HELSENORGE
Barnehabilitering Hammerfest

Kommunikasjonstiltak, barn - alternative og supplerende

Teaksta sámegillii boahtá fargga.

Innledning

En ASK utredning må være basert på en grunnutredning og vil forutsette videre oppfølging. ASK utredningen består av tre trinn:

  1. En grunnutredning som omfatter utredning av somatiske forhold, motorikk, kognisjon og miljøfaktorer.
  2. Vi vurderer hvilke kommunikasjonsformer som egner seg for barnet ut fra tilstand og diagnose. Det kan være manuelle tegn, grafiske symboler eller materielle tegn. Vi tilpasser betjeningsmuligheter, oppsett og kompleksitet. Dere får også råd om bruk av hjelpemidlene i barnets hverdag. 
  3. Barn språk og kommunikasjon er i kontinuerlig utvikling. Det vil derfor være behov for justeringer og videreutvikling av ASK‐ tiltakene, noe som forutsetter jevnlig oppfølging.
 

Før

Det vil være viktig å ha tenkt gjennom barnets utvikling og milepæler i språk og taleutvikling før møtet med behandlingsteamet. Ta med barnets kommunikasjonshjelpemidler, sammen med kopi av fagrapporter fra tidligere undersøkelser. Barn som er avhengige av individuelt tilpasset arbeidsstol bør medbringe denne, om mulig.

Dersom det er mottatt et kartleggingsskjema må dette returneres i god tid før oppholdet.

Under

Barnet og foreldrene, eventuelt assistent/pedagog fra barnets barnehage/skole vil samarbeide med fagpersoner fra teamet. Barnet undersøkes tverrfaglig, gjennom samtaler med foresatte og fagpersoner som kjenner barnet, strukturerte observasjoner og testing. Vi vil ta hensyn til barnets døgnrytme, dagsform og allmenntilstand.

ASK‐utredning innebærer ikke smertefulle prosedyrer. Undersøkelsene vil ofte være barnevennlige i form av lek eller oppgaver som ligner på skoleaktiviteter.

ASK-utredning kan enten være polikliniske timer eller innleggelse. Dersom dere bor nær sykehuset, kan barnet være dagpasient. Vanligvis tar utredningen 1-2 uker. 

Kan bruk av ASK‐hjelpemidler bremse eller stoppe barnets utvikling av talespråk?

Nei. Erfaring med å kommunisere ved hjelp av ASK‐hjelpemidler fremmer barnets språkforstålse og evne til å kommunisere generelt. Barn som har motoriske og nevrologiske forutsetninger for å utvikle tale, vil kunne komme raskere i gang med dette nå utviklingen stimuleres ved hjelp av ASK‐tiltak.


 

Etter

Det gis en tilbakemelding straks utredningen er gjennomført. Deretter utarbeides det skriftlige rapporter som sendes til hjemmet, henvisende instans og andre instanser som har behov for disse, i samråd og etter samtykke fra barnets foresatte/foreldre.

Kontaktinformasjon

Busseáiggit Hámmarfeastta buohcciviessu

​Busse johtá gaskal buohcciviesu váldouvssa ja Hámmarfeastta leaktofanaskáija gávpotguovddážis, dat korrespondere VargsundXpressen:in mii johtá ovdan ruoktut Áltái vuossárggas bearjadahkii.
Joavdá Hámmarfeastta buohccivissui sullii 08:40
Vuolgga buohcciviesus dii. 16:15

Vuordinsadji Fuglenes luoddaearru lea sullii 300 mehter buohcciviesus

130 Bybuss Hammerfest
(ii guoskka geassemánnu 20. b - borgemánnu 20. b)
130 Bybuss Hammerfest
(geasset geassemánnu 20. b - borgemánnu 20. b)
132 Ringrute Strømsnes - Hammerfest - Forsøl

Busseáiggit Hámmarfeastta gávpotguovddáš

Fanasruvttot Hámmarfeastta gávpotguovddážis

Hámmarfeastta leaktofanaskáija lea Hámmarfeastta gávpotguovddážis, 2,5 kilomehtera Hámmarfeastta buohcciviesus eret.

330 VargsundXpressen Áltá - Hámmarfeasta - Áltá 350 MåsøyXpressen 380 SørøysundXpressen

Hámmárfeasta buohcciviesu parkerenbáiki

Buohkat geat bisánit buohcciviesuguvlui galget parkeret galbejuvvon bisánansajiide.

Haddi kr. 18,- jándoris – Tákstajoavku 8802

Mátkkoštanvejolašvuođat Hámmarfeastta buohccivissui ja buohcciviesus

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Praktisk informasjon

Báhppabálvalus

Bilde av Karen Lorentzen

Hámmarfeastta buohcciviesus lea iežas báhppa. Báhppabálvalus lea fálaldat pasieanttaide, oapmahaččaide ja bargiide. Buohcciviessobáhpa namma lea Karen Lorentzen. Buohcciviesus lea maiddá šiehtadus gávpoga báhpaiguin. Sii sáhttet gohččojuvvot bálvalusaide maiguin ii sáhte vuordi, go buohcciviessobáhppa ii leat buohcciviesus.

