Ávvudoalut čalmmustahttet dan vuosttaš sámi čoahkkima Troandimis 1917, mii čohkki sápmelaččaid ovtta báikái vuosttaš geardde historjjás.
-Oktasaš Sápmi
Ávvudoalut Tråantes biste vahkku ja prográmma lei spagga dievva. Lágiduvvojedje máŋggalágan konferánssat ja čoahkkimat mas ledje fáttát nugo sámegiella, kultuvra ja historjá. Dasa lassin ledje teáhterčájálmasat, konseartat, duodječájáhusat, márkanat gos vuvde sámi buktagiid, njoarostallamat, čuoigamat ja heargevuodjimat.
Dien vahko lágidii Sámeráđđi maid fáddábeaivvi Oktasaš Sápmi mas fáddán lei Sámi oktasaš dálááigi ja boahtteáigi. SÁNAG jođiheaddji Gunn Heatta lei okta dain gii lei bovdejuvvon doallat sáni ja son logaldalai dearvvašvuođaovttasbarggu birra Sámis.
Tråantii lei Gunn Heatta čohkken iežas jođiheaddjijoavku geat de ovddastedje SÁNAG:a dáin stuorra ávvudemiiguin. Dáppe besse čatnat ođđa oktavuođaid ja nannet ovttasbargguid earáiguin. -Midjiide lea hui dehálaš fuomášahttit olbmuid min doaimmaid ja bálvalusaid birra, mii fas dagahivčče ahte eanemus lági mielde olbmot oččošedje dan divššu masa lea dárbu, muitala Gunn Heatta.
-Mii leat oassálastán historjjálaš doaluin!
May Helen Schanche mielas guhte lea ovttadatjođiheaddji Sámi nuoraidpsykiatriijajoavkkus SÁNAG:s ledje Tråante ávvudeamit hui mávssolačča sihke SÁNAG:ii ja alcces.
SÁNAG lea beassan olles Sápmái ja Norgii čájehit iežas doaimmaid. Mii leat beassan muitalit iežamet dikšofálaldagaid birra maid mii fállat sihke davvin ja lullisámiguovlluin. SÁNAG:s leamašan earret eará stánda golbma beaivve ja leage leamašan hui somá ja mávssolaš deaivat eará guovllo olbmuid ja maiddái sápmelaččaid ruošša-, suoma- ja ruoŧabeale Sámi. Dieinna lágiin leat mii ge oassálastán ja seammás beassan čuvgehit sámi kultuvrra ja historjjá, nugo dán ávvuvahkku ulbmil leige. Schanche háliida maiddái čuvgehit ahte sii vuostáiváldojuvvojedje hui buori ládje Troandima gávpoga ássiid bokte. Olbmot gáhtaid alde ledje movttegat ja čájehedje beroštumi ja dat dovdui hui bures.
May Helen hálešta gallededdjiiguin stánddas
Seammás háliida Schanche maid rámidit lágideddjiid. Mu mielas lei hui buorre go ávvudeamit ledje lullisámiguovllus, dáinna lágiin beasai čájehit sámi girjáivuođa. Munnje lea dál báhcán dat dovdu ahte serven historjjálaš dáhpáhusaiguin.
Doaluid oktavuođas šattai munnje hui čielggas ahte gávdnojit duođas olu sápmelaččat davviriikkain. Mun jáhkán ja sávan ahte dát doalut gos sámevuohta lei guovddážis buktá positiivvalaš vuoigŋa. Dát sáhttá ovdamearkka dihte váikkuhit duvdit eret dan heahpatvuođa olusat dovdet iežaset sámevuođa geažil dáruiduhttima dihte. Tråante vahkku sáhttá váikkuhit ođđa ja positiivvalaš vuigŋii dasa mii guoská sápmelaččaid identitehtii. Dat vuoigŋa ahte lea somá leahkit sápmelaš loahpaha Schanche.