Sámi dulkonbálvalus nanne bálvalusa miehtá Davvi-Norgga

 

8 - 22

Rita-Alise lea ovttadatjođiheaddji Sámi klinihkka, Finnmárku-buhcciidviesu SANÁG, Sámi  dulkonbálvalusas. Daid maŋemuš jagiid mii leat bargan ovddidit bálvalusaid vuoi sihkkarastit ahte sii geat háliidit dulka, galget máŋgasagis olahit min – mii leat ráhkadan diŋgonsiiddu gos sihke dearvvašvuođabargit, pasieanttat ja oapmahažžat sáhttet diŋgot dulka fierpmádaga bokte.

LEAŊKKA:

DÁKKO DIŊGOT DULKKA

Sámi dulkonbálvalus​

 

Pasieanttain geain lea diibmu/šiehtadus – dahje leat sisa čállon ossodagaide Davvi dearvvašvuođa buhcciidviesuide/klinihkaide sáhttet oažžut dulka iđđes diibmu 8 gitta eahkedii diibmu 10 rádjái.

Dulkkain lea jávohisvuođageaskku seamma ládje go eará dearvvašvuođa bargiin, ja ávžžohuvvo geavahit/atnit jietna/govva (lyd/bilde)reaiddu jus ii dulka ii sáhte boahtit pasieantta guovtto divššodeaddji lusa.

​Seammadássásaš fálaldat

Mihttu lea ahte sámi álbmot galgá oažžut seammadássásaš fálaldaga go earát spesialistabálvalusas, ja divššodeaddjit geat eai hála/huma sámegiela galget fállat ja háhkat dulka. Dat guoskka sihke ovdagihtii šihttojuvvon diimmuide ja fáhkka dáhpáhusaide. 

Vuođđojurdda lea ahte sámi pasieanttat galget beassat gulahallat sámegillii spesialisttadearvvašvuođabálvalusain. Dat ii leat danin vuoi pasieantta galgá áddet/ipmirdit maid divššodeaddji dadjá, muhto divššodeaddji galgá addet/ipmirdit maid pasieantta gaskkusta/muitala.  Lea deaŧalaš ahte sihkkarastojuvvo ahte pasieantta ja divššodeaddji gulahallaba.

- Dávjá jurddašuvvo “don han hálat/humat dárogiela", muhto jus boastut áddehallat/gulahallat pasieanttain sáhttet šaddat stuora váikkuhusat. Almmolaš bálvalusaddit galget dieđuid addit, bagadallat ja gullat maid geavaheaddjit dadjet. Jus giela lea caggi/váttisvuohtan gulahallamii ferte dohkkehuvvon dulka geavahuvvot/adnot, cealká ovttadatjođiheaddji. 

Lihkkatge sáhttet dáhpáhusat maidda lea dárbu dulkonbálvalussáidde vuoi pasieantta ádde/ipmirda. Vásáhusat čájehit ahte boarráset sápmelaččaide lea váttis áddet/ipmirdit muhttin dárogiel suopmaniid ja  eará davvi riikkaid gielaid. 

Mánáid ii leat lohpi dulkot. Iežas olbmuid ja guovttegielat mielbargiid ii berre geavahit/atnit dulkan.

Ávžžuha pasieanttaid váldit dulka go fállo dulka

Giellaceahkki/gulahallan váddu sáhttá dagahit boasttuipmárdusa, fámohisvuođadovddu, pasieantta vástida dan maid doaivu lea riekta go ii ádde/ipmir maid doavttir dadjá. Dahje pasieantta dikšun maŋiduvvo mainna galggašii jođánit boahtit johtui, dahje oažžu boastu divššu go gulahallan ja kulturipmárdus/áddejupmi váilu.

- Mun ávžžuhan pasieanttaid váldit dulka go dulka fállojuvvo, de mii diehtit ahte lea sihkar ahte áddehallá/gulahallá, dadjá Rita-Alise. 

Hámmárfeasta buhcciidviesus čájehuvvo ahte go dulka lea olámuttus, de maid eambbo geavahuvvo/adno dulka.

Ovttadatjođiheaddji maid ávžžuha pasieanttaid addit midjiide dieđuid iežaset vásáhusaid birra bálvalussii mii sáhtášii buoridit min fálaldaga 

Dulkonbálvalusas lea vuos vejolaš oažžut dulkoma dušše davvi sámegillii, muhto Finnmárku-buhcciidviessu lea mielde riikkaidgaskasaš prošeavttas mas mii oaidnit vejolašvuođa viiddidit dálá fálaldaga.   

​