Movt iskkadeapmi čađahuvvo molsašuddá dan mielde mii galgá iskojuvvot. 

Dábálaččat bistá iskkadeapmi gaskkal 10 - 30 minuhta, ja dainna it bávččat, earretgo ahte plastihkkanállu (venflo) sáhttá biddjot varrasutnii. Dat dahkko jus dus galgá leat kontrástagolggus varrii. Plastihkkanállu váldo eretgo gearggat iskkademiin. Dus jerrojuvvo ovdagihtii vejolaš ovddeš reakšuvnnaid kontrástagolgosii, ja allergiijaid, ástmá ja diabetesa birra. Kontrásta dagaha hárve unohisvuođa, muhto oallugat dovdet vássevaš lieggasa rupmaša čađa.

Iskkadeamis veallát don beaŋkka alde mas lea mutuvrra, mii vuodjá du CT- mašiinna ráigái. Das leat jorba rabas ráiggit goappaš beliid. Don it giddejuvvo “tunnelii”. Beavdi lihkada veahášgo govvejit. Govvakvalitehta dáfus lea áibbas mearrideaddji ahte veallát áibbas jaska olles iskkadeami vuolde. Sáhttet maiddai bivdit du doallat vuoiŋŋahaga muhtomin. Dat lea hehtten dihte dárbbašmeahttun lihkastagaid geahppá- ja čoavjeregiovnnas. 

Bargit mannet olggos iskkadanlanjas go govvejit. Mii áicat du láseráiggi ja sáhttit gulahallat duinna mikrofuvnna bokte mii lea mašiinnas. 

Ruovttumátki

Go lea CT - iskkadeapmi mas kontrásta boahkuhuvvo (varrii), de bivdit mii du vuordit 30 minuhta ossodagas maŋŋeliigo  kontrásta lea biddjon sisa. Eará iskkademiide ii gusto makkárge erenoamáš čuovvoleapmi, jus dat ii leat spesifiserejuvvon sisagohččunreivves.

Iskkadeami boađus

Iskkadeami bohtosa it sáhte dađibahábut oažžut ovttatmano. Govaid galgá røntgendoavttir árvvoštallat ja vástádus sáddejuvvo doaktárii gii čujuhii du. Fáhkkatlaš dilálašvuođain addojuvvo gaskaboddosaš vástádus njuolga maŋŋel iskkadeami.