Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.

Váldit CT vuovddas

CT lea rastačuohpastaga govven áigeguovdilis rumašoasis, røntgensuotnjariiguin. Dihtorprográmma veahkeha govaid vurket.

CT lea jođánis iskkadeapmi mii addá buori bajilgova muhtun dilálašvuođain. Muhtun ovdamearkkat:

  • Fuobmát šattalmasaid ja eará proseassaid rupmašis
  • Borasdávddaid kontrolleret
  • Čielggadit vulššiid ja eará vuolšedilálašvuođaid
  • Árvvoštallat orgánavaháguhttimiid traumain
  • Fuobmát dávddaid julggiin ja dávttiin
CT- mašiidna lea buorre dasa mii guoská čoavjji ja siskiluš orgánaid árvvoštallamii.

CT sáhttá maiddai geavahit šattalmasa seallaiskosii (biopsiija).


Čujuhus ja árvvoštallan

Doavtterčujuhus buohcciviesus dahje fástadoaktáris/vuođđodearvvašvuođabálvalusas.

  • Fástadoavttir dahje eará dearvvašvuođabálvalus čujuha čielggadeapmái
  • Kreatinin/eGFR ferte devdojuvvot iskkademiin main kontrástaávnnas galgá geavahuvvot.
  • Čále dáhtona goas iskkus lea váldon.
  • eGFR ferte rekvirerejuvvot ovddemusat go iskosa váldá. Ii leat šat doarvái rekvireret kreatinina.
  • Atte čielga dieđu ahte čujuheamis lea sáhka fáhkka veahkis dahje ahte sáhttá go pasieanta gohččojuvvot diibmui.
  • Fáhkka veahki oktavuođas galgá álot sáddet pasieantta mielde čujuhusa báberhámis, lassin elektrovnnalaš čujuheapmái.
  • Mii fertet diehtit mii pasieanttain lea šiehtaduvvon.
  • Merke čujuhusa "lea hoahppu gráda".
  • Jus pasieanta lea áhpeheapme, de ferte dat boahtit ovdán čujuhusas.
  • Jus pasieanttas lea dárbu dulkii, de ferte dat namuhuvvot čujuhusas, ja maiddai makkár giela pasieanta hupmá.  Dulka ii sáhte leat áhpeheapme.
  • Čujuhusas fertejit boahtit ovdán:
    • buorit klinihkalaš dieđut
    • Oanehis ja dárkilis čilgehus mii váddu lea - maid háliida guorahallot
Das lea mearkkašupmi CT -protokolla válljemii ja ahte govat duođai gokčet dan maid jearrabehtet. 


Før

Ráhkkaneapmi ruovttus

Muhtun iskkademiide ferte ruovttus ráhkkanit. Dárkilis dieđut iskkadeami ráhkkaneapmái sáddejuvvojit dutnje gohččuma mielde dahje addojit ossodagas go diibmu šihttojuvvo.

It galgga borrat guokte diimmu ovdal kontrástaiskosa, dušše juhkat čielga juhkosiid. Dat lea dan dihte vai čoavji ja čoalit galget leat buoremusat ráhkkanan iskkadeapmái.

Sáhtát juhkat čielga juhkosiid mearálaččat. Čielga juhkosiiguin mii oaivvildit:

  • čáhci
  • sáfta
  • máihli mas eai leat šaddobihtát
  • liepma
  • gáffe ja deadja mielkki haga
  • Garvve mielkejuhkosiid ja juhkosiid main lea kolsyra.

Dábálaččat ii geavahuvvo CT dallego lea áhpeheapme. Jus leat áhpeheapme, de fertet váldit oktavuođa čujuheaddji doaktáriin ja muitalit dan birra buori áiggis ovdal iskkadeami.

Jus geavahat tableahtaid main lea metformin diabetesa vuostá, de galggat váldit daid nugo dábálaččat jus it oaččo eará dieđu buohcciviesus. Jus it leat geavahan tableahtaid, de fertet kontrolleret monimašdoaimma guokte beaivvi maŋŋel iskkadeami ovdal sáhtát joatkit tableahtaiguin. Dán dagat iežat doaktára luhtte.

Jus dus lea sivva guoggomasrávssás, de fertet addit dieđu dan doaktárii gii čujuhii du.

Ráhkkaneapmi buohcciviesus

Jus galggat váldit CT čoavjjis dahje vuollenjárččás, de ferte eanas háviid ovdal iskkadeami juhkat čázi dahje čázi masa lea biddjon kontrástagolggus. Dus jerrojuvvo leago dus diabetes, jus lea áigeguovdil seaguhit sáfta čáhcái mas lea kontrástagolggus.

Muhtun háviid it galgga juhkat kontrástagolgosa ovdal iskkadeami ja de it dárbbaš ráhkkanit ruovttus.

Metálladiŋggat nugo boalut, luottolássa, boagán ja sullasaččat fertejit váldojuvvot eret dakko gokko galgá iskkaduvvot. Dat lea vai oažžu buoremus kvalitehta govain.

Under

Iskkadeamis veallát don beaŋkka alde mas lea mutuvrra, mii vuodjá du dan oanehis CT- mašiinna ráigái. CT - mašiinnas leat ráiggit goappaš gežiin.

Beaŋka sirdása dađistaga go mašiidna govve. Govvakvalitehta dáfus lea áibbas mearrideaddji ahte veallát áibbas jaska olles iskkadeami vuolde. Du bivdet doallat vuoiŋŋahaga moadde sekundda go govvejit. Dat lea hehtten dihte dárbbašmeahttun lihkastagaid geahppá- ja čoavjeregiovnnas.

Iskkadeapmi ii bávččat. Mii árvvoštallat leago dárbbašlaš bidjat røntgenkontrásta varrasuonaide juohke ovttaskas háve. Jus dan dahkat, de biddjo (boahkuhuvvo) kontrástagolggus plastihkkanáluin maid mii bidjat varrasutnii dađistaga.

Dus jerrojuvvo ovdagihtii vejolaš ovddeš reakšuvnnain kontrástagolgosii, ja allergiijaid, ástmá ja diabetesa birra. Kontrásta dagaha hárve unohisvuođa, muhto oallugat dovdet vássevaš lieggasa rupmaša čađa.

Bargit mannet olggos iskkadanlanjas go govvejit. Mii áicat du láseráiggi ja gullat du mašiinna mikrofuvnna bokte.

Dábálaččat ádjána iskkadeapmi sullii guoktelogi minuhta.



Etter

Ruovttumátki

Go lea CT - iskkadeapmi mas kontrásta boahkuhuvvo (varrii), de bivdit mii du vuordit 30 minuhta ossodagas maŋŋeliigo  kontrásta lea biddjon sisa. Mii váldit nálu olggos go vuordináigi lea nohkan.

Eará pasieanttaide eai guoská makkárge erenoamáš čuovvoleamit.

Iskkadeami boađus.

Røntgendoavttir guorahallá govaid ja ráhkada čálalaš raportta das maid govat čájehit. Raporta sáddejuvvo doaktárii gii čujuhii du.

Govat ja raporta vurkejuvvo min dihtorvuogádahkii.

Fáhkkatlaš dilálašvuođain addojuvvo gaskaboddosaš vástádus njuolga maŋŋel iskkadeami.


Leage áicil

Dábálaččat ii leat riskabealli čadnon dán iskkadeapmái.  CT - iskkadeapmi mielddisbuktá ioniserejeaddji suonjardeami ja iskkadeapmi galgá heivehuvvot nu ahte suonjardosa lea nu vuollingo vejolaš lea.