Ellen Blix

Doavttergráda

Iskkus-CTG: Iskosa prediktiivva árvvuid, reliabilitehta ja effeavtta árvvoštallan. Dán mearkkašupmi jortamovrraid beaivválaš bargui.

Ellen Blix
 

Disputása: Romssa universitehta, golggotmánnu 19. b. 2006

E-post: ellen.blix@unn.no

​Ellen Blix

Ellen Blix riegádii Hammerfeasttas 1956. Son válddii buohccedivššároahpu Hammerfeasttas 1980, ja jortamovraoahpu Bergenis 1986. Son válddii mastergráda jagis 2000 oahpus maid gohčodit Public Health (MPH) ved Nordic School of Public Health, Göteborgas. Ja fas jagis 2006 son buvttii ovdan nákkusgirjji fáttás Public Health (DrPH). Ellen Blix barggai jortamovran Hammerfeasttas áigodagas 1990-2008. Dál son bargá Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesus klinihkalaš dutkanossodagas. Sus lea maid unna virgeoasáš vuosttašamanuensan Romssa universitehta Dearvvašvuođafakultehtas. Su doavttergrádabargu ruhtaduvvui čuovvovaš ásahusaid olis: Helse Nord, Nordic School of Public Health ja Helse Finnmark.

Iskkus -CTG – Iskosa predikatiiva árvvuid, reliabilitehta ja effeavtta árvvoštallan.  Dan mearkkašupmi jortamovrraid beaivválaš bargui.

Nákkusgirji árvvoštallá makkár ávki lea rutiinnas mas isket kardiotokografi (CTG) go nisson registrerejuvvo riegádahtinossodahkii. Iskkus adnojuvvo viidát oarjemáilmmis. Eanas Norgga riegádahttinossodagain lea dát leamaš dábálaš rutiidnan. Dutkamis guorahallojuvvui man muddui iskosa bokte sáhttá einnostit sávakeahtes riegádanbohtosa, ja sáhttá go iskkus eastadit dáid dáhpáhusaid. Guorahallojuvvui maiddái ahte ledje go iešguđet áicit ovttamielalaččat das movt sii dulkojedje iskkus -CTG, ja maid dát iskkus mearkkaša jortamovrraid beaivválaš bargui.

Dutkamis guorahalai dutki visot journálaid mat gulle daidda nissoniidda geat riegádahte máná Hammerfeastta buohcciviesus áigodagas 1996 - 1998. Das registrerejuvvui movt iskkus-CTG dulkojuvvui, maid barge riegádahttima vuolde ja movt lei eatni ja máná boađus. Gávcci erenoamáš hárjánan jortamovra ja doaktára dulkojedje CTG-čállosiid almmá ahte sii ledje oktavuođas gaskaneaset,  ja dutkanbohtosiin dutki ráhkadii systemáhtalaš bajilgova iskkosa -CTG hárrái. Dutki lea maid čađahan kvalitatiivvalaš jearahallama mas jearahalai 12 jortamovra.

Nákkusgirji muitala ahte ii leat dieđalaš máhttu mii čujuha dan guvlui ahte iskkus- CTG livččii ávkkálaš riegádahttiide geain ii leat makkárge riska. Iskkus ii eastat sávakeahtes bohtosiid ja iige sáhte einnostit dáid bohtosiid. Leat menddo unnán dutkamušat dasa ahte sáhttá dadjat ahte iskkus lea ávkkálaš riskariegádahttiide. Jortamovrrat ja doaktárat fertejit ipmirdit ahte lea muhtin muddui máŋggaoaivilvuohta das movt iskkus -CTG dulkojuvvo, erenoamážit dasa mii guoská eahpedábálaš iskosiidda. Dán 12 jortamovra jearahallamis bođii boađusin ahte riegádahttinossodaga fápmohierarkiija váikkuhii iskkus-CTG geavaheapmái ja dulkomii, ja informánttat vásihedje ahte jortamovrrat oppalaččat leat šaddan heajubut árbevirolaš klinihkalaš gálggaide dan dihte go eambbo geavahuvvo obstetriskalaš teknologiija. 

Nákkusgirji váikkuhii dasa ahte jagis 2006 heitojuvvui dáhpi ahte váldui iskkus-CTG riegádeddjiin geain ii lean riska.