Ságastallan

Buozalmasvuohta ja eahpesihkkarvuohta dearvvašvuođa ja iežas boahtteáiggi dáfus guoskkaha čiekŋalis ja vuđolaš eallinárvvuid mis. Ii leat eaktun ahte galgá leat ovttaoaivilis girku oskuin deaivvadan dihte báhpain. Ságastallama vuolggasadji sáhttá leat ahte don dárbbašat soapmása guhte sáhttá guldalit, go don leat váttis eallindilis, go háliidat juogadit áššiid mat dus leat váimmu lahka. Báhppa galgá diktit ságastallama ovdánit ságastallanguoimmi eavttuid mielde. Báhpas lea jávohisvuođageasku, ja ságastallan ii muitaluvvo viidásat geasage, iige čállo journálaide.

Pasieanttat guđet gullet eará oskkuide dahje eallinoainnuide go Norgga Girku galget oažžut oktavuođa iežaset servodagain go sii dan dáhttot.
Báhppabálvalus sáhttá veahkehit gaskkustit oktavuođa.

Sáhttá váldit oktavuođa buohcciviessobáhpain telefovnna bokte, tlf  78 96 92 02​ / 911 82 776

Eanet buohcciviessobáhpa birra

Kaféa

​​​​COLOURBOX24536742.jpg

Kaféa lea buohcciviesu vuođđogearddis lullioarjji bealde. Dáppe sáhtát návddašit gávpoga buoremus várddu Sállannuorrái dan botta go návddašat káfekohpaža, váffela dahje mállása. Leat dieđusge buresboahtin vaikke vel it oasttege maidige borran- dahje juhkanláhkai.

Kaféa lea álo rabas.

Borramuš guossuhuvvo

Árgabeivviid
08:00 – 13:30

Lávvardagaid, sotnabeivviid ja bassebeivviid
11:45 – 12:30 

Kapealla - jaskes latnja

​Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit. Don leat buresboahtin deike, lea álo rabas. Dáppe sáhtát gávdnat ráfi jurddašit. Sáhtát cahkkehit gintala, lohkat ja rohkadallat. Kapeallas lea buorre piano ja cd-čuojanas. Lanjas mii lea olggobealde lea gullevaš girjjálašvuohta, sálbmagirjjit ja biibalat.

Kapealla lea rabas buohkaide, beroškeahttá oskkus dahje eallinoainnus.

Kapealla lea buohcciviesu vuođđogearddis, gurutguvlui go leat vázzán kaféa meattá. Čuovu galbbaid.​

Kioska

Buohcciviesu váldofeaskáris lea Narvesen kioska. Dáppe fidnet oastit dábálaš kioskagálvvuid, ja iešguđetge dárbbašlaš dávviriid nu go bátnekustta, sisbiktasiid jna. - ja dieđusge vaikke guđelágan lohkamušaid. 

Rahpanáiggit

Vuossárggas – bearjadahkii
08:00 – 17:00
Lávvardaga
12:00 – 16:00
Sotnabeaivvi
12:00 – 16:00

Lobiheapme borgguhit

​Lea borgguhanvisttáš nurkkis nuortta bealde buohcciviesu váldouvssa.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Oppalaš kárta

 

Pasieantaveahkit

Pasieantaveahkkeortnet Hámmarfeastta buohcciviesus lea ovttasbargu gaskal Finnmárkku buohcciviesu ja Hámmarfeastta eaktodáhtolaš guovddáža.

Pasieantaveahkit leat resepšuvnna "guhkiduvvon giehta" váldofeaskáris. Sii veahkehit pasieanttaid ja gussiid deaivat poliklinihkaide ja eará dikšobáikkiide Hámmarfeastta buohcciviessus, ja mieđuštit sin gosa sii galget. Pasieantaveahkit sáhttet maiddá veahkehit fidnet juvlastuolu ja hoigat sin geat dárbbašit veahki dohko gosa galget.

Gávnnat pasieantavehkiid sin "stašuvnnas" váldofeaskáris ja muđui veahá gosge buohcciviesus. Lea álki dovdat geat pasieantaveahkit leat, sis leat mariidnaalit uniforpmat, ja sis lea álo nammagalba. Pasieantavehkiid olahat telefovdnanummara 904 12 756 bokte.

Samigieldulka

Jus don háliidat hupmat ja gulahallat davvisámegillii dikšuma dahje iskkadeami oktavuođas, de mii áinnas gohččut iežamet sámegiel dulkka boahtit. Vai lea sihkar ahte dulka lea olámuttos, de fertet mii soahpat suinna ovdalgihtii, ja danne livččii buorre jus don dieđihat ahte mii dárbbašit dulkka. Sáhtát ieš soahpat dulkkain telefovnna bokte 915 98 117 (árgabeivviid 07.30-15.00), dahje riŋget dohko gos dus lea diibmu.

Dát guoská maiddái daid pasieanttaide geaiguin lea divššodandiibmu beaivveáigge spesialisttapoliklinihkas Álttás dahje spesialisttadoavttirguovddážis Kárášjogas. Doppe čađahuvvo dulkon videokonferánssa (skype) bokte.

Hámmárfeasta buohcciviesu dulkkas lea maid vejolašvuohta dulkot pasieanttaid ovddas geat leat sisačálihuvvon buohccivissui.

Vuordinlatnja pasieanttaide ja oapmahaččaide

 

Siskkimuččas boradanlanjas gávnnat vuordinlanja gos leat vuogas stuolut, doppe sáhtát vuoiŋŋastit dan bottago vuorddát beassát dikšui ja iskkadeapmái, dahje go vuorddát sáhtu.

Gávdnet go dan maid ohcet?