HELSENORGE
Pasientii dieđut

Bures boahtin kirurgalaš/ortopedalaš seaŋgalatnjii!

Dat gihpa galgá oanehaččat muitalit buohcceviesu ja ossodaga birra gosa leat čálihuvvon dikšui.    

Joavkugovva

​Mii leat 3. gearddis N soajis ja leat oktiibuot 22 seaŋgasaji. 

Ortopedalaš joavku vuosttažettiin bargá deahkke- ja dákteriggevuogádaga vihkkiiguin.

Kirurgalaš joavku bargá čoavje-/čoalle-, gožžajođasdávddaiguin, iešguđet áibmoráiggiiguin (stomat), borasdávddaiguin, hávvedikšumiin.

Ossodahkii gullá maiddái borasdávdapoliklinihkka, mii lea rabas beaivet mánnodagas duorastahkii. Doppe addet seallamirkodálkkodemiid (cytostatika) ja doarjaga/bagadusa borasdávdapasieanttaide ja sin oapmahaččaide.

Persovnnalaš oamit

Váldde mielde iežat basadandiŋggaid, iđitbiktasiid, hárjehallanbiktasiid dahje sullasaččaid ja vuogas viessoskuovaid.  Buohcceviesus ii leat ovddasvástádus ruđaide ja árvodávviriidda, muhto mii sáhttit leat veahkkin lása duohkái bidjat árvodávviriid operašuvnna oktavuođas. 

Beaivválaš rutiinnat

Buot pasieanttain lea dábálaš váldit gožža-/cissaiskosa dalle go dohko bohtet. Temperatuvra, varradeaddu ja ravkkas mihtiduvvo juohke iđida.

Doavttir fitná gaskal dii. 08.00-10.00 ja dii. 17.00 maŋŋelgaskabeaivvi. Doaktárat bohtet sullii ovdalgaskabeaivvi ja fitnet juohke pasieanttain hupmame. Dalle sáhtát jearrat áššiid birra maid it dieđe. Čáles áinnas ovdagihtii báhpirii man birra áiggut jearrat vai it vajálduhte. Fitnanvuorus leat dávjá ollugat lanjas. Jus háliidat, de lea vejolaš ságastallat sierralanjas. 

Atte muđui dieđu go guođát ossodaga. Almmut áinnas mátketelefovdnanummara. Dalle mis lea vejolašvuohta gávdnan du jus muhtun áigu hupmat duinna.

Dálkasat

Jus dus leat dálkasat maid geavahat bistevaččat, de oaččut daid mis. Sáhtát minguin šiehttat jus ieš háliidat fuolahit muhtun oasi dain. Jus geavahat makkárge sierralágan dálkasiid, de váldde áinnas daid mielde.

Borramat

Iđitborramuš:
dii. 08.00–09.00

Gaskabeaivvit:
dii. 12.00–13-00

Eahketborramuš:
dii. 17.30 -18.30.

Basa dahje desinfisere gieđaid ovdal go manat boradanlatnjii.

Borramat pasieanttaide geat ieža nagodit vázzit guossohuvvojit boradanlanjas. Borramat guossohuvvojit lanjas pasieanttaide geat eai ieža sáhte vázzit. Earret borramiid gávdnojit maiddái láibeborramušat ja bajožat boradanlanja galmmihanskábes. Jus lea miella masage, de sáhtát beare boradit, dahje sáhtát mis jearrat veahki. Távvalis gievkkana olggobealde heaŋgá otná gaskabeaivvefállu. 

Kantiidna lea 1. gearddis. Uvssat leat rabas birra jándora, ja kantiidna lea rabas árgabeivviid gaskal dii. 08.00-14.45 ja lávvordagaid ja sotnabeivviid gaskal dii. 12.00-12.45. Doppe gávdnojit maid automáhtat iešguđetlágan gálvvuiguin, dasa gii dan háliida.

Fitnanáiggit

Mis eai leat dihtoáiggit fitnamiidda. Vuhtiiváldde iežat miel pasieanttaid. Kantiinna ja TV-stobu sáhttá friddja geavahit.

Telefovnnat

Mátketelefovnnaid lea lohpi geavahit dii. 22 rádjái pasieantalanjain, muhto muitte váldit vuhtii iežat miel pasieanttaid. Borranlatnjii ii oaččo váldit mátketelefovnna.

Borgguheapmi

Hámmárfeastta buohcceviessu lea borggutkeahtes buohcceviessu. Pasieanttat geat leat čálihuvvon buohccevissui sáhttet oažžut nuvttá nikotiidnabuhtadusa, go jerret, juogo suoskangummi dahje loastara. Buohcceviesu olggobealde lea borgguhanvisti, váldouvssa gurut bealde.

Ruovttumátki

Gustovaš njuolggadusaid mielde mii leat geatnegahtton geavahit hálbbimus almmolaš fievrredeami ruovttumátkkis. Doavttir árvvoštallá dan du dearvvašvuođadili vuođul. Jus ieš háliidat ordnet maidege, de sáhtát áinnas dan dahkat. Iešguđet ruvttoáiggiid bajilgova gávnnat távvalis mii lea feaskáris.

