Movt iskkadeapmi čađahuvvo molsašuddá dan mielde mii galgá iskojuvvot.
Dábálaččat bistá iskkadeapmi gaskkal 10 - 30 minuhta, ja dainna it bávččat, earretgo ahte plastihkkanállu (venflo) sáhttá biddjot varrasutnii. Dat dahkko jus dus galgá leat kontrástagolggus varrii. Plastihkkanállu váldo eretgo gearggat iskkademiin. Dus jerrojuvvo ovdagihtii vejolaš ovddeš reakšuvnnaid kontrástagolgosii, ja allergiijaid, ástmá ja diabetesa birra. Kontrásta dagaha hárve unohisvuođa, muhto oallugat dovdet vássevaš lieggasa rupmaša čađa.
Iskkadeamis veallát don beaŋkka alde mas lea mutuvrra, mii vuodjá du CT- mašiinna ráigái. Das leat jorba rabas ráiggit goappaš beliid. Don it giddejuvvo “tunnelii”. Beavdi lihkada veahášgo govvejit. Govvakvalitehta dáfus lea áibbas mearrideaddji ahte veallát áibbas jaska olles iskkadeami vuolde. Sáhttet maiddai bivdit du doallat vuoiŋŋahaga muhtomin. Dat lea hehtten dihte dárbbašmeahttun lihkastagaid geahppá- ja čoavjeregiovnnas.
Bargit mannet olggos iskkadanlanjas go govvejit. Mii áicat du láseráiggi ja sáhttit gulahallat duinna mikrofuvnna bokte mii lea mašiinnas.