Mii leat 4.gearddis N ja S soajis ja leat oktiibuot 41 seaŋgasaji juohkásan njealji jovkui (alit, ruoná, fiskes ja rukses)ja ovtta 5-beaivásašlatnjii. Dát maŋemus lea gitta vahkkoloahpaid ja gesiid. Bargit gullet joavkkuide, muhto mii geahččalit organiseret divššáriid nu ahte pasieanttat ožžot dan čuovvoleami mii sis galgá leat, seammás go unnimus lágiid olbmuiguin dárbbašit leat oktavuođas.
Dulkonbálvalus
Bargit veahkehit dárbbu mielde ordnet dulkka veahkkin go dárbbašuvvo. Buhcciidviesus lea sierra davvisámegiel dulka árgabeivviid gaskal dii. 08 ja 15. Dulkon gaskal dii. 15 ja 22 árgabeivviid ja gaskal dii. 08 ja 22 vahkkoloahpaid dáhpáhuvvá videokonferánssa bokte (Skype).
Oapmahaččaidlatnja
Divššáriidruovttus leat soames oapmahašlanjat (doppe lea seaŋga, vuoššanvejolašvuođat ja hivsset/riššu) maid sáhttá láigohit 200,- ruvdnui jándoris Fáhkkabuhcciid vuostáiváldimis 1. gearddis. Borramuš ii leat mielde dán hattis. Latnjajuohkimis vuoruhuvvojit hui buohcci olbmuid oapmahaččat.
Mieđušteaddji sisačáliheapmi
Pasieantta ovddasvástideaddji doavttir mearrida gažaldaga sisačálihit mieđušteaddji buhcciidviesu iežas njuolggadusaid mielde. Mieđušteaddjái fállojuvvojit buot borramat ossodagas ja oađđenbáiki (nuvttá). Mieđusteaddjis vurdojuvvo ahte son lea hui ollu fárus.
Mátketelefovdna
Mii ávžžuhit pasieanttaid váldit mielde mátketelefovnna ja ahte oapmahaččat atnet dan oktavuođa váldimiidda dáppe orodettiin. Váldde vuhtii eará pasieanttaid go geavahat mátketelefovnna, ja jus dus lea liiba, de bivdit du mannat olggos lanjas jus fertet ságastit. Eará pasieanttaid vuhtiiváldima dihte bivdit ahte lanjain eai dahkko telefovdnaságastallamat gaskal dii. 21 ja 09. Telefovdna ferte jienaheapme dahje jáddaduvvon ihkku ja beaivet sáhttá leat jaskesčuodjamis dahje sparadeamis.
Beaivválaš rutiinnat
07:00 – 07:30
Dehálaš mihtideamit (temperatuvra, varradeaddu j.e.) ja varraiskan. Lea buorre jus don dán áigemuttus leat lanjas.
07:30 – 08:00
Dikšobargiid raporta ja beaivvi plánen.
Pasieanttat geat dárbbašit dan ožžot veahki/ veahki persovnnalaš divššuin maŋŋel raportta.
08:00 - 09:00
Iđđesdálkasiid juohkin
08:00 – 09:00
Iđitbiebmu
09:00 –
Ovdafitnan ja dasto fitná doavttir pasieanttaid luhtte (dušše árgabeivviid)
Ovdafitnamis doavttir ja buohccedivššár geahčadeaba ovttaskas pasieantta iskkusbohtosiid ja bidjaba viidáset plána dikšui/vuolgimii. Doavttir fitná maŋŋel ovdafitnama pasieanttaid luhtte. Lea buorre jus don orut lanjas/leat lanja lahkosis go doavttir lea fitnanvuorus. Jus háliidat oapmahaččaid fárus doavttirfitnamis, de šihttojuvvo dat buohccedivššáriin/doaktáriin.
Cavgileamit: Čális ovdagihtii maid doaktáris áiggut jearrat.