Dávjá šaddá veaháš vuordináigi vuolginbeaivvi. Doavttir boahtá ja olggosčáliha du. Jus dárbbašat reseapttaid dahje buohcandieđáhusa, de ordnejuvvo dat dalle.

Jus galggat mátkkoštit táksiin, de dat jámmat vulget maŋŋel dii.14.00. Dat lea vai fievrredeapmi oktiiheivehuvvo, ja dávjá vuordimis šaddá juogadit táksii earáiguin.

Moaitámuš ja rápmi

Pasieantaáittardeddjiin sáhtát váldit oktavuođa jus dus lea vuođđu ovddidit váidaga dikšui maid leat ožžon Hámmárfeastta buohcceviesus. Finnmárkku Pasieanta- ja geavaheaddjiáittardeaddjis lea sierra neahttasiidu:
helsenorge.no/pasient-og-brukerombudet/finnmark

Mii sávvat dus lea leamašan buorre orrun dáppe min luhtte. Mii váldit áinnas ruovttoluottadieđuid dus - sihke buriid ja heajos. Geavat dalle dan vilges boastagássa seainnis dakko uvssa guoras gokko manat sisa ortopedalaš soadjái.

 

Čálit

Oktavuohta

Hámmarfeastta buohcciviessu
Kirurgalaš/ortopedalaš seaŋgalanjat
Sykehusveien 35
9601 Hammerfest

Tlf 78 42 13 16 (dii. 07.30 – 15.00)

Busseáiggit Hámmarfeastta buohcciviessu

​Busse johtá gaskal buohcciviesu váldouvssa ja Hámmarfeastta leaktofanaskáija gávpotguovddážis, dat korrespondere VargsundXpressen:in mii johtá ovdan ruoktut Áltái vuossárggas bearjadahkii.
Joavdá Hámmarfeastta buohccivissui sullii 08:40
Vuolgga buohcciviesus dii. 16:15

Vuordinsadji Fuglenes luoddaearru lea sullii 300 mehter buohcciviesus

130 Bybuss Hammerfest
(ii guoskka geassemánnu 20. b - borgemánnu 20. b)
130 Bybuss Hammerfest
(geasset geassemánnu 20. b - borgemánnu 20. b)
132 Ringrute Strømsnes - Hammerfest - Forsøl

Busseáiggit Hámmarfeastta gávpotguovddáš

Fanasruvttot Hámmarfeastta gávpotguovddážis

Hámmarfeastta leaktofanaskáija lea Hámmarfeastta gávpotguovddážis, 2,5 kilomehtera Hámmarfeastta buohcciviesus eret.

330 VargsundXpressen Áltá - Hámmarfeasta - Áltá 350 MåsøyXpressen 380 SørøysundXpressen

Hámmárfeasta buohcciviesu parkerenbáiki

Buohkat geat bisánit buohcciviesuguvlui galget parkeret galbejuvvon bisánansajiide.

Haddi kr. 18,- jándoris – Tákstajoavku 8802

Mátkkoštanvejolašvuođat Hámmarfeastta buohccivissui ja buohcciviesus

Pasieantamátkkošteamit

Váldonjuolggadus leat ahte du mátki ovdan ruoktut dikšui gokčojuvvo hálbbimus ruvttosáhtuin.

Eanet Finnmárkku Pasieantamátkkoštemiid birra

Praktihkalaš dieđut

Báhppabálvalus

Bilde av Karen Lorentzen

Hámmarfeastta buohcciviesus lea iežas báhppa. Báhppabálvalus lea fálaldat pasieanttaide, oapmahaččaide ja bargiide. Buohcciviessobáhpa namma lea Karen Lorentzen. Buohcciviesus lea maiddá šiehtadus gávpoga báhpaiguin. Sii sáhttet gohččojuvvot bálvalusaide maiguin ii sáhte vuordi, go buohcciviessobáhppa ii leat buohcciviesus.

Ságastallan

Buozalmasvuohta ja eahpesihkkarvuohta dearvvašvuođa ja iežas boahtteáiggi dáfus guoskkaha čiekŋalis ja vuđolaš eallinárvvuid mis. Ii leat eaktun ahte galgá leat ovttaoaivilis girku oskuin deaivvadan dihte báhpain. Ságastallama vuolggasadji sáhttá leat ahte don dárbbašat soapmása guhte sáhttá guldalit, go don leat váttis eallindilis, go háliidat juogadit áššiid mat dus leat váimmu lahka. Báhppa galgá diktit ságastallama ovdánit ságastallanguoimmi eavttuid mielde. Báhpas lea jávohisvuođageasku, ja ságastallan ii muitaluvvo viidásat geasage, iige čállo journálaide.

