HELSENORGE
Avdeling ReHabilitering

Borran- ja njiellaniskkadeapmi (dysfagiijaiskkadeapmi)

Iskkadeapmi čađahuvvo gávnnahit lea go dutnje váralaš njiellat.

Álggahus

Don boađat iskkadeapmái dysfagiijaveahkkejovkui jus leat borran- ja njiellanváttisvuođat.

Muhtumiin dán fuobmájit go leat fáhkka sisačálihuvvon buohccevissui ovdamearkka dihte maŋŋel go lea leamaš vuoiŋŋaščaskkástat go isket nagodat go njiellat čázi. Multippel sklerose (MS), Parkinsons dávda, njálmmis ja čoddagis borasdávda, suonjarvahágat ja ahkenuppástusat leat eará sivat manin oažžu borran- ja njiellanváttisvuođaid.

Ovdal

Don it dárbbaš ráhkkanit iskosii. Iskkadeapmi maŋiduvvo jus leat hui váibbas dahje jus galggat leat borakeahttá orrut go galggat eará iskkadeapmái.

Vuollel

Iskkadeapmi ii bávččat. Don čohkkat ceaggut stuolus iskosis.

Álggos ságastallat dan birra makkár borran- ja njiellanváttisvuođat dus leat.

De iskkat njálmmi. Mii geahččat du njuovččalihkadeami, njálbmeguovnnji hearkivuohta, movt du bánit leat ja guopmelihkadeami. Mii iskkat nagodat go gossat go dan sihtat dahkat.

Dan maŋŋel iskkat nagodat go njiellat. Dalle geavahit čázi. Álggos oaččut deadjabaste dievva čázi. Jus dat manná bures, de maiddai oaččut juhkat čáhceláse. Dat gii iskkada du doallá čeabeha ja dovdá guoggomasa lihkastagaid go njielat.

Sii sáhttet sihtat du jugestit čázi masa lea seaguhuvvon suohkudanávnnas dahje juoga eará. Soaitá álkit njiellat go čáhci lea suohkat.

Mii váldit njielus røntgeniskkadeami jus lea dárbbašlaš. Dat dahkko røntgenossodagas. Iskkadeamis don čohkkát stuolus. Don oaččot njiellat biepmuid main lea iešguđetlágán čoahkuid maŋŋel go oažžut bohtosiid dan vuosttaš iskkadeamis. Røntgenkontrásta lea biddjon juhkamuššii ja borramuššii vai oaidnit røntgenis mii geavvá go njielat.

Maŋŋil

Dysfagiijaveahkkejoavku sáhttá seamma beaivvi dutnje muitalit bohtosa. Sii maiddái addet evttohusaid doaimmaide.

Soitet ávžžuhit ahte don borat biepmu maid lea álki suoskat, njárbes juhkosiidda bijat suohkudanávdnasa dahje oaččut eará rávvagiid, ovdamearkka dihte it galgga seaguhit iešguđetlágán čoahkuid, geavahit ollu sevssa, ii hupmat seammás go borat ja sullasaččaid.

Jus iskkadeapmi čájeha ahte dus leat stuora váttisvuođat njiellat, de soaitá doavttir evttohit dutnje bidjat seakka revrre čoavjái vai oaččot doarvái borramuša ja juhkamuša.

Don oaččut viidáset čuovvoleami dása oahpahuvvon bargiin jus leat sisačálihuvvon buohccevissui. Mii sihtat fástadoaktára čujuhit du logopedii dahje eará áigeguovdilis ásahusaide jus boađat poliklinihkalaš iskkadeapmái ja dárbbašat viidáset čuovvoleami.

Mii gohččut du dárkkástussii jus lea dárbbašlaš.

Leage várrogas

Soaitá unohastet jus boakčánat čáziin, muhto geavahuvvo nu unnán čáhci iskkadeamis ahte ii leat várálaš.

Váldde oktavuođa

Biilaguođáhat

​Pasieanttaide ja gussiide lea nuvttá guođđit biilla guođáhahkii njuolga olggobealde buohcciviesu váldouvssa.

Busseáiggit Girkonjárga gávpotguovddáš

Busseáiggit Girkonjárgga buohcciviessu

Mátkkoštanvejolašvuođat ovdan ruoktut Girkonjárgga buohccivissui

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Geavatlaš dieđut

​Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Mátta-Várjjaga báhpabálvalusas lea váktaortnet gos bargit Girkonjárgga buohcciviesus sáhttet riŋget báhppii, jos muhtin pasieanttas dahje oapmahaččas lea dárbu.

Báhpabálvalus sáhttá fállat:

  • Siellodivššu ja ságastallama
  •  Eahkedismállása
  • Gásta

Ja vel sierra liturgiijaid/ rohkosiid jápmima oktavuođas.

Telefovnna bokte dáhkko šiehtadus báhpain gosa ja goas guoskevaš galgá boahtit. Dábálaččat háliidat mii boahtit buohccevissui. Mii vuoruhat fálaldagaid maid ii sáhte maŋidit.

Telefovdnanummar maid sáhttá geavahit: 78 97 75 70 (searvegoddekantuvra sáhttá geavahit bargoáiggis- dii. 09.00-15.00) 413 74 234 (njuolgga báhppii) "


Apotehka

Leat guokte apotehka Girkonjárggas, okta gávpotguovddážis, ja okta Kirkenes Handelspark gávpeguovddážis.

Kioska / kaféa / vuordinlatnja

Lea kantiidna gurutbeale váldouvssa. Doppe fidnet oastit juoga borran láhkai ja dábálaš kioskagálvvuid. Doppe lea kaféabeavdi ja stuolut gosa sáhtát čohkkedit boradit, jugistit káfe dahje lohkat aviissaid. Doppe lea maid automáhta mas sáhttá oasttit borramuša ja juhkamuša go kantiidna ii leat rabas.

Rahpanáiggit

10:30 – 15:30   vuossárggas bearjadahkii

Lobiheapme borgguhit

Gurut guvlui buohcciviesu váldouvssas lea borgguhanvisttáš.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Neutrála eallinoaidnu seremoniijalatnja

Vuosttaš gearddis, bargiuskkádaga luhtte gávnnat buohcceviesu neutrála eallinoaidnu seremoniijalanja. Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit beroškeahttá makkár eallinoaidnu dahje osku sis lea. Deike leat álo bures boahttin, beasat gávdnat ráfi. Buohkat sáhttet geavahit lanja.

Oppalaš kárta



Resepšuvdna


Resepšuvdna lea olgešguvlui áiddo siskkobealde váldouvssa.

Resepšuvnna rahpanáiggit

Vuossárggas duorastahkii
07:30 – 16:00

Bearjadaga:

07:30 – 15:30.  


Vuordinlatnja

Buohcciviesus leat máŋga vuogas vuordinlanja. Jeara bargiin gos lagamus vuordinlatnja lea. 

Gávdnet go dan maid ohcet?