IEŠDIEĐUT PASIEANTA
• Namma, persovdnanummar
• Čujuhus
• Telefovdnanummar
OKTAVUOĐADIEĐUT ČUJUHEADDJI
• Fástadoavttir, doavtterguovddáš
• Čujuhus, telefovdnanummar (áinnas njuolggo nummar)
Čujuhansivva
• Mii sávvojuvvo mis, makkár čielggadeapmi
• Makkár poliklinihkkii galgá pasieanta čujuhuvvot?
Makkár čielggadeapmi / dikšu lea dahkkon, ja makkár effeakta lei das?
• Ovddeš diagnosat? Dálá diagnosa?
• Jus pasieanta lea čielggaduvvon earáin (fysioterapevta, psykologa, psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen) galgá epikriisa leat mielddusin.
• Dálá dikšunfálaldat?
• Leago pasieanttas vuoigatvuohta, ja leago individuála plána bargu álggahuvvon? (mildosat)
Pasieanta govvideapmi, buohcanhistorjá ja beaivválaš doaibmandássi.
• Deaddu, allodat, (BMI)
• Makkár dávdamearkkat leat pasieanttas, man guhká lea bistán ja mii dasa lea sivvan?
• Geavaha go dálkasiid? Makkár, ja makkár dosa?
• Gárrenmirkkuid geavaheapmi (alkohola, dálkasat, narkotihkalaš ávdnasat)?
• Leatgo váldon varraiskosat, leatgo iskosat referánsasuorggi siskkobealde?
Movt lea pasieanta bargostáhtusa?
• Oanehaččat oahpu ja ovddeš bargoduogáža birra.
• Jus pasieanttas lea bargu, makkár bargu lea ja man stuora virgeoassi lea?
• Oažžugo pasieanta sisaboađosihkkarastima NAV:a bokte dearvvašvuođagivssiid dihte, jus oažžu, makkár oaju de oažžu ja man stuora proseantaoasi (buohcanruđat, bargočielggadanruđat dahje bargonávccahisvuođapenšuvdna)?
• Movt lea pasieanta motivašuvdna dan ektui ahte galggašii boahtit ruovttoluotta bargonákcii/ lasihit bargonávcca?
Movt lea pasieanta ruovttu-, bearaš-, sosiála-dilli?
• Mánát, ovttasorru/náittosguoibmi?
• Geainna orru pasieanta ovttas?
• Leatgo pasieanttas eará noađit mat sáhttet relaterejuvvot eará áššái go dan mii dás lea áigeguovdil?
Jus pasieanttas lea amasgiella, de ferte dasa lassin dieđihit:
• Nationalitehta
• Giela
• Sohkabeali
• Dulkadárbbu
Vuođđoárvvoštallan ja eavttuid mihtideapmi:
Ovdal čujuheami gáibiduvvo ahte fástadoavttir lea váldán vuđolaš vuođđoárvvoštallama mas lea váldán vuhtii čuoldindiagnosa ja Fukuda- eavttuid ja Canada- eavttuid mihtidemiid.
Oassi Dearvvašvuođadirektoráhta bagadusas (geassemánnu 2015):
Lea fástadoavttir gii dahká čielggadeami ja bidjá diagnosa ollesolbmuide, ovddemustá dábálašmedisiidna spesialista (geahča kapihtal 5). Eahpečielga differensiáladiagnosa čuolmmaid oktavuođas berre fástadoavttir čujuhit relevánta spesialisttaid lusa ollistit čielggadeami, muhto dat ii leat dárbbašlaš CFS/ME diagnosa bidjamii. Diagnosa lea čuoldindiagnosa, mas lea mihtilmas dávdagovva. Diagnosa ii sáhte álot bidjat vaikko diagnosaeavttut devdojuvvojit, go eará dávddat ja dilálašvuođat sáhttet maiddái addit CFS/ME sullasaš dávdamearkka. Dan dihte lea dehálaš čuoldit eret eará dilálašvuođaid, ovdamearkka dihte cøliakiija, hypo/hyperhyreose, neurologalaš dávddaid, vuđolaš oađđináruid ja psyhkalaš gillámušaid. Ferte muittus atnit ahte pasieanttain geain lea CFS/ME sáhttet maid lassin leat eará dávddat. Árvvoštallan differensiáladiagnosaid, komorbiditehta ja noađuheaddji fáktoriid almmustahttimiid ektui lea dehálaš sihke hehttet boasttudiagnosa bidjama ja sihkkarastit rievttes divššu. Lea maiddai dehálaš kártet dála psykososiála nođiid mat sáhttet leat mielde doalaheames ja/dahje vearránahttit doaimma. Klinihkalaš vásáhusas daddjo ahte berre dahkkot viiddis čielggadeapmi go váruha CFS/ME, sihke dan dihte vai hehtte boasttudiagnosa, muhto maiddái vai pasieanta šaddá oadjebas dasa ahte eará dávdaproseassat leat čuldojuvvon eret.