12:00 - 12:30
Gaskabeaivvi dálkasiid juohkin
12:00 – 13:00 Gaskabeaivvit
14:30 – 15:00
Dikšobargiid raporta ja eahkeda plánen
16:00 – 16:30
Maŋŋelgaskabeaivvi dálkasiid juohkin
17:30 – 18:30 Eahketbiebmu
21:00 – 21:30
Eahketdálkasiid juohkin
Eahkedat ja vahkkoloahpat
Eahkediid ja vahkkoloahpaid eai leat seamma ollu dearvvašvuođabargit barggus go árgabeivviid.
Dalle ii leat dábálaš doavttirfitnan. Váktadoavttir boahtá baicca ossodahkii ja guorahallá pasieanttaid ovttas ovddasvástideaddji buohccedivššáriin. Doavttir iská ođđa pasieanttaid ja sin geat dárbbašit doavttirgeahču. Dat rievddada makkár áiggis doavttirfitnan lea. Doavttir lea birra jándora vávttas.
Dálkasat
Jus dus leat dálkasat maid geavahat bistevaččat, de oaččut daid mis. Mii bivdit áddejumi dasa ahte mii háliidit gozihit ahte dálkasat váldojit dalle go dat juhkkojuvvojit. Don sáhtát šiehttat minguin háliidat go ieš hálddašit oasi dálkasiin. Mii sáhttit vurket priváhta dálkasiid.
Iskkadeamit ja varraiskosat
Don oaččut divššáris/doaktáris dieđu iskkademiid birra ja mot vejolaččat daidda galggat ráhkkanit (omd. borahaga leat dahje gurren). Eanas iskkadeamit dahkkojit árgabeivviid áiggis gaskal dii. 07 ja 15. Áigemuttu goas beassá iskkademiide sáhttá veaháš váttis diehtit go lassin poliklinihkalaš ja dakkaviđe - veahki - pasieanttaide gaskkohagaid váldojit sisačálihuvvon pasieanttat. Fertet gal rehkenastit ahte šattat veaháš vuordit. Divššár boahtá čuovvut du iskkadeapmái/viežžat du iskkadeamis.
Jus leat ožžon dieđu ahte dus galgá váldot varraiskkus, de lea dehálaš ahte don leat seaŋgga lahkosis dassážii dát leat váldon. Varraiskosa vástádusaid dábálaččat oažžu seamma beaivvi.
Borramat
Borramat guossohuvvojit gievkkanis. Pasieanttaide, geat dearvvašvuođa sivaid geažil eai sáhte boahtit gievkkanii, guossohuvvo biebmu lanjas. Gaskabeaivvit várrejuvvojit sidjiide geat galget borahaga leat dahje háliidit boradit maŋŋel. Earret borramiid gávdná maiddái juhkamuša, láibeborramušaid, bajožiid ja eará gievkkanis. Lea beare váldit maid áigu dahje mis jearrat veahki. Jus leat earenoamáš bealit maid ferte vuhtiiváldit (allergiijat, maid ii gierdda dahje eará), de lea buorre jus dieđihat farggamusat, jus dárbbaša juoidá spesiáladiŋgoma oažžut gievkkanis.
Guossit berrejit leat nu buorit ahte eai ane gievkkana bistevaš borranáiggiin go gievkkanis eai leat nu ollu čohkkánsajit.
Árvodávvirat
Mii ávžžuhit ahte pasieanttain eai galgga leat árvodávvirat lanjas. Ii leat ossodaga ovddasvástádus buhttet árvodávviriid mat massojit. Ossodat sáhttá vurket vejolaš árvodávviriid sis geat ieža eai nagot váldit vára dain.
Biktasat, hivssetdávvirat j.e.
Buhcciidviessu sáhttá fállat idjabáiddiid/buvssaid, ovttaháváš hiitamiid/čurtebuvssaid ja eanemus dárbbašlaš hivssetdávviriid (sáibbu, bátneguštá, ovttaháváš ráhkenheavvaliid. Váldde áinnas mielde/oaččo sáddejuvvot priváhta biktasiid ja viessoskuovaid. Hui dehálaš lea váldit mielde olgobiktasiid ja skuovaid olggosčáliheami oktavuođas. Mis dađibahábut eai leat vejolašvuođat bassat priváhta biktasiid.
