Iskkadeamis veallat don beaŋkka alde mas lea mutuvrra, mii vuodjá du dan oanehis CT- mašiinna ráigái. Dat lea rabas goappaš beliid. Don it giddejuvvo tunnelii.
Beaŋka sirdása dađistaga go mašiidna govve. Govvakvalitehta dáfus lea áibbas mearrideaddji ahte veallát áibbas jaska olles iskkadeami vuolde. Du bivdet doallat vuoiŋŋahaga moadde sekundda go govvejit. Dat lea hehtten dihte dárbbašmeahttun lihkastagaid geahppá- ja čoavjeregiovnnas.
Eaŋkilis govvaráidu ádjána dušše moadde sekundda. Muhto dat sáhttá váldit máŋga govvaráiddu. Dat mii lea dehálaš vai govvakvalitehta galgá šaddat buorre, lea ahte veallát áibbas jaska go leat iskkadeamis.
Mii árvvoštallat leago dárbbašlaš bidjat røntgenkontrásta varrasuonaide juohke ovttaskas háve. Jus dan dahkat, de boahkuhuvvo kontrástagolggus plastihkkanáluin, dat váldo eretgo iskkadeapmi loahpahuvvo.
Dus jerrojuvvo ovdagihtii vejolaš ovddeš reakšuvnnaid kontrástagolgosa vuostá, ja allergiijaid, ástmá ja diabetesa birra. Kontrásta dagaha hárve unohisvuođa, muhto oallugat dovdet vássevaš lieggasa rupmaša čađa.
Bargit mannet olggos iskkadanlanjas go govvejit. Mii áicat du láseráiggi ja gullat du mikrofuvnna boktego leat mašiinnas.
Dábálaččat ádjána iskkadeapmi sullii 10 -20 minuhta.