Boahtinságastallan pasieanttain lea dehálaš čoahkkin, mannat čađa čujuhusa, maid pasieantta vuorda orrumis ja presenteret čielggadeami diibmoplána. Doavttir, buohccedivššár, nevropsykologa, ergoterapevta, sosionoma, fysioterapevtta, birasterapevta ja logopeda sáhttet leat oassin fágagaskasaš joavkkus. Joavku biddjo oktii dan čuolmma vuođul mii lea čilgejuvvon čujuhusas.
Fágajoavkkut mat leat áigeguovdilat juste dán čulbmii, kártejit ja čađahit čielggadeami, ja pasieanta ja oapmahaččat sáhttet veahki oažžut praktihkalaš, ekonomalaš, ja sosiála gažaldagain.
Soaitá áigeguovdil váldit oktavuođa oapmahaččaiguin ja olgguldas ovttasbargoguimmiiguin telefovnna bokte lonohallat dieđuid ja ovttasbargat viidáset veajuiduhttimiin/divššuin. Mii bovdet oapmahaččaid ja ovttasbargoguimmiid ovdamearkka dihte ásodagas, ságastallat pasieanttain ja doaresfágalaš joavkkuin jus dat lea ulbmillaš ja sávahahtti. Áigeguovdilis ovttasbargoguoimmit sáhttá fállojuvvot searvat čoahkkáigeassinčoahkkimii, jus lea heivvolaš ja pasieanta ja oapmahaččat sávvet dan.
Orruma loahpas lea čoahkkáigeassinčoahkkin mas joavku buktá ovdan áigeguovdilis fuomášumiid čielggadeamis ja doaibmandási váikkuhusaid ja mas muitala vej. veahkkedárbbu birra. Pasieanta ja oapmahaččat/olgguldas ovttasbargoguoimmit sáhttet doppe dađistaga buktit iežaset oaiviliid/gažaldagaid, oažžut vuđoleappot dieđuid jna. Jus jearrá, de sáhttet joavkku fágapersovnnat evttohit doaimmaid ja bagadallat suohkanlaš veahkehanásahusa. Viidáset ovttasbargu ja čuovvoleapmi galgá čielggaduvvot ja ovddasvástádus galgá maid čielggaduvvot vejolaš NAV ohcamiidda, spesialistaduođaštusaide ja čujuhemiide olgguldas ásahusaide.