Ossodaga guođđit/Permišuvdna
Mii bivdit du addit dieđu dikšobargiide jus guođát ossodaga. Dát lea earenoamáš dehálaš jus don leat oktiičadnon váibmogozihanapparáhttii (telemetriija) dahje vuorddát beassá iskkadeapmái. Dalle lea hui buorre jus muitalit makkár mátketelefovdnanummaris du gávdná.
Permišuvnna sáhttá šiehttat, muhto mátkegoluid šattat ieš máksit.
Pasieantadieđut oapmahaččaide/mieđusteddjiide
Bargiin lea láhkageatnegahtton jávohisvuođageatnegasvuohta, eaige sáhte addit dieđuid pasieanttaid birra earáide go sidjiide geat pasieantta journálii leat čállon leat lagamus oapmahažžan. Pasieanta ieš muitala dán olbmo nama sisačáliheamis, ja ferte ieš mieđáhusa addit ahte earát sáhttet oažžut dieđuid. Dain dilálašvuođain gos pasieanta ii nákce dan dahkat, de gustojit sierra njuolggadusat, geahča Pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka §§ 1-3b ja 3-3.
Mii bivdit oapmahaččaid geat háliidit dieđuid oažžut pasieanttaid birra riŋgejit maŋŋel dii. 13. Dalle lea doavttirfitnan dábálaččat nohkan ja ovddasvástideaddji buohccedivššáris leat ođđaseamos dieđut divššu ektui. Lea sávahahtti ahte oapmahaččat gaskaneaset muitalit ođđaseamos dieđuid pasieantta birra, nu ahte buohkat eai čuojat ossodahkii. Dalle mii oažžut eanet áiggi pasieanttaide. Jus oapmahaččat háliidit hupmat doaktáriin dahje leat mielde doavttirfitnamis, de bivdit du addit dieđu buohccedivššárii dan birra.
Mánát oapmahažžan
Duođalaš dávda, váddu/sivva dahje gárrenávnnassorjjasvuohta measta álohii boahtá čuohcat bearrašii. Mánát sáhttet dárbbašit veahki ipmirdit mii dáhpáhuvvá. Buhcciidviesu dearvvašvuođabargiin lea dearvvašvuođabargiidlága § 10a, vuosttaš lađđasa mielde, geatnegasvuohta veahkehit áimmahuššat ahte vuolleahkásaš mánát ožžot dieđuid ja dárbbašlaš čuovvoleami.
Fitnan
Ossodagas eai leat makkárge bistevaš fitnanáiggit, muhto doavttirfitnamiin ja gaskal dii. 21 ja 09 eai sáhte guossit leat pasieantalanjain.
Báhppabálvalus / Kapealla - jaskes latnja
Buohcceviesus lea iežas báhppa gii sáhttá ságastallat duinna ja du oapmahaččaiguin jus don dan háliidat. Báhppabálvalusain sáhttá váldit oktavuođa ossodaga bargiid bokte. Don sáhtát ieš/du oapmahaččat sáhttet maiddái ieža váldit oktavuođa buohcceviessobáhpain Karen Lorentzeniin telefovnnas 78 42 12 88 /mátketelefovdna 911 82 776.
Kapealla lea álohii rabas ja buohkat sáhttet dan geavahit, beroškeahttá oskkus/eallinoainnus. Don gávnnat dan 1.gearddis, gurut bealde maŋŋel go manat kantiinna meaddel. Čuovo galbbaid.
Lieđit ja njálggahádja
Muhtumat sáhttet allergiijalaččat reageret ovdamearkka dihte garra lieđđe- ja njálggahája hájaide. Danin dán ossodagas lea liđiid haga biras. Mii maid liikot jus don it geavat njálggahája buktagiid orrumis.
