Mii lea narkose?
Narkose lea juogalágán ávnnas mainna olmmoš nohkká, ja sáhttá oađđit čuohpadan ja iskkadan botta vai ii gula bákčasiid.
Go leat geargan čuopademiin ja iskkademiiguiun, de don lihkka goađat.
Mii navdit ahte lea álkit dutnje addit narkose ja dikšut du jos mii ovdal muitalit veahás dan birra. Narkose ja dikšun buohcciviesus lea ovtaasbargu gaskal du, min dáppe buohcciviesus ja du váhnemiid. Lea dehálaš ahte don dieđat veaháš das mii dáppe min luhtte dáhpáhuvvá ja ahtemii beassat diehtit veaháš du birra.
Jos imaštalat juoidá – de jeara!
Dehálaš ovdal narkose!
Maŋŋa diibmu 24 eahkeda ovdal go galggat oažžut narkose
de it galgga:
- Borrat
- Juhkat
- Suoskat suoskangumme dahje njálgáid
Danin go
Dus ii galgga leat mihkkege čoavjjis maid sáhtát vuoksit dan botta go oaččut narkose – biddjojuvvot nohkkat don sáhtát oainnat de oažžut borramušbázahasaid/juhkamuša vuoigŋanoarrái.
Narkosebeaivi
Du liikái vuidet emlavuoidasa (vuoiddas mas lea plaster).
Emlavuoiddas = vuioddas mii bidjá nohkkat, go du liikki vuidet emlavuoidasiin, de it dovdda go čuggejit dálkkasnálu.
Don oaččut váldit mielde eatni/áhči dahje eará rávis olbmo.
Mo sáhtát don šaddat diekkár «in beroš» millii? Ollesolbmot gohčodit dan fuollameahttun miellan.
Go don boadát čuohpadeapmái etniinat, áhčiinat dahje eará ollesolbmuin, sáhtát oažžut dálkasa bahtii (measta seammaláhkái go febera mihtidit). Don šattat de hui váibbas, it beroš mastege ja it ge bala.
Narkose sáhtát oažžut plastihkkarevrre čada gihtii. Pastihkkarevrii bidjat sálte– ja sohkarčazi. Dan čada oaččut oađđdindálkasa.
Dahje
Don oaččut vuoigŋat narkose-áimmu mii boahtá oađđenapparáhtas. Soaitá du mielas das heittot hádja.
Maŋŋel narkose
Muhtumat sáhttet maŋŋil leat váibasat ja soaitá leat unohasvuohta oaivvis.
Muhtumat sáhttet leat buori mielas.
Muhtumiid sáhttá gákkahit ja fertejit vuoksit.
Don fertet veahaš vuordit ovdal beasat juhkat ja soaitá dus šaddat oalle goiku. Narkose geažil sáhtát dovdat ahte čotta lea goikis ja ártet.
Čuohpadeami maŋŋa sáhtát dovdat bákčasiid go morihat. Mis leat dálkasat mat váldet bákčasiid!
Don sáhtát oažžut dálkasa bahtii dahje gihtii pastihkkarevrre čada, jus lea dat.
Man guhká šattat leat buohcciviesus, vuolgá das makkár dávda dahje vihki dus lea.
Oanehaš narkose maŋŋa beasat dábálaččat vuolgit ruoktot juo moatti diimmu geahčen.
Lea go dus gažaldaga?
Jus dus lea gažaldaga maŋŋa go leat boahtán ruoktot, sáhtát čuojahit narkoseossadahkii buohcciviessus.
Girkonjárgga buohcciviessu
78 97 30 00
Hámmarfeastta buohcciviessu
78 42 12 41
Ráhkadan:
Anestesibuohccidikšu Ragnhild Stensland
Anestesibuohccidikšu Anne Grønvold
Anestesiváldodoavttir Odd Ravlođ
Illustreren:
Tevdnen, hábmen ja ivdnen
Hesseng Joatkkaskuvlla vuođđogurše 1992/93
Isa-Lill Samuelsen, Elisabet Andersen, Marita Bjørnnes, Randi Simonsen, Gulla Marielle Gamst, Sølve Osima, Lene Espelid Andersen ja Eirin Viktoria Olsen
Čálit