Sáhttá addot doarjja olles dutkanprošektii dahje osiide prošeavttas. Sáhttá maiddái addot doarjja álggahanstipendii gitta 3 mannui čállin dihte doavttergráda ohcamušaid ja fágaovdánahttinprošeavttaid dutkanvuođustuvvon árvvoštallamiidda. Ii addo doarjja čielga kvaliteahtanannemii, jorgaleapmái dahje bođu mátkkiide. Ohcamat mat gusket julev- ja máttasámiid dilálašvuođaide leat erenoamáš bures boahtimat. Ulbmila olis ovdánahttit máhtu olles Norgga sámi álbmoga psykalaš dearvvašvuođa suddjema ja gárrendilledivššu suorggis, sáhttá maiddái ohcat doarjaga dutkanprošeavttaide gos leat sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargoguoimmit ja prošeavttaide eamiálbmotperspektiivvas.
2016 juolludeames vuoruhuvvojit dát:
- Psykalaš ja darvánanváttisvuođaid dearvvašvuođa dearvvasvuođaovddideaddji ja dearvvašvuođaheađušteaddji fáktorat
- Geavaheddjiid perspektiiva
- Psykalaš dearvvašvuođasuddjema ja gárrendilledivššu kulturdeaivvadeamit vuođđodearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas
- Mánát ja nuorat
Bajidan dihte ávkki almmolaš ruhtadeamis dasa mii guoská klinihkalaš dutkamii, de leat ásahuvvon gáibádusat vuođuštussii jus geavaheaddjiváikkuheapmi – pasieantat ja oapmahaš - ii leat váldon mielde go ráhkkanedje ja čađahedje klinihkalaš dutkama dahje dearvvašvuođabálvalusa dutkama. Davvi Dearvvašvuohta lea ásahan njuolggadusaid mat gusket geavaheaddjiváikkuheapmái dutkamis.
Sii geat vuostáiváldet ruđaid leat geatnegahtton muitalit bargguidis bohtosiid birra seminárain maid Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psykalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu (SÁNAG) lágida. Ohcamis ferte maiddái ovdanbuktit plána mo bohtosat galget almmuhuvvot (raporttain, artihkaliin jna.). Doarjja eaktuda ahte SÁNAG namuhuvvo ruhtadangáldun almmuhemiid ja gaskkustemiid oktavuođas.
Elektrovnnalaš ohcan galgá leat siste ovdal dii. 12:00 guovvamánu 16. beaivvi 2016.
Ohccit fertejit geavahit sierra ohcanskovi. Lea dehálaš ahte ohccit oahpásmuvvet Oanehis bagadusain mo deavdit SÁNAG DjO-ruđaid ohcama. Prošeaktačilgehus/protokolla ja dárbbašlaš dohkkeheamit/ávžžuhusat pdf-formáhtas fertejit leat ohcama mielde. Ohcamat mat áigemeari maŋŋá bohtet ja ohcamat mat eai deavdde formálalaš gáibádusaid eai gieđahallojuvvo.
Ovdaprošeavttat mat guoskkahit medisiinnalaš ja dearvvašvuođadutkama čujuhuvvojit dutkangelbbolašvuođa medisiinnalaš ja dearvvašvuođadutkama láhkii ja dan láhkaásahussii. Prošeaktajođiheaddji gii ohcá ruđaid diekkár prošektii, ferte duođaštit ahte lea čađahan Dearvvašvuođadutkanlága e-oahpahuskursa. Dát guoská maiddái vejolaš PhD-stipendiahtii. Geahča dieđuid e-oahpahuskurssa birra.
Jus REK(Regional komité for medisinsk og helsefaglig forskningsetikk) galgá dohkkehit prošeavtta, de ferte duođaštusa ahte lea lágidan ohcamuša REK:i, biddjot mielddusin.
Sámi našuvnnalaš gealboguovddáža – psykalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledivššu DjO-stivra gieđahallá ohcamiid. Ohcamat árvvoštallojit kvaliteahta ja áššáigullevašvuođa mielde.
Protokolla hábmemis galgá čuovvut áššegirjji, ja eanet dan sisdoalu birra logat liŋkkaiguin vuollelis dán siiddus.
Vuolláičállojuvvon ohcanskovvi oktan mildosiiguin pdf-fiilan sáddejuvvo elektrovnnalaččat dán čujuhussii:
SANKS-FoU-soknader@finnmarkssykehuset.no
Sáhtát váldit oktavuođa dutkan- ja ovdánahttinruđaid birra
Grete Tørresiin
DjO-bagadalliin
T 934 63 968 | grete.torres@finnmarkssykehuset.no
Anne Silviken
Dutkanjođiheaddjin
T 924 86 693 | Anne.Cathrine.Silviken@finnmarkssykehuset.no