Ráhkkaneapmi ruovttus
Muhtun iskkademiide ferte ruovttus ráhkkanit. Dárkilis dieđut iskkadeami ráhkkaneapmái sáddejuvvojit dutnje gohččuma mielde dahje addojit ossodagas go diibmu šihttojuvvo.
It galgga borrat guokte diimmu ovdal kontrástaiskosa, dušše juhkat čielga juhkosiid. Dat lea dan dihte vai čoavji ja čoalit galget leat buoremusat ráhkkanan iskkadeapmái.
Sáhtát juhkat čielga juhkosiid mearálaččat. Čielga juhkosiiguin mii oaivvildit:
- čáhci
- sáfta
- máihli mas eai leat šaddobihtát
- liepma
- gáffe ja deadja mielkki haga
- Garvve mielkejuhkosiid ja juhkosiid main lea kolsyra.
Dábálaččat ii geavahuvvo CT dallego lea áhpeheapme. Jus leat áhpeheapme, de fertet váldit oktavuođa čujuheaddji doaktáriin ja muitalit dan birra buori áiggis ovdal iskkadeami.
Jus geavahat tableahtaid main lea metformin diabetesa vuostá, de galggat váldit daid nugo dábálaččat jus it oaččo eará dieđu buohcciviesus. Jus it leat geavahan tableahtaid, de fertet kontrolleret monimašdoaimma guokte beaivvi maŋŋel iskkadeami ovdal sáhtát joatkit tableahtaiguin. Dán dagat iežat doaktára luhtte.
Jus dus lea sivva guoggomasrávssás, de fertet addit dieđu dan doaktárii gii čujuhii du.
Ráhkkaneapmi buohcciviesus
Jus galggat váldit CT čoavjjis dahje vuollenjárččás, de ferte eanas háviid ovdal iskkadeami juhkat čázi dahje čázi masa lea biddjon kontrástagolggus. Dus jerrojuvvo leago dus diabetes, jus lea áigeguovdil seaguhit sáfta čáhcái mas lea kontrástagolggus.
Muhtun háviid it galgga juhkat kontrástagolgosa ovdal iskkadeami ja de it dárbbaš ráhkkanit ruovttus.
Metálladiŋggat nugo boalut, luottolássa, boagán ja sullasaččat fertejit váldojuvvot eret dakko gokko galgá iskkaduvvot. Dat lea vai oažžu buoremus kvalitehta govain.