáhpain telefovnna bokte, tlf 78 42 12 88 / 911 82 776

Eanet buohcciviessobáhpa birra

Ii lohpi speallat Pokémon Go

 

Vuhtiiváldin dihte pasieanttaid, bargiid ja gearggusvuođavuojániid ii leat lohpi speallat Pokémon Go buohcciviesu guovllus.

Jođaskeahtes fierpmádat

Sáhtát logget sisa jođaskeahtes fierpmádahkii buot Finnmárkku buohcciviesu dikšobáikkiin.

Fierpmádaga namma: HN-GJEST

It dárbbaš čállit beassansáni

Kaféa

 

Kaféa lea buohcciviesu vuođđogearddis lullioarjji bealde. Dáppe sáhtát návddašit gávpoga buoremus várddu Sállannuorrái dan botta go návddašat káfekohpaža, váffela dahje mállása. Leat dieđusge buresboahtin vaikke vel it oasttege maidige borran- dahje juhkanláhkai.

Kaféa lea álo rabas.

Borramuš guossuhuvvo

Árgabeivviid
08:00 – 13:30

Lávvardagaid, sotnabeivviid ja bassebeivviid
11:45 – 12:30 

Kapealla - jaskes latnja

 

Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit. Don leat buresboahtin deike, lea álo rabas. Dáppe sáhtát gávdnat ráfi jurddašit. Sáhtát cahkkehit gintala, lohkat ja rohkadallat. Kapeallas lea buorre piano ja cd-čuojanas. Lanjas mii lea olggobealde lea gullevaš girjjálašvuohta, sálbmagirjjit ja biibalat.

Kapealla lea rabas buohkaide, beroškeahttá oskkus dahje eallinoainnus.

Kapealla lea buohcciviesu vuođđogearddis, gurutguvlui go leat vázzán kaféa meattá. Čuovu galbbaid.​

Kioska

Buohcciviesu váldofeaskáris lea Narvesen kioska. Dáppe fidnet oastit dábálaš kioskagálvvuid, ja iešguđetge dárbbašlaš dávviriid nu go bátnekustta, sisbiktasiid jna. - ja dieđusge vaikke guđelágan lohkamušaid. 

Rahpanáiggit

Vuossárggas – bearjadahkii
07:30 – 20:00
Lávvardaga
10:00 – 17:00
Sotnabeaivvi
11:00 – 17:00

Lobiheapme borgguhit

​Lea borgguhanvisttáš nurkkis nuortta bealde buohcciviesu váldouvssa.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Oppalaš kárta

 

Pasieantaveahkit

Pasieantaveahkkeortnet Hámmarfeastta buohcciviesus lea ovttasbargu gaskal Finnmárkku buohcciviesu ja Hámmarfeastta eaktodáhtolaš guovddáža.

Pasieantaveahkit leat resepšuvnna "guhkiduvvon giehta" váldofeaskáris. Sii veahkehit pasieanttaid ja gussiid deaivat poliklinihkaide ja eará dikšobáikkiide Hámmarfeastta buohcciviessus, ja mieđuštit sin gosa sii galget. Pasieantaveahkit sáhttet maiddá veahkehit fidnet juvlastuolu ja hoigat sin geat dárbbašit veahki dohko gosa galget.

Gávnnat pasieantavehkiid sin "stašuvnnas" váldofeaskáris ja muđui veahá gosge buohcciviesus. Lea álki dovdat geat pasieantaveahkit leat, sis leat mariidnaalit uniforpmat, ja sis lea álo nammagalba. Pasieantavehkiid olahat telefovdnanummara 904 12 756 bokte.

Samigieldulka

Jus don háliidat hupmat ja gulahallat davvisámegillii dikšuma dahje iskkadeami oktavuođas, de mii áinnas gohččut iežamet sámegiel dulkka boahtit. Vai lea sihkar ahte dulka lea olámuttos, de fertet mii soahpat suinna ovdalgihtii, ja danne livččii buorre jus don dieđihat ahte mii dárbbašit dulkka. Sáhtát ieš soahpat dulkkain telefovnna bokte 915 98 117 (árgabeivviid 07.30-15.00), dahje riŋget dohko gos dus lea diibmu.

Dát guoská maiddái daid pasieanttaide geaiguin lea divššodandiibmu beaivveáigge spesialisttapoliklinihkas Álttás dahje spesialisttadoavttirguovddážis Kárášjogas. Doppe čađahuvvo dulkon videokonferánssa (skype) bokte.

Hámmárfeasta buohcciviesu dulkkas lea maid vejolašvuohta dulkot pasieanttaid ovddas geat leat sisačálihuvvon buohccivissui.

Vuordinlatnja pasieanttaide ja oapmahaččaide

 

Siskkimuččas boradanlanjas gávnnat vuordinlanja gos leat vuogas stuolut, doppe sáhtát vuoiŋŋastit dan bottago vuorddát beassát dikšui ja iskkadeapmái, dahje go vuorddát sáhtu.

Ođasmahttojuvvon 17.02.2017