HELSENORGE
Veajuiduhttima ja habiliterema ossodat

CFS/ME - Bistevaš vuoimmehisvuohta ollesolbmuin

CFS/ME (Bistevaš vuoimmehisvuođasyndroma/Myalgisk encefalopati) lea dávda mas siva ja ovttačilggolašvuođa eat dieđe. Čielggadeapmi dahkko du buohcanhistorjjá ja dávdamearkagova kártemiin, ahte eai leat differensiáladiagnosat, ja ahte árvvoštallan dahkko rávvejuvvon eavttuid mielde.


Álggahus

Dearvvašvuođadirektoráhta bagadusa mielde galgá fástadoaktáris leat dehálaš rolla CFS/ME čielggadeamis. Lea fástadoaktára bargu váldit vuođđoárvvoštallama dus ja bidjat johtui doaimmaid dan vuođul. Fástadoavttir sáhttá du čujuhit spesialistadearvvašvuođabálvalussii jus fástadoaktárii lea váttis bidjat diagnosa. Diagnosa CFS/ME berre dušše biddjot go diagnosaeavttut leat devdojuvvon, ja go eai leat makkárge čuoldineavttut.

Gávdnojit ollu eaktovuogit. CFS/ME riikkaidgaskasaš bagadusa mielde sáhttet sihke Canada 2003 ja Fukuda CDC 1994 eavttut geavahuvvot ollesolbmo čielggadeamis ( mánáide leat eará eavttut). Ovdal čujuheami gáibiduvvo ahte fástadoavttir lea váldán vuđolaš vuođđoárvvoštallama mas lea váldán vuhtii čuoldindiagnosa ja Fukuda- eavttuid ja Canada- eavttuid mihtidemiid.

 Nasjonal veileder - Pasienter med CFS/ME - Utredning, diagnostikk, behandling, pleie og omsorg



Čujuhusat ja árvvoštallamat

Davvi Dearvvašvuođas lea čielggadeami ja diagnostiserema ovddasvástádusa biddjon Helgelandssykehuset Sandnessjøen ja UNN Tromsø.

Dearvvašvuođabargit

Čujuhusa listu - fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

Dearvvašvuođabargit

fástadoavttir dahje earát dearvvašvuođabálvalusas čujuhit guorahallamii

IEŠDIEĐUT PASIEANTA
• Namma, persovdnanummar
• Čujuhus
• Telefovdnanummar

OKTAVUOĐADIEĐUT ČUJUHEADDJI
• Fástadoavttir, doavtterguovddáš
• Čujuhus, telefovdnanummar (áinnas njuolggo nummar)


Čujuhansivva
•  Mii sávvojuvvo mis, makkár čielggadeapmi
• Makkár poliklinihkkii galgá pasieanta čujuhuvvot?

Makkár čielggadeapmi / dikšu lea dahkkon, ja makkár effeakta lei das?
• Ovddeš diagnosat? Dálá diagnosa?
• Jus pasieanta lea čielggaduvvon earáin (fysioterapevta, psykologa, psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen) galgá epikriisa leat mielddusin.
• Dálá dikšunfálaldat?
• Leago pasieanttas vuoigatvuohta, ja leago individuála plána bargu álggahuvvon? (mildosat)

Pasieanta govvideapmi, buohcanhistorjá ja beaivválaš doaibmandássi.
• Deaddu, allodat, (BMI)
• Makkár dávdamearkkat leat pasieanttas, man guhká lea bistán ja mii dasa lea sivvan?
• Geavaha go dálkasiid? Makkár, ja makkár dosa?
• Gárrenmirkkuid geavaheapmi (alkohola, dálkasat, narkotihkalaš ávdnasat)?
• Leatgo váldon varraiskosat, leatgo iskosat referánsasuorggi siskkobealde?

