HELSENORGE
Doavttergráda

Snefrid Møllersen

Mental health services and treatment in Sami and non-Sami populations. A comparative study in a multiethnic rural area of Northern Norway

​Disputeren guovvamánu 2008.
Snefrid Møllersen bargá psykologaspesialistan Našunála bargojoavkkus ja dutkin SÁNAG:s.
e-boasta: Snefrid.Møllersen@finnmarkssykehuset.no

Mental health services and treatment in Sami and non-Sami populations. A comparative study in a multiethnic rural area of Northern Norway

Møllersen lea iskan leago pasieanttaid dikšungeavat psykalaš dearvvašvuođasuddjemis sorjavaš pasieantta ja dikšu etnalaš gullevašvuhtii, ja leago mearkkašupmi dikšubohtosii ahte pasieanttas ja dikšus lea seamma dahje goabbatlágan etnalašvuohta.

Dutkan lea čađahuvvon Finnmárkkus. Meroštallo ahte Finnmárkkus lea 30–40 % álbmogis sámi duogáš ja 60–70 % dáža duogáš, ja lea unnán erohus gaskal sápmelaččaid ja dážaid oahpahusa ja ruhtadili ektui go buohtastahttá eará guovlluiguin gos lea stuorra eamiálbmot. Dat dagaha ahte lea álkit guorahallat etnalašvuođa mearkkašumi beroškeahttá sosiála duogážis. Oktiibuot serve 339 pasieantta ja 32 dikšu poliklinihkain ollesolbmuid psykalaš dearvvašvuođasuddjemis. Pasieanttat ja sin dikšut čuvvojuvvo 1 1/2 jagis 2 jahkái ja adde dieđuid iežaset ja divššu birra ovdal, čađahettiin ja maŋŋá divššu.

Bohtosat čájehit ahte lea stuorát vejolašvuohta oažžut positiiva dikšubohtosa jus pasieanttas ja terapevttas lea seamma etnalaš duogáš. Dát čájehuvvo čielgasepmosit 3-11 mánnosaš divššus, mii lea dat dikšuáigodat mii dábálepmosit buorida pasieantta. Lea seamma stuorra mearkkašupmi divššu bohtosii ahte pasieanttas ja dikšus lea seamma etnalaš duogáš, sidjiide geain lea dáža duogáš ja sidjiide geain lea sámi duogáš.

Iskkademiid bohtosat čájehit maiddá iešguđetláganvuođaid gaskal sámi ja ii-sámi terapevttaid. Sámi terapevttat geavahit gaskamearalaččat unnit konsultašuvnnaid ovtta dikšuáigodagas. Ii-sámi terapevttat geavahit eanet psykoterapevttalaš dikšunvugiid.

Ii leat erohus gaskal sámi ja ii-sámi pasieanttaid divššu ávkkis.

Møllersen konkludere ahte etnalašvuohta lea dehálaš fáktor divššus, muhto ii háliit spekuleret makkár mekanismmat leat duogážin dán čanastupmái.

Gávdnet go dan maid ohcet?