Pasieanttat guđet gullet eará oskkuide dahje eallinoainnuide go Norgga Girku galget oažžut oktavuođa iežaset servodagain go sii dan dáhttot.
Báhppabálvalus sáhttá veahkehit gaskkustit oktavuođa.

Sáhttá váldit oktavuođa buohcciviessobáhpain telefovnna bokte, tlf  78 96 92 02​ / 911 82 776

Eanet buohcciviessobáhpa birra

Kaféa

​​​​COLOURBOX24536742.jpg

Kaféa lea buohcciviesu vuođđogearddis lullioarjji bealde. Dáppe sáhtát návddašit gávpoga buoremus várddu Sállannuorrái dan botta go návddašat káfekohpaža, váffela dahje mállása. Leat dieđusge buresboahtin vaikke vel it oasttege maidige borran- dahje juhkanláhkai.

Kaféa lea álo rabas.

Borramuš guossuhuvvo

Árgabeivviid
08:00 – 13:30

Lávvardagaid, sotnabeivviid ja bassebeivviid
11:45 – 12:30 

Kapealla - jaskes latnja

​Dán lanja sáhttet pasieanttat, oapmahaččat ja bargit geavahit. Don leat buresboahtin deike, lea álo rabas. Dáppe sáhtát gávdnat ráfi jurddašit. Sáhtát cahkkehit gintala, lohkat ja rohkadallat. Kapeallas lea buorre piano ja cd-čuojanas. Lanjas mii lea olggobealde lea gullevaš girjjálašvuohta, sálbmagirjjit ja biibalat.

Kapealla lea rabas buohkaide, beroškeahttá oskkus dahje eallinoainnus.

Kapealla lea buohcciviesu vuođđogearddis, gurutguvlui go leat vázzán kaféa meattá. Čuovu galbbaid.​

Kioska

Buohcciviesu váldofeaskáris lea Narvesen kioska. Dáppe fidnet oastit dábálaš kioskagálvvuid, ja iešguđetge dárbbašlaš dávviriid nu go bátnekustta, sisbiktasiid jna. - ja dieđusge vaikke guđelágan lohkamušaid. 

Rahpanáiggit

Vuossárggas – bearjadahkii
08:00 – 17:00
Lávvardaga
12:00 – 16:00
Sotnabeaivvi
12:00 – 16:00

Lobiheapme borgguhit

​Lea borgguhanvisttáš nurkkis nuortta bealde buohcciviesu váldouvssa.

Guovllus muđui lea lobiheapme borgguhit, sihke siste ja olgun.

Oppalaš kárta

 

Pasieantaveahkit

Pasieantaveahkkeortnet Hámmarfeastta buohcciviesus lea ovttasbargu gaskal Finnmárkku buohcciviesu ja Hámmarfeastta eaktodáhtolaš guovddáža.

Pasieantaveahkit leat resepšuvnna "guhkiduvvon giehta" váldofeaskáris. Sii veahkehit pasieanttaid ja gussiid deaivat poliklinihkaide ja eará dikšobáikkiide Hámmarfeastta buohcciviessus, ja mieđuštit sin gosa sii galget. Pasieantaveahkit sáhttet maiddá veahkehit fidnet juvlastuolu ja hoigat sin geat dárbbašit veahki dohko gosa galget.

Gávnnat pasieantavehkiid sin "stašuvnnas" váldofeaskáris ja muđui veahá gosge buohcciviesus. Lea álki dovdat geat pasieantaveahkit leat, sis leat mariidnaalit uniforpmat, ja sis lea álo nammagalba. Pasieantavehkiid olahat telefovdnanummara 904 12 756 bokte.

Samigieldulka

Jus don háliidat hupmat ja gulahallat davvisámegillii dikšuma dahje iskkadeami oktavuođas, de mii áinnas gohččut iežamet sámegiel dulkka boahtit. Vai lea sihkar ahte dulka lea olámuttos, de fertet mii soahpat suinna ovdalgihtii, ja danne livččii buorre jus don dieđihat ahte mii dárbbašit dulkka. Sáhtát ieš soahpat dulkkain telefovnna bokte 915 98 117 (árgabeivviid 07.30-15.00), dahje riŋget dohko gos dus lea diibmu.

Dát guoská maiddái daid pasieanttaide geaiguin lea divššodandiibmu beaivveáigge spesialisttapoliklinihkas Álttás dahje spesialisttadoavttirguovddážis Kárášjogas. Doppe čađahuvvo dulkon videokonferánssa (skype) bokte.

Hámmárfeasta buohcciviesu dulkkas lea maid vejolašvuohta dulkot pasieanttaid ovddas geat leat sisačálihuvvon buohccivissui.

Vuordinlatnja pasieanttaide ja oapmahaččaide

 

Siskkimuččas boradanlanjas gávnnat vuordinlanja gos leat vuogas stuolut, doppe sáhtát vuoiŋŋastit dan bottago vuorddát beassát dikšui ja iskkadeapmái, dahje go vuorddát sáhtu.

Gávdnet go dan maid ohcet?