Borgguheapmi ja alkohola
Olles buhcciidviesus lea ollislaš gielddus - sihke siste ja olgun. Iige leat vejolašvuohta ge oastit duhpáha/sigareahtaid kioskkas. Gávdno borgguhanvisttáš čiegas buohcciviesu váldouvssa nuorttabealde.
Jearrama vuođul sáhttet seaŋgapasieanttat oažžut nikotiidnabuhtadusa, suoskangummi/loastara.
Mii fuomášuhttit ahte lea bávkkehanvárra jus dola (rišša/lightera) cahkkeha dakko gokko láktá gitta oksygenačuggestahkii (áibmui).
Ii leat lohpi návddašit dahje vurkkodit alkohola buhcciidviesus.
Bargohárjehallansadji
Orrumis sáhtát deaivat studeanttaid, fidnoohppiid ja ohppiid bargohárjehallamis. Dát leat álohii bagadallama vuolde ja sis lea jávohisvuođageatnegasvuohta numot buot eará bargiin lea.
Interneahttaoktavuohta
Fierpmádat: HN-GJEST. Don it dárbbaš čállit beassansáni.
Áviissat
Ossodat diŋgo Finnmark Dagblad ja Ságat. Áviissat biddjojit oktasaš beaivelatnjii.
Kioska
Narvesen lea 1. gearddis váldouvssa lahka ja dat lea rabas árgabeivviid gaskal dii. 07.30 ja 20, lávvordagaid gaskal dii. 10 ja 17, ja sotnabeivviid gaskal dii. 11 ja 17.
Kafea
Buohcciviesu kafea lea 1. gearddis ja uvssat leat rahpasat birra jándora. Kafea lea rabas árgabeivviid gaskal dii. 08 ja 13.30 ja vahkkoloahpaid gaskal dii. 11.45 ja 12.30. Gávdno automáhta mas oažžu oastit liegga juhkamuša dasa gii dan háliida.
Olggosčáliheapmi/vuolgin
Ovdalgo vuolggát buohcciviesus, de beasat ságastallat doaktáriin. Lea dehálaš oažžut mielde báhpiriid nugo epikriisa, reseapttaid, dálkkaslisttu ja vej. buohccedieđáhusa.
Dus lea vuoigatvuohta oažžut gokčojuvvot dárbbašlaš mátkegoluid go mátkkoštat ovdan ruoktot almmolaš dohkkehuvvon dikšui/divššus. Váldonjuolggadus lea ahte don oaččut gokčojuvvot hálbbimus johtinvuogi ruktomanni fievrruin ovdan ruoktot lagamus dikšunbáikái/dikšunbáikkis.
Jus galggat mátkkoštit táksiin, de dat jámmat vulget maŋŋel dii. 14. Dat lea vai fievrredeapmi oktiiheivehuvvo, ja ferte vuordit ahte šaddá juogadit táksii earáiguin.
Telefovdnanummar Pasieantamátkkiide: 05515.
Vuordinlatnja
Kaféas gávnnat vuordinlanja gos leat vuogas stuolut ja hirbmat čáppa oainnus. Doppe sáhtát vuoiŋŋastallat dan botta go vuorddašat sáhtu ruoktot.
Moaitámuš ja rápmi
Mii sávvat dus lea leamašan buorre orrun dáppe min luhtte.
Mii váldit áinnas ruovttoluottadieđuid dus - sihke buriid ja heajos. "Moaitin ja rámi" boastagássa heaŋgá feaskáris gurut bealde uvssa mii manná gievkkanii.
Jus dus lea mihkkege cuiggodit gieđahallama ja divššu dáfus maid oaččut dahje leat ožžon orodettiin ossodagas, de bivdit du álgovuorus oktavuođa váldit ossodaga ovttadatjođiheddjiin dahje váldodoaktáriin. Lea maid vejolašvuohta váldit oktavuođa Finnmárkku pasieanta- ja geavaheaddjiáittardeddjiin telefovnnas 78 41 72 40.
Sis lea iežaset ruovttusiidu
Čálit gihppaga
Váldde oktavuođa
Tlf 78 42 14 10 / 78 42 14 20 (5-beaivásašlatnja)