​Fysalaš lihkadeapmi lea dehálaš dearvvašvuhtii, maiddái dalle go mii leat buohccit.

Go lihkadat veaháš juohke beaivvi go leat buohcciviesus, de dus unnu riska muhtun váttisvuođaide.

Álkis hárjehusat ja lihkadeamit váikkuhit positiivvalaččat du doaibmadássái ja iešheanalašvuhtii árgabeaivválaš bargguin. 

Cavgileamit movt sáhtát lihkadit: 

• Bargga nu ollu go nagodat go iežat divššut ja go gárvodat ja nuoladat.
• Čohkká seaŋgaravddas dahje stuolus go galggat boradit.
• Jus ii sáhte ieš vázzit, de sáhtát oažžut veahki dikšobargiin vázzit hivssegii, stohpui ja gievkkanii.
• Jus ieš nagodat vázzit, de sáhtát vázzit liige mohki go finat hivssegis ja boradeami oktavuođas.
• Daga hárjehusaid mat dan gihppagis leat guovtte geardde beaivvis.

Hárjehusat dutnje gii it sáhte ieš vázzit

Čohkkut vázzit - čohkkut fanahit julggiid

Suhkat

Čoaggit eappeliid

Čuoččohit ja čohkkedit

Hárjehusat dutnje gii nagodat ieš lihkadit

Čuoččohit ja čohkkedit

Suhkat

Juolgesuorpmaid nala čuoččohit

Čoaggit eappeliid

Dihtet go don ahte:

• Leat ollu čáppa njuhtosat ja govat feaskáriin?  
• Medisiidna D stobus lea fiinna oainnus guovddážii ja hámmanbasseaŋŋa guvlui.
• Disdagaid sáhtát stobus fitnat borrat váffelgáhkuid.

Viggá go dus oaivi jorihit?  
De sáhtát dieđusge luoikkahit vázzinveahkkeneavvu!

^{Olggošgovva: Stefan Z/Flickr Creative Commons.  Eará govat C. E. Eriksson, I. Snøfugl}

Čálit gihppagiid

Váldde oktavuođa

Medisiinnalaš seaŋgalanjat, Hámmarfeasta