Movt lea pasieanta bargostáhtusa?
• Oanehaččat oahpu ja ovddeš bargoduogáža birra.
• Jus pasieanttas lea bargu, makkár bargu lea ja man stuora virgeoassi lea?
• Oažžugo pasieanta sisaboađosihkkarastima NAV:a bokte dearvvašvuođagivssiid dihte, jus oažžu, makkár oaju de oažžu ja man stuora proseantaoasi (buohcanruđat, bargočielggadanruđat dahje bargonávccahisvuođapenšuvdna)?
• Movt lea pasieanta motivašuvdna dan ektui ahte galggašii boahtit ruovttoluotta bargonákcii/ lasihit bargonávcca?

Movt lea pasieanta ruovttu-, bearaš-, sosiála-dilli?
• Mánát, ovttasorru/náittosguoibmi?
• Geainna orru pasieanta ovttas?
• Leatgo pasieanttas eará noađit mat sáhttet relaterejuvvot eará áššái go dan mii dás lea áigeguovdil?

Jus pasieanttas lea amasgiella, de ferte dasa lassin dieđihit:
• Nationalitehta
• Giela
• Sohkabeali
• Dulkadárbbu

Vuođđoárvvoštallan ja eavttuid mihtideapmi: 

Ovdal čujuheami gáibiduvvo ahte fástadoavttir lea váldán vuđolaš vuođđoárvvoštallama mas lea váldán vuhtii čuoldindiagnosa ja Fukuda- eavttuid ja Canada- eavttuid mihtidemiid. 

Oassi Dearvvašvuođadirektoráhta bagadusas (geassemánnu 2015): 

Lea fástadoavttir gii dahká čielggadeami ja bidjá diagnosa ollesolbmuide, ovddemustá dábálašmedisiidna spesialista (geahča kapihtal 5). Eahpečielga differensiáladiagnosa čuolmmaid oktavuođas berre fástadoavttir čujuhit relevánta spesialisttaid lusa ollistit čielggadeami, muhto dat ii leat dárbbašlaš CFS/ME diagnosa bidjamii. Diagnosa lea čuoldindiagnosa, mas lea mihtilmas dávdagovva. Diagnosa ii sáhte álot bidjat vaikko diagnosaeavttut devdojuvvojit, go eará dávddat ja dilálašvuođat sáhttet maiddái addit CFS/ME sullasaš dávdamearkka. Dan dihte lea dehálaš čuoldit eret eará dilálašvuođaid, ovdamearkka dihte cøliakiija, hypo/hyperhyreose, neurologalaš dávddaid, vuđolaš oađđináruid ja psyhkalaš gillámušaid. Ferte muittus atnit ahte pasieanttain geain lea CFS/ME sáhttet maid lassin leat eará dávddat. Árvvoštallan differensiáladiagnosaid, komorbiditehta ja noađuheaddji fáktoriid almmustahttimiid ektui lea dehálaš sihke hehttet boasttudiagnosa bidjama ja sihkkarastit rievttes divššu. Lea maiddai dehálaš kártet dála psykososiála nođiid mat sáhttet leat mielde doalaheames ja/dahje vearránahttit doaimma. Klinihkalaš vásáhusas daddjo ahte berre dahkkot viiddis čielggadeapmi go váruha CFS/ME, sihke dan dihte vai hehtte boasttudiagnosa, muhto maiddái vai pasieanta šaddá oadjebas dasa ahte eará dávdaproseassat leat čuldojuvvon eret.



Guorahallan

Lea fástadoavttir gii dahká čielggadeami ja bidjá diagnosa ollesolbmuide, ovddemustá dábálašmedisiinna spesialista. Fástadoavttir sáhttá čujuhit relevánta spesialisttaide ollistan dihte čielggadeami, dallego čuožžilit čuolmmat diagnosa ektui.

Davvi Dearvvašvuođas lea čielggadeami ja diagnostiserema ovddasvástádusa biddjonHelgelandssykehuset Sandnessjøen ja UNN Tromsø.


