Viđát jagi studeanttat ožžo álggahanoahpahusa guovtti beaivve badjel. Fáddá lei sámi kultuvra ja kultuvrralaš áddejumi ja máŋggakultuvrralaš gulahallama mearkkašumi birra. Studeanttain lea váldobása Hámmárfeastas muhto galget oahpahallamii fas SÁNAG:i dálvet. Golggotmánus bohtet ges guđát jagi doavttirstudeanttat oahpahussii SÁNAG:i ja sis galgá máid oahpahallan dáppe.
Kultuvrralaš áddejupmi go deaivvada sámi pasieanttaiguin
Sámedikkis álggahuvvui vuossárgga oahpahus, diehtojuohkima ja oahpisteami bokte. SÁNAG DjO- ráđđeaddi Renathe Aspeli Simonsen álggahii dan fágalaš sisdoalu ja logaldalai Kultuvrralaš áddejumi birra go deaivvada sámi pasieanttaiguin. Maŋŋil dan de gehčče filmma Sápmi parkkas, gállededje boazosámebearraša go besse oahpásmuvvat boazosápmelaččaid árvvuide ja eallinvuohkái. Dan maŋŋil čađahuvvui jearahallan vuorrasut sápmelaččain su vásáhusaid dáruiduhttima ja internáhta eallima birra. Dán oktavuođas digaštallojuvvui historjjálaš traumaid birra mat sáhttet váikkuhit dearvvašvuhtii.
Doavttirstudeanttat dá galledeamen boazosámibearraša Kárášjogas. Dá Anne Ravna Gaup ja Anne Louise Gaup Næss. Maŋŋebárgga álggahuvvui oahpahus logaldallamiin ja ságastallamiin mas fáddá lei Kultuvrralaš áddejupmi ja máŋggakultuvrralaš gulahallan go deaivvada sámi pasieanttaiguin. Dan maŋŋil ledje rollaspealut. Ulbmil rollaspealuiguin lei čalmmustahttit iešguđetge kultuvrralaš fáttáid ja hástalusaid maid studeanttat soitet vásihit go dikšot sámi pasieanttaid- sihke psykiatriijas ja vuođđodearvvašvuođabálvalusas. Seammas čalmmustahttojuvvui máŋggabealálaš gulahallan. Sii geat oassálaste oahpahusa oktavuođas SÁNAG bealis ledje; váldodoaktárat ja mánáidpsykiaterat Arnhild Somby ja Frøydis Nystad Nilsen, Sosiálaantropologa Renathe Aspeli Simonsen, váldodoavttir Cecilie Jávo ja studeanttaid koordináhtor ja doavttir Georges Nasr.
Rollaspeallu SÁNAG bargiiguin Frøydis Nystad Nilseniin ja Lars Helanderiin.Finnmárkku modealla
Dálvet máhccet fas studeanttat SÁNAG:i go de galgá sis oahpahallan Nuoraidpsykiátralaš ovttadagas. Eatnašat studeanttaiguin geat leat válljen čuovvut Finnmárkku modealla muitalit ahte sis lea dáhttu oažžut bargovásáhusaid doaresbealguovlluin. Sii háliidit oahppat vásihit hástalusaid mat sáhttet čuožžilit go bargá doaresbealguovlluin. Máŋga studeantta lohket maid háliidan Finnmárkkus bargat go lea stuorát vejolašvuohta bargat olu iešguđet áššiiguin ja oažžut stuorát ovddasvástádusa.
Studeanttaid koordináhtor ja gielddadoavttir Georges Nasr lea duhtavaš maŋŋil oahpahusbeivviid SÁNAG:s. Lean ožžon buriid ruovttoluottadieđuid studeanttaiguin. Sii leat duhtavačča oahpahusain, rollaspealuin ja vásáhusaiguin maid ožžo Kárášjogas. Dá leage vuosttáš geardde go mii vuostáiváldit studeanttaid dáinna lágiin, danin leage miellagiddevaš čuovvut dán barggu viidásit muitala Georges Nasr.
Loga eanet Finnmárkku modealla birraÁigeguovdilis artihkkalat
Doavttiroahppu Finnmárkkus lea álggahuvvon
Doavtterstudeanttat váldet osiid oahpus “Campus Finnmárkkus”