Sihke Norggas ja olu eará riikkain lea kulturáddejupmi dehálaš oassi dearvvašvuođasuorggi barggus. Seammás leat mis unnán dieđut mo buoremusat čađahivčče dákkár oahpu. Danin leage dutkamii dárbu, gávnnahan dihte mii doaibmá buoremusat. Jus fuobmát oahpahusvugiid mat doibmet bures ja pasieanttat leat duhtavačča, de sáhttet sullasaš oahpahusvuogit fállojuvvot eará guovlluin. Nu sáhttet ge eará guovllu bargit buorebut vuhtiiváldit kultuvrralaš árbevieruid ja jurddašanvugiid go barget pasieanttaiguin. Gávnnahan dihte mii dat doaibmá, de fertet pasieanttaid jearahallat.
Dárbbašit jearahallaniskkadeapmái oasseváldiid
Prošektii dárbbašuvvojit birrasii 65 olbmo geat sáhtašedje vástidit jearahallanskoviid. Prošeakta álggii hástohišgoahtit oasseváldiid searvat geassemánu 1.beaivve 2016, dainna lágiin ahte juohke ođđa pasieantta oaččui poasta mielde diehtojuohkkin reivve mas mielddusin lei vástidanskovvi oktan ovdagihtii máksojuvvon konvoluhtta. Lea dieđusge eaktodáhtolaš searvat ja dát ii váikkut moktege du divššodeapmái. Lea maiddái álohii vejolašvuohta geassádit. Jearahallanskovit anonymiserejuvvojit iige divššodeaddji ge beasa oaidnit maid don vástidat.
Divššodeaddjit ožžot oahpahusa
Dán dutkanprošeavttas ožžot rávisolbmuidpoliklinihka divššodeaddjit oahpahusa mo buozalmasvuohta, psyhkalaš fenomenat ja badjellunddolaš vásáhusat sáhttet dulkojuvvot dahje áddejuvvot sámi kultuvrras. Okta eará dehálaš fáddá lea guvllára/buorideaddji veahkkefálaldagat ja mo sii vuhtiiváldet olbmuid geat dáhttot sis veahki. Mii bovdet buorideddjiid muitalit sin doaimma birra. Mii digaštallat maiddái norpmaid ja árvvuid birra mat gusket dáidda fáttáide. Divššodeaddjit galget vuđolaččat bargat vai ohppet geavahišgoahtit dán máhtu go deivet pasieanttaid.
Dán barggu oktavuođas lea Kultursátnádanjearahallan DSM-5 dehálaš veahkkereaidu, masa divššodeaddjit galget oahpásmuvvat. Kultursátnádanjearahallan lea ráhkaduvvon reaidun fáhtehit mo pasieantta ja olbmot su lagasbirrasis hállet ja áddejit buozalmasvuođa birra masa dárbbašit veahki. Ja maid sii navdet sáhttet leat veahkkin, mii dagaha ahte šaddá vearrábut, maid pasieantta ieš lea dahkan vai šattašii buorebut jna. Jearahallama geavahusas galgá rutiidna go deaivvada ođđa pasieanttaiguin beroškeahttá kulturduogáža.
Maid mielddisbuktá searvan?
Prošeakta juohká oasseváldiid guovtti jovkui. Álggos jearahallojuvvojit pasieanttat geat čuvvot otná divššodanplána. Dasto ožžot divššodeaddjit oahpahusa kulturáddejumis. Dan maŋŋil jearahallojuvvojit ođđa pasieantat nuppi joavkkus mo sii vásihedje divššodeami. Loahpas buohtastahttojuvvojit vástádusat oaidnin dihte leat go erohusat dáin guovtti joavkkus. Divššodeaddjit galget maid vástidit gažaldagaid nugo oktavuohta pasientii, su guottuid birra molssaevttolaš divššodeapmái ja mo son vásihii oahpahusa.
Searvan mielddisbuktá ahte vástidat 5-6 jearahallanskoviid. Vuosttás skovi oaččot poasta mielde ovdal vuosttáš diimmu. Ja de oaččot oanehis skoviid maŋŋil 3.diimmu ja maŋŋil 6. mánu. Oaččot maiddái ovta skovi maŋŋil go leat loahpahan divššodeami ja ovta skovi su. 1 dahje 2 jagi maŋŋil. Searvan ii mielddisbuvtte liige nođiid eará go vástidit skoviid.
Sii geat servet leat mielde skeaŋkavuorbádeamis mas lea árvu 5000 kr.
Prošeavtta ruhtada SÁNAG, Finnmárkku buohcciviessu ja Sámediggi. Bargu loahpahuvvo vuordimis 2019.
- Prošeaktajođiheaddji ja liigebagadeaddji lea
Margrethe Bals Utsi, SÁNAG - Váldobagadeaddji lea
Tore Sørlie, UiT / Norgga árktalaš universitehta - Prošeaktamielbargi ja doavttergráda kandidáhtta lea
Sigmund Elgarøy, SÁNAG ja GPG Nuorta-Finnmárku - Prošeaktačálli lea
Olga Larsen, SÁNAG - Koordináhtor lea
Kjell Andersen, SÁNAG
Jus leat gažaldagat de váldde oktavuođa
Margrethe Bals Utsi
Prošeaktajođiheddjiin
M 974 24 695 | Margrete.Bals.Utsi@finnmarkssykehuset.no
Sigmund Elgarøy
Prošeaktamielbargi ja doavttergráda kandidáhtain
M 981 93 306 | Sigmund.Elgaroy@finnmarkssykehuset.no