Dikšu

Odne ii gávdno duođaštuvvon standárda dikšu mii sáhttá buoridit CFS/ME. Ulbmil lea ohcat divššuid ja strategiijaid mat sáhttet geahpedit unohas dávdamearkkaid, dagahit konstruktiivvalaš hálddašeami ja buoridit doaimma ja eallinkvalitehta. Oahppan- ja hálddašankursa lea oassin pasieanta- ja oapmahašoahpaheamis. Fálaldat gávdno buot dearvvašvuođaguovlluin.


Davvi Dearvvašvuođas fállojuvvojit oahppan- ja hálddašankurssat čuovvovaš ásahusain:

Helgeland rehabilitering Rehabiliteringssenteret Nord-Norges kurbad Lærings- og mestringssenteret, UNN Tromsø Lærings- og mestringssenteret, Helgelandssykehuset


Čuovvoleapmi

Jus don gaskadilis dárbbašat veahki heivehit árgabeaivvi, de du sáhttit čujuhit Ambulant rehabiliteringsteam (ART).

Váldde oktavuođa

Geavatlaš dieđut

​Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Váktaortnet- čuorvvuhit báhpa

Mátta-Várjjaga báhpabálvalusas lea váktaortnet gos bargit Girkonjárgga buohcciviesus sáhttet riŋget báhppii, jos muhtin pasieanttas dahje oapmahaččas lea dárbu.

Báhpabálvalus sáhttá fállat:

  • Siellodivššu ja ságastallama
  •  Eahkedismállása
  • Gásta

Ja vel sierra liturgiijaid/ rohkosiid jápmima oktavuođas.

Telefovnna bokte dáhkko šiehtadus báhpain gosa ja goas guoskevaš galgá boahtit. Dábálaččat háliidat mii boahtit buohccevissui. Mii vuoruhat fálaldagaid maid ii sáhte maŋidit.

Telefovdnanummar maid sáhttá geavahit: 78 97 75 70 (searvegoddekantuvra sáhttá geavahit bargoáiggis- dii. 09.00-15.00) 413 74 234 (njuolgga báhppii) "


Apotehka

Leat guokte apotehka Girkonjárggas, okta gávpotguovddážis, ja okta Kirkenes Handelspark gávpeguovddážis.

Kioska / kaféa / vuordinlatnja

Lea kantiidna gurutbeale váldouvssa. Doppe fidnet oastit juoga borran láhkai ja dábálaš kioskagálvvuid. Doppe lea kaféabeavdi ja stuolut gosa sáhtát čohkkedit boradit, jugistit káfe dahje lohkat aviissaid. Doppe lea maid automáhta mas sáhttá oasttit borramuša ja juhkamuša go kantiidna ii leat rabas.

Rahpanáiggit

10:30 – 15:30   vuossárggas bearjadahkii

Lobiheapme borgguhit

Gurut guvlui buohcciviesu váldouvssas lea borgguhanvisttáš.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Neutrála eallinoaidnu seremoniijalatnja

Vuosttaš gearddis, bargiuskkádaga luhtte gávnnat buohcceviesu neutrála eallinoaidnu seremoniijalanja. Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit beroškeahttá makkár eallinoaidnu dahje osku sis lea. Deike leat álo bures boahttin, beasat gávdnat ráfi. Buohkat sáhttet geavahit lanja.

Oppalaš kárta



Resepšuvdna


Resepšuvdna lea olgešguvlui áiddo siskkobealde váldouvssa.

Resepšuvnna rahpanáiggit

Vuossárggas duorastahkii
07:30 – 16:00

Bearjadaga:

07:30 – 15:30.  


Vuordinlatnja

Buohcciviesus leat máŋga vuogas vuordinlanja. Jeara bargiin gos lagamus vuordinlatnja lea. 

Gávdnet go dan maid ohcet?