Dus lea vuoigatvuohta válljet dikšonbáikki miehtá Norgga go leat ožžon čujuhusa diibmui. Pasieantan spesialistadearvvašvuođabálvalusas sáhtát buohtastahttit vuordináiggiid ja oaidnit guđemuš dikšonbáikkiid don sáhtát válljet.
Du olggosgolut go oaččut divššu doaktáris, poliklinihkas dahje eará dikšonásahusain gokčojuvvojit, muhto fertet máksit iežasoasi. Oaččut friddjakoartta dearvvašvuođabálvalusaide go leat máksán eanet go dihto supmi iežasosiid.
Davvi Dearvvašvuođa pasieanttat besset digitálalaččat iežaset pasieantajournálii nationála dearvvašvuođaportála www.helsenorge.no bokte.
Dus sáhttá leat vuoigatvuohta oažžut gokčojuvvot mátkegoluid go mátkkoštat ruoktot ovdan almmolaš dohkkehuvvon dikšunásahusaid gaskkas.
Dearvvašvuođabálvalusas lea ovddasvástádus sihkkarastit buori gulahallama gaskal dearvvašvuođabargiid ja pasieanttaid geain lea váilevaš máhttu dárugielas. Go lea dárbu de galgá diŋgojuvvot dulka geas lea rivttes gelbbolašvuohta.
Go leat ožžon áigemeari dearvvašvuođaveahkkái, itge leat ožžon dearvvašvuođaveahki dan áigemeari siste, de lea dus vuoigatvuohta oažžut eará dikšofálaldaga.
Pasieanttain ja oapmahaččain leat vuoigatvuođat mátke- ja orrungoluide, borranruđaide ja oahpahusruđaide.
Dus lea vuoigatvuohta váidit jus oaivvildat ahte du vuoigatvuođat pasieantan eai leat ollašuvvon, dahje ahte it leat ožžon daid dearvvašvuođa- dahje fuolahusbálvalusaid masa dus lea vuoigatvuohta. Oapmahaččain sáhttá maiddá leat váidinvuoigatvuohta.
Gávdnet go dan maid ohcet?
Eat vástit ruovttoluottadieđuide. Ále sádde persovnnalaš dieđuid, omd. e-boasta, telefovdnanummira dahje persovdnanummira.